Ebakindluse sõnad

Mis erinevus on sõnadel 'kahtlema' ja 'kõhklema'? Tundub, et kahtlemine on seotud rohkem minevikuga, et kas mingi asi on ikka toimunud, ja kõhklemine rohkem tulevikuga, et kas midagi alles tegema hakata või mitte. Aga see pole täielik seletus. Kui vaadata mõlema tähendust tulevikku suunatuna, siis enne Euroopa Liitu astumist võis sinna astumises kahtleja olla see, kes oli pigem vastu, aga polnud oma otsuses kindel, ja kõhkleja see, kes oli pigem poolt, aga polnud samuti otsuses kindel. Kahtleja võis olla ka see, kes oli poolt, aga polnud kindel, kas soov teoks saab.

Eksamil käesurumine

Läksin magistrieksamit tegema. Kohtusin juhendja Medijaineniga. Ta ütles, et ma pean Rosenbergi käe surumiseks enne käe puhtaks tegema. Pühkisin kätt mitu korda ülikonna sisse. Jäin J. Lombiga kahekesi. Rääkisime mõned laused maailma ajaloost. Läksin eksamiruumi, kus minu kõrval istus Medijainen ja minu vastas Rosenberg. Rosenberg sirutas minu suunas käe, aga ma ei jõudnud seda piisavalt kiiresti suruda. Rosenberg mõtles juba, et ma ei surugi ja lõi käega, aga siis sirutasin ka mina käe välja ning surusime.

*
Meil oli palju raamatuid ja nende asukohti oli viimasel ajal muudetud. Uued asukohad kutsusid rohkem lugema. Ükskord olin niiviisi hakanud rohkem lugema oma toa raamatuid, aga nüüd kutsusid lugema teise toa omad. Oma toast olin ükskord suurema huvi ajal lugenud raamatut "Mees Vincist", kust olin saanud teada uusi asju nii Leonardo da Vinci kui ka Michelangelo kohta.

Soome keele tund

Kui võõrkeele sõnad jäävad aeglaselt meelde, aga enda kirjutatud luuletused ühe hetkega, siis võib proovida sõnavara kinnistada luuletuste kirjutamisega. Võib pähe õppida võõrkeelseid luuletusi, aga grammatikat hästi oskamata võib ise võõrkeelseid luuletusi kirjutades kinnistada vigast grammatikat. Üks võimalus on ka kirjutada emakeelseid luuletusi, kus salmis on võõrkeeles ainult üks õpitav sõna. Näiteks nii:

laillisesti - seaduslikult

'Seaduslikult' - laillisesti.
Kas võib täita igavesti
Vana Testamendi seadust,
kuigi juurde tuleb teadust?

oikeuttaa - õigustada; volitada

Oikeuttaa - 'õigustada',
tähendab ka 'volitada'.
"Ütle, kas sa oled õige?"
küsib see, kes üle kõige.

perillinen - pärija; järglane

'Pärija' on perillinen,
'järglanegi' eriline.
Järglane, sa minult päri
üha õitsev kaubaäri.

kansallinen - rahvuslik

'Rahvuslik' on kansallinen,
rahvus olgu vallaline.
Kui läeb suureks sõjakära,
vaenlane võib võtta ära.

osake - aktsia

'Aktsia' on osake,
see on kõigest osake
suurest aktsiatepakist,
mis kõik välja kukkus mapist.

Ajast ette

Ruumi 119 viivas koridoris tuli vastu üks muu klassi poiss. Ta ütles, et tal lähenevad eksamid. Vastasin, et ma käin 10. klassis ja mul tulevad ka eksamid. Parandasin, et ma käin 9. klassis ja selles on rohkem õppida kui 10-ndas.

*
Üks naine oli haiglas suremas. Üks mees ütles, et kui tema surema hakkaks, siis ta haiglasse ei läheks, sest kui nagunii ära sureb, siis on parem kodus olla. Mõtlesin, et haigla eelis on see, et seal saab keegi suremisest teada.

Erinevad õigused

Viisin arvuti tänaval natuke maad edasi, aga seal ei saanud enam ühendust, seetõttu läksin temaga tagasi. Vaatasin oma elektronposti aadressi andmeid listis ee.jututuba. Selgus, et mind oli listist kõrvaldatud ja minu kirjad olid listi arhiivist kustutatud. Oletasin, et sellepärast, et mul oli olnud listi sisse kirjutatud ülikooli e-maili aadress, aga ma polnud enam üliõpilane ja see aadress enam ei kehtinud. Igal pool ei olnud mult õigusi ära võetud. Ühe tuttava noore ajaloolasega olin veel samas listis ja ta võis minu kirjadele vastata.

*
Vaatasime fotosid ühe Pille klassiõe kohta. Näitasin, et kolmel fotodest on see tüdruk alakaalus. Pille vastas, et jah, hiljem selle tüdruku kehakaal tõusis. Pille oli temaga kokku puutunud veel ka siis, kui mina olin juba seitsmendas klassis, aga minu kokkupuuted piirdusid varasemate aastatega.

Põhjendatud edasimängimine

O-L-V-K-V-O-R-R
1. e4 e5 2. b3 Rg6 3. Rf3 Rf6 4. Oc4 Ve7 5. Ob2 d6 6. 0-0 b6 7. d3 b5 8. Od5 c6 9. Of7 Vf7 10. Rg5 Vfc7 11. Rg3 Rf4 12. Rf5 h6 13. Rf3 c5 14. c4 Rd3 15. Vc2 Re4 16. cb Rb2 17. Lb2 Lb5 18. Ve1 Vf7 19. Re3 Oe7 20. Vd1 Ke8 21. Re1 Og5 22. Rc4 Oh4 23. f3 Oe1 24. Ve1 d5 25. Re5 Ve7 26. Rg6 Ve6 27. Lg7 Rg5 28. Ve6+ 1:0. Valge mõtles 13 ja must 14 minutit.

Kohe arvutamine

Käisin hambaarsti juures. Varem on vist olnud õigus osa makstud rahast mingis teises majas tagasi küsida, aga nüüd arvutati soodustust juba kassas. Seetõttu pidin maksma ravi eest alla nelja euro.

Lutheri lauakõned

Martin Luther. „Lauakõned“. Valinud ja saksa keelest tõlkinud Vallo Ehasalu. SA „Kultuurileht“, Tallinn 2017. 216 lehekülge. („Loomingu Raamatukogu“ nr. 36–39/2017).

Reformatsiooni alguse 500. aastapäeva puhul avaldas „Loomingu Raamatukogu“ Lutheri raamatu. Sellesse on tõlgitud valik Lutheri söögilauas peetud kõnede teiste käega tehtud üleskirjutustest, aga mitte kõiki olemasolevaid. Kõnede järjestus ei ole kronoloogiline, vaid temaatiline.

Religioonipsühholoogia kohta olen lugenud William Jamesi raamatut, kus James kirjeldas tema arvates tüüpilist suure religioossusega inimest. Luther seal toodud kirjeldusele täielikult ei vasta. Kooskõlas Jamesiga on see, et Jamesi arvates iseloomustab suurt religioossust rõõm ja ka Lutheri arvates on rõõm Jumalast ja kurbus kuradist. Aga James arvas, et religioossusega ei käi kokku naer, Lutheri arvates käib. Jamesi arvates tekivad religioossed veendumused inimestel, kes ise Jumala kohalolekut tajuvad, näiteks unenägude või hallutsinatsioonide kujul. Luther seevastu soovib unenägusid mitte näha, sest peab neid liiga segasteks, talle piisab Piiblist. Kuigi ka Piiblit olevat kirjutatud kellegi ilmutuste põhjal. Seega võib Lutheris näha sarnasust tõlkijate või raamatuarvustajatega, kes ise tõlgitavas või arvustatavas žanris raamatuid ei avalda. Või kas see pole ilmutusest veel selgem elamus, kui saab kätte võtta käegakatsutava raamatu?

