Asukoht klassiruumis

Tuppa astus üks ajaloo õppejõud. Ta ütles, et sellist elukutselist ajaloolast ei ole olemas, kes ei õpeta, sest artiklite kirjutamine ei too nii palju raha sisse. Ma ei õpetanud, aga mul oli raha nii palju kui vaja.

*
Algas tund laulmisklassis. Joonistamisõpetaja küsis Kristerilt, kas tal oskab ühel teemal ettekannet pidada. Krister vastas, et ta proovib. Klass sattus elevile, et Krister oskab kohe etteantud teemal rääkida. Aga tegelikult oli Kristeril juba ettekande tekst paberile kirjutatud, tal oli vist õpetajaga selle kohta eelkokkulepe. Krister istus minust kõige kaugemas reas esimeses pingis klaveri juures, mina istusin uksepoolses reas viimases pingis. Aga ühel hetkel märkasin, et ma olen nihkunud viimasest pingist eelviimasesse Heleni kõrvale. Ma olin Heleni poole seljaga, näoga olin Kristeri poole, kes oli nüüd tulnud seina äärde põrandale istuma. Minu asjad olid jäänud veel viimasesse pinki. Sinna oli istunud Peep, kes luges minu vihikut. Võtsin selle talt ära.

*
Avaldasin blogis välkmalepartiide üleskirjutusi. Nii oli inimestel võimalus neid aeglaselt läbi mängida. Nad said pikemalt mõelda selle üle, mis on välkmale olemus. Endal ei jäänud neil välku mängides partii nii hästi meelde, et selle olemusest aru saada. Pidi tulema pika male turniir. Küsiti, mis ajakontrolliga seda mängida. Ütlesin, et hääletame koha peal. Tegelikult oleks mulle tulnud kasuks, kui ajakontroll oleks ette teada olnud, siis oleks saanud selliseks ajakontrolliks valmistuda. Ma ei teadnud, kas mulle sobib kõige paremini kolme või nelja tunni kestusega mäng.