Vaheldusrikas sissekanne

Eile ei läinudki valgeks. Täna on hoopis valgem. Täna tahaks väga üle ühe blogisissekande kirjutada. Eile kirjutasin listi raadiosaatest. Võiks selle kohta mõne sõna blogisse ka panna. Saade oli Soome ajaloost ja oli seotud Soome iseseisvuse väljakuulutamise 100. aastapäevaga. Sel teemal on juba olnud mitu saadet. Ei tea, kui palju neid Eesti riigi aastapäevaga seoses tuleb. Soome ja Eesti riigi aastapäevad on lähestikku, lisaks kuulutati tol perioodil välja hulk muid riike. Kuulutati välja näiteks Ukraina riik, aga see ei jäänud esialgu sõjas püsima. Loodetavasti praeguses sõjas jääb. Täna oli üks unenägu ka sõja teemaline. Unenäos vähemalt algul arvati, et on sõda puhkenud. Eile arvasin, et võibolla on taevas tuhapilv, aga keegi seda arvamust ei kinnitanud. Ajalehest lugesin, et kuskil maailmas on suur metsatulekahju. Ühel varasemal päeval hoiatati, et juba varsti võib üks vulkaan purskama hakata. Aga ei öeldud, et see oleks ülemaailmset ohtu kujutavalt suur. Blogi kirjutamine on üks võimalus vanu asju meelde tuletada. Tuletaks midagi veel vanemat meelde. "Edasi" naljanurk kandis kunagi nime "Herilane". Tol ajal tundusid naljad paremad kui praegu. Ropud naljad ei ole minu lemmiknaljad. Inimesed ei ole üksmeelel, kas ma teen palju või vähe nalja. Endal ei ole ka kõige kergem otsustada, kas mõni minu lause on nali või mitte. Sest naljakas võib tunduda ka see, mis on tõepärane. Vahel mult küsitakse, kuidas tuju on, siis ma võin mõtlema jääda, sest tuju on mitmekihiline ja seda ei ole kõige kergem ühe sõnaga kokku võtta. Võibolla järgmine kord peakski vastama, et mitmekihiline.