Eesti teoloogidest olen lugenud Uku Masingut, kellega Lutheri mõtted samuti kõiges kokku ei lange. Masing arvas, et mõnede erinevate religioonide prohvetid on ühe ja sama isiku ümbersünnid. Luther nii ei arva, ta ei otsi erinevate religioonide ühisosa, vaid ta peab õigeks ainult ristiusku. Erinev on ka see, kuidas Masing ja Luther suhtuvad lastesse. Masing hindas tarkust ja talle oli lapsepõlv kui rumaluse aeg õudne, Luther seevastu kiidab, et lapsed suudavad Jumalat ilma kahtlusteta uskuda, täiskasvanute viga olevat, et neil tekivad kahtlused. Masing on öelnud, et käsuõpetus ei ole jumalasõna, aga Luther peab Piiblit eksimatuks jumalasõnaks ja arvab, et sellest tuleb püüda ainult õigesti aru saada. Usklikud võivad tunda Piiblit paremini kui ateistid, aga selles sisalduvaid vastuolusid vähem märgata. Kui ateist ütleb, et Piiblis endas on ju vastuolud, siis usklik püiab ära seletada, kuidas erinevad kohad tegelikult siiski kooskõlas on või siis võib arvata, et uuem käsk tühistab vanema.

Eurolistis on oma seisukohti tutvustanud usukuulutaja Silver Saks. Tema arvates on Jumal umbes sama, mis abielu, täpsemalt esmaarmastusabielu, mis sõlmitakse võimalikult noorelt. Luther kiidab samuti abielu rohkem kui katoliiklased, aga arvab, et abielluma ei peaks liiga noorelt. Samuti ei meeldi talle, kui lesk surnud abikaasat liiga vähe leinab ja liiga kiiresti uuesti abiellub.

Kes ei pea ennast usklikuks, sellele võib Luther olla siiski tähtis selle poolest, et ta hakkas varasemast rohkem tähtsustama emakeelt. Sellised on olnud Saksa ajaloos veel Herder ja Eesti ajaloos Jaan Tõnisson. Aga kuigi Luther ja Tõnisson suurendasid emakeele tähtsustamist, on nad mõlemad ise kasutanud ka võõrkeeli. Tõnissoni puhul on seda näha tema kirjavahetuse raamatust, ja Lutheri raamatule lisatud saatesõnas on öeldud, et tema lauakõnedest on nii saksakeelseid kui ka ladinakeelseid üleskirjutusi, polevat teada, kummas keeles ta tegelikult rääkis.

Nagu vastuolusid võib leida Piiblist, nii ka Lutheri enda raamatust. Näiteks räägib ta erinevates lauakõnedes erinevalt surmast. Vahepeal räägib ta, nagu surm oleks midagi head ja ta ootaks ka ise surma ja maailmalõppu, teises kohas ta ütleb, et talle ei meeldi, kui keegi surma ootab.

Carlyle pidas Lutherit kangelaseks ja kangelase tunnuseks siirust. Lutheri kõnede üleskirjutusest näeb aga, et ta rääkis erinevale publikule erinevat juttu. Ta rääkis lauakaaslastele, et ta ei mõista enesetappu väga hukka, kuid et rahvale ei saavat seda öelda ja enesetapjaid tulevat endistviisi karmilt kohelda, et nende arv ei kasvaks.

Stiililiselt oli Lutheri kõnesid meeldiv lugeda. Need tuletasid meelde eestlastest Jannseni rahvalikku stiili või pikkuse poolest tänapäeva blogijaid. Luther õpetab ka teistele, kuidas kõnet pidada. Ta arvab, et parem on rääkida peast ja et kõne ei peaks olema liiga pikk. Lühemad on just nende kõnede üleskirjutused, kus ta kiidab lühemaid kõnesid. Üks mõte tuletas meelde Lutsu „Kevadet“, kus kooliõpetaja ütles Tootsile, et kui ta ei jõua teha tervet rehkendust, siis tehku pool. Luther ütleb, et kes ei oska pidada tunniajalist jutlust, see pidagu pooletunnine.

Kattuvus unenäoga

Üks vend hakkas naist võtma. Naine rääkis, et vend oli vahepeal kadunud ja nüüd ilmus välja. Kaks venda ajasid üksteist taga. Helistasin politseisse ja kutsusin teda kohale. Politsei katkestas kõne. Paistis, et ta otsustas, et kui asjaosalised on üksteisele vennad, siis pole kohaletulekuks põhjust.

*
Osalesin ühel peol, mis hakkas lõppema. Tahtsin oma taldriku juurde tagasi minna, aga sellelt oli vahepeal toit ära koristatud. Mulle ei meeldinud, et kui inimestele olid juba portsud välja jagatud, võidi toit uuesti tagasi võtta. Mõtlesin, et peaks siis kellegi teise taldrikust sööma.

*
Olin oma toas. See oli pime. Toa uksele ilmus üks mees, kellega vahetasin mõned laused. Seejärel ärkasin. Ka ärgates oli tuba pime. Läksin kööki sööma. Laua ääres nägin istumas teiste hulgas samasugust meest, keda olin näinud unes. Ütlesin, milline küsimus unenäos esitati. Isa vastas, et nad esitasid tõepoolest minu magamise ajal sellise küsimuse. Ütlesin ka, mida unenäos küsimusele vastati. Isa kommenteeris, et ka seda öeldi päriselt. Lisasin veel kaks unenäos räägitud lauset. Vaatasin, et minu taldrik on läinud laua vastasküljele ja võtan toitu sealt. Tõstsin taldriku oma lauaküljele tagasi. Ma ei teadnud, kas vahepeal olin selle teisele küljele tõstnud ise või oli seda teinud see unenäomees. Mõtlesin, et kui isa ütles, et nad rääkisid samu lauseid, mida mina unes kuulsin, siis ei ole veel kindel, kas sõnastus oli sama või ainult nende lausete sisu. Kui täpne sõnastus ei kattunud, siis ei pruukinud need laused unenäkku tungida kuulmise tõttu, vaid võisid moodustuda ka loogika põhjal.

Uued lühendid

Olime ülikoolis. Vaatasime seina pealt loenguplaani. Teised üliõpilased olid minust suuremalt osalt nooremad, aga ma käisin ka uuesti ülikoolis. Ma ei saanud aru, millised ained on kohustuslikud ja millised mitte, sest kasutati teistsuguseid lühendeid kui varem ja pakutavate loengukursuste nimed olid ka väheütlevad. Varem oli valikkursust tähistatud lühendiga VA ehk valikaine, aga nüüd olid teistsugused lühendid. Küsisin, kas V on sama, mis varem VA. Nüüd oli mindud nelja-aastaselt õppelt kolmeaastasele ja tundus, et seoses sellega pidid praegused üliõpilased vähem pingutama kui minuaegsed. Hakkasime hulgakesi vannituppa minema. Ivo ütles, et praegu lähevad vannituppa poisid. Seepeale keerasid tüdrukud ja osad poisid tagasi. Mina läksin sisse. Inimesi oli vannitoas korraga rohkem kui kunagi varem. Ütlesin, et viisakam oleks olnud tüdrukud esimesena lasta. Artur oli duši all ja mina hakkasin hambaid pesema. Kui olin natuke aega pesnud, siis mulle tuli meelde, et see ei ole vist minu hambahari, sest minu oma on üks teine. Loputasin esimesena kasutatud hambaharja ära ja võtsin selle, mis kindlasti minu oma oli. Võisin võõra hambaharja küljest endale hambaaugud saada. Vaatasin, et Artur on pesemise lõpetanud ja tahtsin ise duši alla minna. Aga selgus, et Artur tegi endale veel ühte vanni. Ütlesin, et ma nii kaugelt vett ei näinud.

*
Lamasin hommikul oma voodis. Lähenes aeg üles tõusta ja kooli minna. Vennad olid juba ärkvel ja mürasid. Ma polnud kindel, kas kuulen päriselt nende hääli või kujutan seda endale ainult ette. Olin ühe maja aknal. Silmapiiril mängiti elavmalet. Küsisin, kas lipp on h2. Sellega näitasin, et mulle seostuvad kõik asjad malega. Tegelikult Jürgen I. oli minust males veel tugevam, aga tema selliseid küsimusi ei esitanud, vaid vaatas vaikides. Hakkasin Jürgeniga juttu ajama. Ta soovitas, milliseid riideid ma võiksin kanda. Vastasin, et ma tahan kanda võimalikult märkamatuid riideid, sest tänaval tunnevad mind kõik ära ja mina ei tunne kedagi.

Taotlus

Kirjutasin avaldust, et mulle pensioni maksmist jätkataks. Kirjutasin, et mul oleks pensioni vaja. Lisasin, et minu isale makstakse ka pensioni.

Sari lõppenud

Kirjutasin "Vietnami sõja" kümnenda ja viimase osa kohta listi ajalugu.arutelu:

Listis ut-ajalugu küsiti üks päev, miks on sari "Vietnami sõda" erinevatel andmetel erineva minutite arvuga. Kümnendas osas kahel korral pilt vilksatas, nii et ei saanud aru, kas need olid kohad, kust oli osa kaadreid vahelt välja lõigatud, või oli sinna vastupidi mikroskoopilise pikkusega reklaame vahele pandud. On räägitud, nagu näidataks vahel nii lühikest reklaami, et vaatajale ei jõua teadvusesse, et ta on seda näinud, selline reklaam mõjuvat just tugevamalt.

Kümnendas osas oli juttu sõja lõpetamisest, Lõuna-Vietnamist põgenemisest ja sõja üle elanute hilisemast saatusest. Ühe perekonna lugu, kus üks selle liige sõdis Põhja-Vietnami poolel, ülejäänud perekond elas Lõuna-Vietnamis, aga ei olnud üksmeelel, kas põgeneda või jääda teisel poolel sõdivat last ootama, tuletas mulle meelde Eesti romaani "Nimed marmortahvlil", kus samuti üks vend sõdis Vabadussõjas ühel ja teine teisel poolel ning vanemad olid tagalas ja pidid vendi üksteise vastu sõtta saatma.

Oma eluloost rääkijad kordusid selles sarjas osast osasse, aga ma pole kõigist kindel, kas neid näidati ühes või mitmes osas, sest mul ei jää näod kõige paremini meelde ja kõiki osasid ma ei vaadanudki. Ka ühe mõtte kohta ma polnud enam kindel, kas seda räägiti filmis Vietnami kohta või lugesin raamatust Kambodža kohta. Hetkel ei tule ka meelde, mis mõte see oli.

Kokkupuuted inimestega

Eile käisin saunas. Olime seal neljakesi. Kodus oli kolm inimest. Ülejäänud inimestega puutusin kokku masinate või paberite vahendusel. Ükskord mult klassikokkutulekul küsiti, mitme inimesega ma päevas räägin. Vastasin, et vähemalt kahega. Selle peale öeldi, et nendel, kes 50-ga räägivad, on raskem üksikut jutuajamist meeles pidada. Tegelikult mina olin suuremast perest kui klassikaaslased. Need, kellega ma käisin koos ainult keskkooliklassis, mäletavad mind võibolla vaiksemana kui need, kellega ma ka nooremana koos õppisin. Kuigi siis on mind ka vaiksena iseloomustatud. Keskkoolis ma oleks muidu võibolla rohkem rääkinud, aga vahel öeldi mulle: "Ole vait", ja siis ma olingi vait. Pinginaabriga ma ikka rääkisin. Mõnes tunnis mul pinginaabrit ei olnud, aga mõnes oli pinginaabriks Sander, Lauri N. või Ott. Mitte kogu aasta, aga mõnes tunnis istusid minu kõrval veel Antti, Krister, Anu, Kati L. ja Kati P. Rohkem ei tule meelde. Lähedal istusid ka need, kes istusid ees või taga või hobuserauakujulises klassis vastas või mitte küll samas pingis, aga kõrvalpingis.

Saiakeste arv

Läksin kirjastusse. Ühes ruumis istusid isa ja Jagomägi. Sellest parempoolses ruumis oli saiakesi, mina istusin neist vasakpoolsesse ruumi. Küsisin neilt, kas nad saiakesi on söönud. Nad ei vastanud. Sõin ise. Istusin oma ruumis ja mõtlesin ühe masina üle. Vahepeal käisin saiakesi juurde võtmas. Kartsin, et sõin need kõik üksi ära. Tööle tuli Trummal, kes istus minuga samasse ruumi.

Ettur siia-sinna

O-L-V-O-R-K-V-R
1. b4 e5 2. Oe5 Rg6 3. Oc3 b6 4. Lb2 Of6 5. Rg3 Oc3 6. Lc3 Rf6 7. e3 0-0 8. Of3 Vfe8 9. Oa8 La8 10. Rf3 Ld5 11. a3 c5 12. bc Vc5 13. Ld4 La2 14. Ld3 Vec8 15. c3 La3 16. Vb1 Vd5 17. Lc2 Vc6 18. 0-0 a5 19. Rd4 Vc8 20. Vb6 Va8 21. Vfb1 h6 22. Vb8+ Vb8 23. Vb8+ Kh7 24. Lb1 a4 25. Vb4 Vd4 26. ed Rd5 27. Vb7 Le7 28. Va7 a3 29. La1 Rf4 30. Va3 Re2+ 31. Re2 Le2 32. Lb1+ g6 33. Va2 Rf4 34. d3 Ld3 35. Ld3 Rd3 36. g3 Re1 37. Ve2 Rf3+ 38. Kg2 Rg5 39. Ve7 d6 40. Vd7 Re4 41. Vf7+ 1:0. Valge mõtles 15 minutit ja must umbes sama palju.

Kordustrüki ettevalmistamine

Taheti uuesti välja anda Hennu raamatut. Selle jaoks koguti lugejate hinnanguid, et teha muudatusi. Ema ütles ühe raamatu osa kohta, et see sarnaneb mõmisemisele. Aga emale ei meeldinud üldse eriti luule, väljaarvatud isa luuletused. Hennu raamat oli proosaraamat, mis sarnanes minu raamatule "Ajalugu unenägudes". Esimesel trükil olid Hennu raamatus serval rasvases kirjas pealkirja moodi sisu kirjeldused. Vaatasin neid ja ütlesin, et need võiks olla ühtlasema tihedusega, ühel leheküljel ei ole neid ühtegi. Henn ütles, et minu luuletus Mõmmist on väga raskesti mõistetav. Klaus vastas, et lapsed mõtlevad mängukaru sageli otseses tähenduses.

Aasta 1981 Kambodžas ja Poolas

Kirjutasin vastuseks "Vietnami sõja" 10. osa reklaamile:

Järelloost lugesin raamatust "Välispanoraam 1981", kus on peatükk Kambodža kohta. Nõukogude Liidu kohta on kuskil öeldud, et selle eesmärk oli jõuda sotsialismilt kommunismi, mis oleks tähendanud raha kaotamist. Aga Kambodža kohta võiks öelda, et seal kommunismi jõutigi, sest Pol Pothi ajal raha kaotati. Kuid pärast tema kukutamist see taastati, mille kohta võiks öelda, et mindi kommunismilt sotsialismi. Kambodža oli aastal 1981 jälle Nõukogude Liidu sõber. Seal toimusid nimetatud aastal valimised, mis võisid olla pisut demokraatlikumad kui Nõukogude Liidus, sest kandidaate oli rohkem kui üks kohale, kuigi vähem kui kaks. Kuskil on räägitud, et Pol Pothi ajal tapeti Kambodžas inimesi muuhulgas prillide kandmise eest. Aasta 1981 valimistel on tehtud foto, kus ühel valijal on prillid ees. Tekkis küsimus, mis oli seal valimisiga, sest valijate näod tundusid kahtlaselt noored. Vietnamiga seostub see, et Kambodžas olid Vietnami väed. Seetõttu polevat kõik Kambodžas võimulolijaid tunnustanud, ÜRO-s esindanud Kambodžat veel Pol Pothi aegne saadik, mitte võimul oleva valitsuse esindaja. Ma oletan, et tänu Hiina vetoõigusele, kuigi raamat väidab, et Pol Pothi toetajad olid nii Hiina kui ka USA. Viimase puhul kirjutatakse selle poliitikute seisukohtadest, et Reagan oli varem Carteri poliitikat Kambodža suhtes kritiseerinud, kuid ise aastal 1981 presidendiametisse astudes polevat seda muutnud.

Aasta 1981 numbris on pikalt juttu Poola sündmustest ja opositsioonilise Solidaarsuse tegevusest. Kui muidu iseloomustatakse sotsialistlike riikide majanduslikku olukorda heana, siis Poola kohta kirjutatakse, et aastal 1981 toimus Solidaarsuse streigiliikumise tõttu suur tootmise tagasiminek. Ka Sorokini raamatus revolutsioonidest iseloomustati neid, et need viivad tüüpiliselt tootmise vähenemisele. Kuigi oma lapsepõlvest mäletan Rahvarinde talguid ja Palametsa neljanda klassi õpikust Lenini osalemist laupäevakul. "Välispanoraamis" on toodud Poola võimude dokumente, kuidas need tahtsid säilitada sõprust Nõukogude Liiduga. Põhjendusena nimetati ühist ideoloogiat, mitte seda, et venelased ja poolakad on mõlemad slaavlased, natsionalismi kohta öeldi halvasti. Kui Kambodžas oli valimistel üle ühe kandidaadi, siis Poolas oli üle ühe võimupartei.

Mänguromaan

1. peatükk.

Mind kutsutakse sõtta. Mõtlen, et kui ma sõja üle elaksin, siis tuleks selle pealt nägemine hiljem ajalugu kirjutades kasuks. Aga ma kirjutaksin parema meelega tagala ajaloo. Siis oleks parem, kui ma rindele ei satuks. Või tagalat ja rinnet oleks hea võrrelda osata. Siis oleks võibolla hea variant, kui läheksin rindele, saaksin sealt haavatuna tagalasse ja oleksin suurema osa ajast tagalas. Aga haavata saamine ise ei ole hea. Ja sõda pole hea. Rindest kaugema koha ajaloost saaks kirjutada veel paremini siis, kui meie riik sõjas ei osalekski.

2. peatükk.

Teisel pool rindejoont on teine riik. See on meie riigist suurem. See ei kuuluta seetõttu sõja alguse puhul välja üldmobilisatsiooni, aga kordusõppustele kutsutakse rohkem inimesi kui tavalisel ajal. Kutse saab ka üks inimene, kes ei oska võtta seisukohta, mida sellest arvata. Seetõttu meenutab ta iseendale Hamletit. Ta mõtleb, et rindele minna ta ei taha, sest seal võib surma saada. Tagalasse jääda ta ka ei taha, sest siis võidakse mõelda, et ta on simulant või ei saa sõja tähtsusest aru. Ta mõtleb, et võibolla oleks kordusõppused hea variant, sest siis saaks olla sõjaväes nii, et rindele ei kutsuta. Aga kas kordusõppustel ei või surma saada? Ja kas tal sobib minna kordusõppustele, kui ta tahaks ise töötada õpetajana? Ta mõtleb, kas ei peaks välismaale põgenema. Aga seal peaks ka keelt õppima.

3. peatükk.

Sõda lõppeb kiiresti, sest maailma riigijuhid jõuavad siiski kokkuleppele. Aasta hiljem olen maal suvepuhkusel. Ühel päeval muutun rohutirtsuks. Mõtlen, et see tuleb vastavasisulise luuletuse meenutamisest. Mäletan, et inimesena olin ebamusikaalne, seetõttu ei julge ma ka rohutirtsuna viiulit mängida. Mõtlen, et ma vist pole ikka rohutirts, vaid libarohutirts. Kui see on nii, siis peaksin ühel hetkel inimeseks tagasi muutuma. Näen ühte lindu, kes tahab mind ära süia. Hüppan eest ja minu asemel süiakse ära teine rohutirts. Muutun ehmatuse tõttu inimeseks tagasi. Mõtlen, et hea, et ma kellekski kolmandaks ei muutunud. Lähen linnu eest igaks juhuks majja, surfan närvide rahustuseks internetis ja ühelt välismaiselt võrguleheküljelt saan aimu eelmises peatükis kirjeldatud loost.

Blogikriitikast

Tõnu Õnnepalu ütleb eelmise nädala "Sirbis" kirjanduskriitika kohta: "Tegelikult on kõige huvitavam kriitika, mida praegu lugeda võib, kuskil blogides või lugejate foorumites, kus inimesed räägivad oma kohtumisest raamatuga, sellest, mida see nendega tegi, neile ütles - või ei öelnud."

9. osa

Kirjutasin "Vietnami sõja" 9. osa kohta:

Kui vaatasin eelmise aasta suvel sarja Itaaliast Teises maailmasõjas, siis ma polnud rahul, et videotel oli palju reklaamipause. Nüüd Vietnami sõja teemalisel sarjal vähemalt arvutist vaadates keskel reklaamipause ei ole, selle võrra on parem vaadata. Kas sõjakoleduste vahel väidetavalt heade kaupade teemalise reklaami vaatamine ei peaks olema hoopis puhkus? Võibolla on filmi ennast selle võrra parem vaadata, et see on ausam, seda ei pea nii palju kordi vaatama ja see on teemal, mille jaoks ma olen ennast vaatamist alustades häälestanud.

"Vietnami sõjas" üks väljend, mida kasutati, oli "Ho Chi Minhi rada", mida ma mäletan ka keskkooliõpikust. Aga Kissingeri raamatu tõlkes oli selle asemel "Ho Chi Minhi kuja", ühel leheküljel trükivea tõttu ka "kuju".

Sarja 9. osas oli juttu kuulsast sõjateemalisest fotost. Ma mäletan, nagu oleks sellest eelmine kord ajakirjanduses juttu olnud seoses sellega, et keegi riputas selle feisbukki üles ja seda püüti sealt esialgu ära kustutada, kuna üks inimene pildil oli ilma riieteta. Filmis räägiti, et samal põhjusel ei tahetud seda ka esimesel korral avaldada, aga kui avaldati, siis anti fotograafile preemia.

Üks päev mõtlesin, et piltidel on kombeks kujutada mereröövleid kinniseotud silmaga, aga sama kerge peaks silma kaotada olema ka muudes elu ja surma peale võitlustes. Selle kinnituseks nägin nüüd ühte kinni seotud silmaga inimest ka "Vietnami sõja" 9. osas.

"Vietnami sõja" erinevates osades kujutatakse sinna sõtta läinud Ameerika sõdureid vägistajate, ähvardajate, hiljem tõrjutute, sõtta minekust kõrvale hoida püüdjate, narkomaanide, kodumaale tagasi jõudes sõjavastasel meeleavaldusel osalejate ja medalite minema viskajatena. On olnud ka aegu, kui sõdureid on kujutatud paremas valguses. Näiteks Rudyard Kipling aastatel 1883-1885 toimunud Birma sõjas osalenud Inglise sõdureid:

"But little they cared for the Native Press,
The worn white soldiers in khaki dress,

Who trampled through the jungle and camped in the byre,
Who died in the swamp and were tombed in the mire,

Who gave up their lives, at the Queen's Command,
For the Pride of their Race and the Peace of the Land."

Filmis räägiti, kuidas Nixon saavutas suure valimisvõidu, kui ta hakkas Vietnami edutust sõjast vägesid välja tooma. Aga ma mäletan, et Bush vanem saavutas suure populaarsuse sellega, kui ta Iraagi vastu selle Kuveidist välja tõrjumiseks sõda alustas. Vaatasin sõja alguspäeval Ameerika telekanali uudistesaadet ja see mõjus piduliku aktusena.

Rivi tänaval

Olin ühes järves. Hiljuti oli kindlaks määratud protsent, kui palju peab igal riigil järvedest haljasala olema. Seda pidi olema kaks protsenti. Pärast seda pööras Eesti sellele küsimusele tähelepanu, kuigi nõue oli täidetud. Kaldal oli koobas ja selles kõndis üks tüdruk. Talle varises koopalaest liivateri pähe. Tüdruk ei kartnud, et tuleks suur varing. Nii suurt ei saanud vist selles koopas tulla, et ta enam liiva alt välja ei saaks.

*

Kõndisime klassiga Jakobi mäest üles ja keerasime ühte hoovi. Mulle näidati ühte autot. Tundus, et sellepärast, et autojuhil oli ämber peas. Vaatasin, et kuigi me ei käi enam koolis, kannab üks tüdruk koolimütsi ja hulk inimesi ülikoolimütse. Mult küsiti, mida ma ütlen sinise värvi kohta. Hakkasin vastama, et sinine on teistest värvidest rahulikum ja ilusam. Mõtlesin öelda, et kuigi sinine on mu lemmikvärv, ei oleks see hea, kui kõik asjad sinised oleksid, erinevate värvide kombinatsioonid on veel paremad. Läksime teist teed kui ma harjunud olin. Ma olin seda teed ka läinud, aga vähem ja seda täpselt ei mäletanud. Tuli vist kõndida Taara puiesteele ja seal omakorda ära keerata. Ma kõndisin ühena kahest rivi eesotsas. Kui meie oleksime valesti läinud, oleks teised meile järgnenud.

Ideoloogiate nimed

Viitasin hiljuti feisbukis, et lugesin magistrieksamiks kolme raamatut, mis püüdsid anda poliitilistest ideoloogiatest täieliku ülevaate. Pärast seda lugesin kõigi nende konspektid uuesti üle. Neile raamatutele on ühine, et kõik need räägivad sellest, kuidas inimesed kasutavad mõisteid valesti või vähemalt sama nimega mõistet erinevas tähenduses. Aga et need raamatud on kirjutanud politoloogid, mitte ajaloolased, siis kasutavad nad ka ise olevikuvormi, rääkides sõnade tähenduse muutumisest ajas vähem kui seda teeks erinevaid ajalooperioode hästi tundev ajaloolane. Aga ka paljud ajaloolased tunnevad paremini vaid ühte ajalooperioodi ja võivad muutusi mitte kõige paremini märgata.

Uksest sisenejad

Meil lõppes ülikoolis loeng. Öeldi, mis kell järgmine loeng algab. Mõtlesin, et vahepeal on ühe loengu pikkune auk, jõuan kodus ära käia. Aga kodus mõtlesin, et ma sain vist valesti aru, järgmine loeng ei pidanudki olema ülejärgmisel, vaid järgmisel kellaajal. Jõuan sellesse veel poole pealt.

*
Olin ühes suures majas, kus oli ka politseinikuid. Ema hakkas ees majast välja minema. Läksin tema järel. Välisukselt pöördusin tagasi ja läksin ütlesin politseinikele, et väljas on pätid, aga mul oleks vaja emale järele jõuda. Politseinikud ütlesid, et nad tulevad ja saadavad mind.

*
Ärkasin hommikul oma voodis. Uks teise tuppa oli lahti ja ma ei saanud avaneva vaatepildi tõttu teise toa tapeedile uuesti magama jääda. Seetõttu tõusin üles. Meie poole tuli mõneks ajaks elama Reeli. Ta kasutas rääkides väljendeid, millest igaühe puhul mul tuli meelde, kelle suust ma neid varem olen kuulnud. Ma ei teadnud, kas ma olin kuulnud esmatarvitamisi või olid need väljendid veel vanemad. Üks voodi anti Reelile ja ta läks magama. Mõtlesin, et ma olen unes näinud, et ta siia elama tuleb, ta otsustas arvatavasti neid unenäokirjeldusi lugedes selle mõtte teoks teha. Ma tahtsin veel magada, aga ma ei saanud oma voodisse minna, sest sinna läks ema, seetõttu magasin püsti seistes riiulile toetudes. Tuppa tulid veel kaks inimest. Üks neist oli Toomas. Ta tõmbas minu sahtli lahti ja võttis sealt ühe asja välja. Ütlesin, et ma ei luba oma sahtlist asju võtta. Toomas vastas, et ta tahab, see on nii huvitav. Ütlesin, et ma saan aru, et ta tahab.

Jaapan 1930-1941

Lugesin magistrieksamiks Olavi K. Fälti raamatut "Fascism, Militarism or Japanism? The interpretations of the crisis years 1930-1941 in the Japanese English-language press" ("Fašism, militarism või japanism? Kriisiaastate 1930-1941 tõlgendused Jaapani ingliskeelses ajakirjanduses"). Kuigi raamat on ingliskeelne, on see ilmunud Soomes Rovaniemis, ilmumisaasta on 1985. Raamatu autorit huvitab, milline oleks õige nimetus selle perioodi kohta Jaapani ajaloos. Selleks on ta lugenud kahte Jaapani ingliskeelset ajalehte. Kuigi Teise maailmasõja ajal oldi ingliskeelsete riikidega sõjas, jätkanud ajalehed ilmumist selleks, et Jaapani liitlaste kodanikud saaks neid lugeda.

Itaalias tuli aastal 1922 võimule Mussolini ja hakati demokraatiat vähendama, aga Jaapanis kehtestati vastupidi aastal 1925 meeste üldine valimisõigus. Riigis esines ka poliitilist vägivalda. Aastal 1930 püüti tappa ühte peaministrit, kes suri järgmisel aastal haavadesse, aastal 1932 tapeti teine peaminister.

Fašismist ei kirjutatud ajalehtedes kogu aeg ühte moodi. Aastal 1932 nimetas üks leht esimest korda fašismi võimaliku alternatiivina Jaapani jaoks, hiljem nimetas sama leht fašismi kriminaalseks liikumiseks ning välismaal ja selles uuritud lehtedest nimetati fašistideks peaministri tapjaid. Teine leht on kirjutanud, et Jaapan oligi fašistlik riik, kuid seda tehti vaid üks kord. Esimene leht ei nimetanud Jaapanit fašistlikuks ühtegi korda, vaid kasutas mõistet totaalne kaitseriik. Raamatu autori arvates on fašismi sõna tähendus muutunud, seda saaks tema arvates kasutada Jaapani kohta võibolla 1930. aastate tähenduses, aga mitte raamatu kirjutamisaja tähenduses.

Jaapani sõja kohta Hiinas teadsid jaapanlased raamatu järgi, et vaenutegevuse alustajad on hiinlased. Alles pärast Teist maailmasõda said nad teada, et see oli nende enda provokatsioon. Jaapani sõjakuulutust Ameerikale põhjendatakse sellega, et Ameerika nõudis Jaapanilt vallutatud aladelt tagasitõmbumist ja rakendas sanktsioone.

Lennukiga põgenemine

Läksin maleklassi. Rei rääkis, et mina lahendasin trenniskäimise ajal ülesandeid, aga praegused õpilased eelistavad selle asemel ajakirjadest partiisid vaadata. Mõtlesin, et mulle meeldib ülesannete lahendamise asemel rohkem üksi mängida. Aga selle jutu peale hakkasin lahendama.

*
Mõne meetri kaugusel rääkis Stalin oma kaaslastega. Sealt tuldi ütlema, et Stalin võttis praegu senisest kindlama suuna Balti riikide ründamisele. Nüüd oli valida, kas vastu hakata või Soome põgeneda. Aga vastuhakkamine oleks tähendanud surma, sest mitmele Lääne-Euroopa linnale langesid juba tuumapommid. Seetõttu hakati põgenema. Võibolla oleks tulnud põgeneda kohe, aga me ootasime selle asemel sõja alguse ära. Rahvas liikus mere äärde, et see ületada. Läksime lennukisse. Lennuk oli paksult rahvast täis. Öeldi, et sõitma mahub mootoris. Suundusime mootoriruumi poole. Seal seisid tihedalt inimesed. Ei teadnud, kas õhku on piisavalt, sest üks inimene juba suri. Aga oletati, et ta ei surnud hapnikupuudusest, vaid hirmust, seetõttu jäeti teised mootoriruumi. Kas nad jäävad ellu või lämbuvad, see pidi hiljem selguma.

Töömehed trepikojas

Elasime ühes majas. Meil käisid kodus töömehed. Kui nad olid töö lõpetanud, siis isa ja ema märkasid, et töömehed ei lähe majast välja, vaid on jäänud trepikotta alumisele korrusele seisma. Ema ja isa läksid neid ära ajama. Läksin appi. Läksin koos ühe töömehega ühte hoonesse. Seal ta rääkis, et tal ei olegi kodu.

*
Olime ühes maamajas, kus oli palju raamatuid. Klaus tahtis ühte raamatut lugeda. Seda raamatut oli meil kaks eksemplari, üks minu ja teine Klausi oma. Lootsin, et Klaus võtab enda eksemplari. Asusime kodu poole teele. Ma ei tundnud väga hästi teed, aga mõtlesin minna tee lõpuosa teistest erinevalt.

*
Üks inimene oli surnud. Mulle räägiti, et ta suri sellepärast, et ma ei jõudnud õigel ajal oma faktivigu parandada.

Ratsu serval

1. e4 e5 2. Rf3 Rf6 3. d4 Rc6 4. de Re4 5. Ld5 Rc5 6. Oe3 b6 7. Oe2 Ob7 8. Rc3 Rb4 9. Ld2 g6 10. 0-0-0 Og7 11. a3 Rba6 12. Oc5 bc 13. Le3 Of3 14. gf Lc8 15. Oa6 La6 16. Lc5 0-0 17. Vhe1 c6 18. Vd7 Vfd8 19. Vd8+ Vd8 20. f4 Oh6 21. Le7 Of4+ 22. Kb1 Vb8 23. e6 fe 24. Le6+ Kh8 25. Lf6+ Kg8 26. Ve7 Vb2+ 27. Kb2 Lb6 28. Ka2 1:0. Valge mõtles 13 minutit ja must 12 minutit.

Kord käest

Arvutiga oli probleem. Klaus tuli appi seda lahendama. Kõvaketas tuli uuesti läbi töötada ja ei teadnud, kas saab asja korda. Kui kordategemine hakkas lõpule jõudma, siis maitsesin keskelt ühte ussi. Mõtlesin, et seda ei oleks pidanud tegema, võibolla see uss on mürgine. Panin ta lauale tagasi. Seal oli kaks ussi, kes hakkasid üksteist korraga peast neelama.

*
Öeldi, et mina olen külmutuskapi külge roppe kleepekaid kleepinud. Tõnu vaatas külmutuskapi ja akna vahele ja ütles, et need on tõesti ropud. Ütlesin, et mina pole neid sinna pannud ja ma pole neid lähemalt uurinud, ma ei teadnudki, et need on ropud. Need pani sinna ükskord Tõnu ise, aga on selle ära unustanud.

Arheoloogia välitööde reklaam

Kristjan Sander kirjutas:

Tere

Taaskord jõuab jätte arheoloogilise leire hooaeg. Otsin vabatahtlikke arheoloogilisele ekspeditsioonile.

Selle aasta aprillis (alates 2.04) on kavas minna kiviaja asustust otsima nüüd juba Põhja-Pärnumaale Lihula ümbrusse. Käime nagu eelmistelgi aastatel läbi põlde, metsateid ja muid selliseid kohti, kus maa lahti on, leidmaks Litoriinamere maksimumi järgset (see tähendab siis umbes, et nooremat kui 7000 aastat) rannasidusat asustust.

Oleksin tänulik kõikidele, kes leiaksid aega kasvõi paariks päevaks appi tulla. Garanteeritud on meeldivad jalutuskäigud varakevadises looduses ning üliõpilased saavad praktilise kogemuse selle välitööde liigiga. Labidas on kaasas, kuid auke teeme harva. Eelteadmised perioodist pole olulised - vaja on häid jalgu, teravaid silmi ja rõõmsat meelt.

Ööbimine on Lihulas. Söök ja jook on ekspeditsiooni poolt, palka kahjuks maksta ei ole.

Palun huvilistel endast teada anda aadressil kristjans@hot.ee või telefonil 503 9796.

Palun seda kuulutust levitada.

Tervitades,

Kristjan Sander

Paks ajalooraamat

Üks inimene magas valesti. Teine õukondlane oli selle pärast mures. Ta tekitas segaduse, et magaja valesti magamise pärast karistada ei saaks. Inimesed tulid magamistuppa, aga kuna oli segadus, siis nad ei pannud valesti magamist tähele.

*
Istusin ühel üritusel saalis ja lugesin paksude ajalooraamatute sarja raamatut, mille oli kirjutanud üks tuttav ajaloolane. Raamat oli varasema ajaloo kohta ja oli kirjutatud nii, nagu peategelane oleks tuttav erinevate varasemate sajandite arhitektuuriteostega. Ta nimetas neid asju nimepidi. Kuna mina kirjutasin mina-vormis, siis see ajaloolane oli minust eeskuju võtnud ja samuti mina-vormis kirjutanud, nagu tema olekski see raamatu peategelane, et oleks huvitavam lugeda. Vaatasin, et selle raamatu autorid on hoopis Karpov ja Smõslov. Karpov istus parajasti ise samas ruumis saali ees. Smõslov oli võibolla kirjutanud raamatu ilukirjanduslikuma osa, sest ta oli kunstniku hingega. Mõtlesin, et Karpovi kirjutatud raamat saab tema enda nähes kriimustada. Kuna Karpov enam malet ei mänginud, oli tal aega muul teemal raamatuid kirjutada.

*
Isa sünnipäeva puhul taheti kõik tema raamatud uuesti välja anda. Selles komplektis pidid kõik köited olema ühesuguse formaadiga. Nii oleks kodus ruumi veel vähemaks jäänud. Kordustrüki hea külg oleks olnud see, et nüüd oleks saanud neid raamatuid lugeda, mida varem kunagi üles polnud leidnud. Halb külg oleks see, et isa sünnipäevale oleks tulnud palju inimesi, kes oleksid mõelnud, et kui mul on vähem raamatuid ilmunud, siis ma ei oska kirjutada. Tõnu luges isa luuletust näitleja häälega ette. Kui ta lõpetas, siis ta seletas, et nipp on selles, et ta pani erinevate luuletuste read kokku. Iga vend oli erinevaks muutunud. Varem mulle meeldisid vennad rohkem.

Loomine ja tekkimine

Küsitakse, et kui inimene on Jumala loodud, kes siis Jumala lõi. Võiks ka küsida, et kui inimene on ise tekkinud, kas Jumal ei või ise tekkida. Vahepealsed variandid oleks öelda, et inimene on loodud ja Jumal tekkinud, või vastupidi, et inimene on ise tekkinud ja on loonud endale jumalad.

Kordamine ja edasimõtlemine

Kirjutasin üleeile, kuidas ma lugesin päevaga läbi kahe ülikooli loengukursuse konspektid ja neid kommenteerisin. Pärast selle sissekande kirjutamist lugesin päeva lõpuks ka kolmandat. Seal oli huvitav, et Inglismaa välisministeerium jagunes 17. sajandil katoliiklike ja protestantlike maade osaks. Prantsusmaal arvatavasti sellist jaotust ei olnud, sest kuigi Prantsusmaa oli katoliiklik, sõdis ta Kolmekümneaastases sõjas protestantlike riikide poolel. Inglismaa sõdis ka vahepeal Hollandiga, kus olid võimul protestandid, kuigi uuema aja kohta käivast teatmeteosest olen lugenud, et seal on endiselt või uuesti ka palju katoliiklasi. Peale katoliiklike ja protestantlike maade olid veel Venemaa ja Türgi. Konspektist lugesin välja, et Venemaaga tegeles see välisministeeriumi osakond, mis protestantlike maadega, Türgiga katoliiklike maade oma. Kuigi ühest välismaa võrguajalehe artiklist olen lugenud, nagu oleks Inglismaad ja Türgit sidunud katoliiklusevastasus. Venemaa ette on loengukospektis kirjutatud "esialgu", hiljem tema osakonnalist kuuluvust siis ilmselt muudeti.

Pühapäev möödus plaanikohaselt, sest plaanis oligi puhkepäev teha, aga eilne päev kujunes kavatsetust erinevaks.

Saatest saatesse

Isa kandideeris Riigikogu valimistel. Ta käis ühe erakonna esindajana koos ühe teise inimesega valimissaatest valmissaatesse, ja iga kord rääkisid selle erakonna esindajatena nemad. Mõtlesin, et kui isa valitakse, kas ta hakkab nii vanana Riigikogus kohal käima. Selleks, et oleks näha, et selles nimekirjas on rohkem inimesi, näitas kaamera tahvlit, kuhu oli ritta kirjutatud selle erakonna kandidaatide nimesid. Olin kandidaatidega samas ruumis. Saade sai läbi ja valmistusime minema koju. Enne võtsin söömiseks õuna. Olin võtnud söömiseks ühe kauna. Ma polnud kindel, kas see on hernekaun või oakaun. Hernest võis toorelt ka süia, aga uba mitte. Seisime kahe Kaunase puiestee hoovi vahel.

Vanade asjade meenumine

Istusime peolauas. Rääkisin sellest, et kui ma laps olin, siis isa parandas minu kirjutatud juttudes vigu, aga nüüd ta isegi ei loe, mida ma kirjutan. Rääkides pidin võitlema, et mulle nutt peale ei tuleks. Mulle vastati, et lapsepõlves isa õpetas mulle kirjutamist, aga nüüd ma juba oskan. Olin üle laua kaugele kummargil. Teisel pool lauda istus üks naine. Hakkasin minema bussi peale, et linna sõita. Ma hästi ei tundnud teed bussipeatusesse, aga olin seda varem ka käinud ja ilmselt vana mälestuse tõttu läksin siiski õigesti. Mulle tuli uduselt meelde, et üks kord ma tahtsin minna vist bussipeatusesse mööda maanteed, aga mulle õpetati, et milleks minna ringiga, kui saab minna mööda rohu sisse tallatud rada.

Vihane võitlus

Kirjutasin "Vietnami sõja" 8. osa ja ühe raamatu kohta:

"Järelvaatasin seda osa arvutist. Eriti šokeeriv oli, et meeleavaldajaid pole maha lastud mitte ainult diktatuuririikides, vaid ka Ameerika Ühendriikides. Neli mahalastut meeleavalduse kohta on küll vähem kui Kambodža 2 miljonit tapetut. Aga räägiti veel ameeriklaste reaktsioonist mahalaskmise teadasaamisele. Osasid õhutas see järgmisele meeleavaldusele minema, teised saatsid hukkunute vanematele sõimukirju. Küsitlus näitas, et suurem osa ameeriklasi kiitis mahalaskmise heaks. Sellega ei ole kõige arusaadavamas kooskõlas, kui saate teises lõigus öeldi, et suurem osa ameeriklasi pooldas sõja lõpetamist. Venemaal aastal 1905 meeleavaldajate mahalaskmine põhjustas tõelise revolutsiooni puhkemise, Ameerikas nii suuri muutusi ei kaasnenud.

Saates näidati ka vietnamlasi. Maleklubis iseloomustati kunagi hiina keelt, et hiinlased räägivad ühesilbilisi sõnu ja väga kiiresti. Saatest oli näha, et vietnami keel on hiina keele sugulaskeel, aga üks vietnamlane rääkis seda aeglaselt ja teised ka mitte maksimaalse kiirusega.

Ameeriklaste võitlusest kommunismiga lugesin veel raamatust "Välispanoraam 1976". Itaalias olid valimistel populaarsed kommunistid ja ameeriklased olevat andnud Itaalia kristikele demokraatidele rahalist toetust, et kommunistid võimule ei saaks. Seda kritiseeritakse, aga võibolla Nõukogude Liit abistas omakorda kommunistlikku parteid?"

Huvitav kapp

Kuna mul on paljudes ülikooli kaustikutes veel täitmata lehekülgi, siis mõtlesin, et kirjutan sinna loengukonspektidele kommentaarid juurde. Täna olen lugenud läbi kahe loengukursuse konspektid ja nende kohta kommentaare kirjutanud. Ühel konspektil, mida ma alles eelmine aasta lugesin, oli vahepeal üks leht väga kortsu läinud. Järeldasin, et see tuleb sellest, et kapis on paberivirnad üksteisele liiga lähedal. Vahetasin seetõttu osa asju kahe kapi vahel ära, et need oleksid hõredamalt.

Üks konspekt, mida ma lugesin, oli Ladina-Ameerika ajaloo kohta. Seal oli kirjas, et ka indiaanlaste võitluses oma õiguste eest eristatakse kultuurilist ja poliitilist suunda, mille kohta on kasutusel erinevad sõnad. Vahepealsel ajal oli meelde jäänud, et on kirjutatud, et Eestis esindas Jakobson Rousseau poliitilist ja Hurt Herderi kultuurilist rahvuslust. Indiaanlaste juures vahe tegemine kõlab sarnaselt. Aga kas Jakobson kultuuriga ei tegelenud, kui ta koostas kooli lugemiku, või kas Hurda Jakobsoni vastu suunatud avaldused ei olnud poliitilised? Mul endal on vähemalt mitmekülgsed vaimsed huvid, on ka vähem mitmekülgsete huvidega inimesi.

Juudiriigi taastamise kohta mõtlesin, et seda saaks nimetada renessansiks. Aga Euroopa antiigipoole vaatamise renessansi ja juudiriigi renessansi vahel üks erinevus on, et Euroopas olevat sellega kaasnenud ladina keele tähtsuse vähenemine, kuna hakatud hindama veatut ladina keelt, mida ei osatud, juudiriigi taastamisel aga hakati taastama ka juutide oma keelt.

Tõlkimissoovitus

Sõitsime rongis. Ühel lõigul sõitsime üle õhus rippuva rööpalõigu. Siin pidi väga täpselt juhtima, et mitte alla kukkuda. Aga rongijuht võis meelega rööbastelt kõrvale keerata. Läksime rongist välja, kõndisin koos ühe poisiga märja ala juurde. Rääkisin, et see on nii tore koht. Siis mõtlesin, et kui see poiss minu jutu peale laukasse läheb ja sinna ära upub, siis ma kahetsen.

*
Ema rääkis, et Krister võiks "Karlssonit" tõlkida, see sobiks talle hästi. Läksin trepikotta, kus kohtusin Kristeri endaga. Kui nimetasin talle, mida ema oli öelnud, siis Krister vastas, et tal ongi plaanis "Karlssonit" tõlkida. Läksime autosse. Krister ei saanud praegu juhtida, sest tal oli käsi kipsis. Tema asemel istus juhi kohale teine inimene. Krister ja mina istusime taha. Vajutasin auto ukse lukku, et see sõidu ajal lahti ei vajuks. Aga lahti vajus hoopis juhi uks. Juht ise seda ei märganud, enne kui mina ütlesin. Kui juht oli oma ukse kinni tõmmanud, siis mõtlesin, et see on esimene kord, kui juht ei märka, et uks jääb lahti, seni on juhid teisi õpetanud. Kuigi juht oli nüüd juba ukse kinni tõmmanud, vajus see sõidu ajal uuesti pärani. Vastu tuli teisi autosid, aga uks neid ei riivanud. Minu alla vajutatud ukselukunupp kerkis ka ülespoole, nagu hakkaks uks lukust lahti minema.

Itaalia sotsialism ja sotsiaaldemokraatia

Itaalias olid Teise maailmasõja järgsel ajal olemas nii sotsialistlik kui ka sotsiaaldemokraatlik partei. Sotsiaaldemokraatlik partei eraldus sotsialistlikust aastal 1947. (Italian Socialism: Between Politics and History. Edited by Spencer M. Di Scala, Amherest, 1996. Lk. 150.) Aastal 1966 tegid kaks parteid katse uuesti ühineda. (Samas. Lk. 164.) Ühinedes pandi ühiseks nimeks Ühinenud Sotsialistlik Partei, kuid see jõudis pidada vaid ühe kongressi. (Alexander De Grand. The Italian Left in the Twentieth Century: A History of the Socialist and Communist Parties. Indiana University Press. Bloomington and Indianapolis, 1989. Lk. 143.) Tundub, et kahest parteist vasakpoolsem oli sotsialistlik. Nõukogude aja kirjanduses on liigitatud Sotsiaaldemokraatlik Partei koos Kristlik-Demokraatliku Parteiga tsentristlikeks poliitilisteks ühendusteks (Välispanoraam 1975. Kirjastus "Eesti Raamat", Tallinn 1976. Lk. 299.) Võimalikku sotsialistide ja kristlike demokraatide koalitsiooni nimetatakse vasakpoolseks tsentriks, sotsialistide ja kommunistide koalitsioone vasakpoolseteks omavalitsusteks (Samas. Lk. 298.) Sotsiaaldemokraatliku partei asemel oleks võimalik tõlkida ka demokraatlik sotsialistlik partei, kui vaadata partei itaaliakeelset nime (https://en.wikipedia.org/wiki/Italian_Democratic_Socialist_Party). Sotsiaaldemokraatliku partei nime saaks siis jätta 1920. aastatel tegutsenule (https://en.wikipedia.org/wiki/Italian_Social_Democratic_Party).

Leinaküünal

Tänasel kiirmaleturniiril tehti leinaseisak Seljodkini mälestuseks ja tema auks põles küünal. Peebo pidas kõne, kus iseloomustas Seljodkini mängustiili teravana. Peebo hinnangul eelistas Seljodkin mängida natuke halvemaid seise, tundis ennast neis väga hästi ja mängu tulemus selgus alles viimasel käigul.

Mulle Seljodkini mängustiil meeldis. Ta oli leiutanud selliseid avanguvariante, mida keegi teine ei mänginud, aga tema mängis korduvalt. Ta tegi ideega käike ja seetõttu peaks olema temaga mängitud partiisid keskmisest kergem mälu järgi üles kirjutada olnud. Kiirmales võis ta kulutada otsustaval hetkel ühe käigu mõtlemiseks üle poole kogu mõtlemisajast ja lõpuks ikkagi võita. Kui tema tulemused ei olnud enam iga päev endisel tasemel, oli ta tiitlivõistlustel keskmisest paremas vormis ja tuli veel vanas eas korduvalt Tartu meistriks. Blogi arhiivist leidsin üles, et ta on selle tiitli võitnud vähemalt aastatel 2009 ja 2010, võis olla ka selliseid kordi, mida ma pole teada saanud, kirja pannud või ei leidnud üles. Elu lõpu poole Seljodkinil käed värisesid, aga ta oskas sellest hoolimata nupu õige ruudu peale panna.

Lapsena arvasin, et kõik eestlased on kõigist venelastest paremad, aga Seljodkin oli küll hea iseloomuga. Ta ei halvustanud vastaseid ei võidu ega kaotuse korral. Tänaval jääb vahel mulje, nagu oleksid vene noored eesti noortest valjema häälega, aga Seljodkin rääkis vaikse häälega. Palju ma temaga ei rääkinud, sest eesti keelt ta eriti ei osanud ja minu vene keel pole ka kõige parem. Ühel korral oli arusaamatus, kui ütlesin Seljodkinile eesti keeles, et tahan mängida reedel, aga tema arvas, et see tähendab kolmapäeva, sest see sõna on kõlalt sarnane vastava venekeelse sõnaga. Asi lahenes nii, et läksin samuti kolmapäeval kohale.

Tänasel turniiril oli 12 osavõtjat, 7 vooru ja mõtlemiseaeg keskmiselt 15 minutit mängija kohta. Esinelik oli:

1. Trohhalev 6 punkti
2. A. Pedmanson 5
3. H. Pedmanson 4,5
4. Runnel 4

Turniiri lõpul arvasin, et autasustamist polnud veel olnud, kuigi ma vist eksisin. Läksin küsisin Peebolt, kas 4. kohaga auhinda ei saa. Algul ta ütles, et ei saa, sest osavõtjaid on vähe. Siis tuli talle meelde, et täna ei olnud noorte auhinda, sest mõlemad noored olid esikolmikus. Seetõttu andis ta mulle siiski kohaauhinnaks šokolaaditahvli ja ütles, et hea, et ma küsisin.

Tuna 4/2017

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. Nr. 4/2017.

Eelmise aasta viimase numbri avab Ilmar Vene essee. Ta arutleb küsimuste üle, milles ta ei paista ise ka selgele seisukohale jõudvat. Ühes lõigus ütleb ta, et inkvisiitori hukkamõistja ei usu ise samasugustesse ohtudesse kui inkvisiitor. Nii öeldakse tänapäeval süüdimatute inimeste kohta. Teises lõigus leiab Vene, et andestamine on sigaduste heakskiitmine. Keegi on öelnud, et andestamine eeldab kahetsust. Aga üks poliitik kahetses hoopis vabanduse palumist. Vene analüüsib Rousseau filosoofiat, aga õppejõud Laur juhtis ülikoolis tähelepanu sellele, et Rousseau sõnad ja teod ei langenud kokku. Sorokini arvates lähevad revolutsionääride sõnad ja teod alati lahku. Üks Carlyle’i uurija jagas tema kohta kirjutatu elulooliseks ja vaimuajalooliseks, aga sõnade ja tegude kooskõla vaatamiseks tuleks neid suundi kombineerida. Carlyle näiteks kiitis vaikust, aga ise kirjutas ja väidetavalt ka rääkis palju.

Inna Põltsam-Jürjo kirjutab sigadest. Juttu on nii metsseast kui ka koduseast. Metssiga olevat 17.–18. sajandil Eestist ajutiselt kadunud. Artiklis seostatakse seda kliima jahenemisega. Aga siin tuleb meelde teine Lauri õpetus, et 18. sajandil olevat olnud Eesti ajaloos Eesti pinnal kõige vähem metsa. Võibolla metssiga ei tahtnud metsata maal elada. Teistel andmetel oli metsa kõige vähem maailmasõdadevahelises Eestis. Ka selle aja kohta on kirjutatud, et metsloomi oli vähem kui pärast Teist maailmasõda.

Enn Küng kirjutab Rootsi aja majandusest. See kirjutis tuletas natuke meelde Hendrik Seppa, kes oskas majandusajalugu ja sõjaajalugu seostada ja kirjutas samuti Rootsi ajast. Ka Küng teeb peale majanduse juttu sõdadest, aga ilmselt ongi sõda raske mainimata jätta, kui see toimus. On väidetud, et Liivi sõda alustasid venelased maksualuse ala tagasisaamiseks. Küng kirjutab, kuidas sõja tõttu taandarenes isegi kaubandus. Leidsin sarnasusi oma eluaja eurointegratsiooniga. Ka 17. sajandil olid kaupmehed huvitatud, et saaks tollivabalt kaubelda. Riikidel on mingeid tulusid vaja, üks maks võidakse asendada teisega, aga kaupmehed on tõenäoliselt ka teise maksu vastu.

Valdur Ohmann kirjutab kunstiajaloost. Ühel maalil kujutatakse Eesti riigi väljakuulutamist, lisatud on kaks kuupäeva, üks 1917. ja teine 1918. aastast. Kommenteeritakse, et 1917. a. kohta on toodud selline kuupäev, mil midagi olulist ei juhtunud. Ma arvan, et kuigi kunstnik võis kuupäevaga eksida, näitab aastaarvude võrdlus, et ta tahtis lisada seda kuupäeva, mil Maanõukogu kuulutas end kõrgeima riigivõimu kandjaks, teisel kuupäeval avaldati Eesti iseseisvusmanifest. Kirjutatakse, et üks kunstnik käis harva majast väljas, sest ta kartis inimesi. Aga piltidelt on näha, et inimesi ta siiski maalis. Ma tahan vahel inimeste hulgas viibimise aega lühendada, et saaks rohkem inimeste kirjutatut lugeda.

Kai Tafenau ja Aivar Põldvee kirjutavad Forseliuse seminarist ja avaldavad ühe kirja, mille kohta ütlevad, et selles on laused baroklikult pikad. Leidsin sarnasusi Kelchi kroonikaga, milles olid samuti pikad laused, ja Cromwelli kirjadega, mida polnud Carlyle’i sõnul originaalis lõikudeks jagatud. „Tunas“ avaldatud dokumendis on samuti pikad lõigud, kuigi vähemalt trükitud kujul ei saa öelda, et poleks ühtegi taandrida. Vaatasin, mis teeb laused nii pikaks. Üks asi on omadussõnade tarvitamine, teine nimede ette tiitlite lisamine, kusjuures ühe nime ette pannakse rohkem kui üks tiitel, kolmandaks pannakse semikoolon sellisesse kohta, kuhu saaks panna ka punkti. Ruskini raamatut lugedes mõtlesin, et gootikat kiidab Ruskin tagasihoidlikkuse eest, gootika ja barokk on mõlemad irratsionaalsed stiilid, aga barokk on hoopis toretsev. „Tunas“ avaldatud dokumendist vaatasin, et barokkautor on samuti alandlik, aga toretsevalt alandlik. Gooti autor jätaks mina-mõiste üldse kasutamata, nagu on näha Läti Henriku kroonikast, aga barokkautor kirjutab pikalt, kui alandlik ta on ja et tema on veel kõige alandlikum.

Toomas Karjahärm kirjutab 1987.–1988. a. sündmustest. Leidsin hiljuti ka enda 1988. a. kalendermärkmikust, et seal on kasutatud väljendit „valged laigud“, Karjahärm on leidnud tollest ajast selle väljendiga ajalehepealkirju palju. Kirjutatakse tolleaegsest ajaloolasest Evald Laasist, kes oli rikkunud arhiivides kehtinud nõuet uurida ainult oma teemat, mistõttu ta sai sõnavabaduse suurenedes kiiresti massirepressioonidest kirjutama hakata. Sarnaseid mälestusi on rääkinud ka minu isa. Talle ei tahetud Nõukogude ajal anda lugeda materjale, mis ei olnud uurimisteemaga kooskõlas, seetõttu mõtles ta endale välja hästi laia teema ja sai uuel ajal kogutud materjalide põhjal raamatusarja välja andma hakata.

"Välispanoraamid" Itaaliast

Raamatust "Välispanoraam 1975" selgub, et aastal 1975 ei teinud kommunistid võidukäiku mitte ainult Indo-Hiinas, vaid nende valimistoetus suurenes ka Itaalia valimistel. Ühel pildil tuuakse maakondade kaupa ära, kui palju protsente kuskil kommunistide valimistoetus suurenes. Minu meelest rohkem saab suureneda seal, kus varem oli väiksem. On toodud ka arve kommunistide koguhäältearvu kohta erinevatel valimistel. Ühes lõigus nimetatakse kommuniste vasakpoolseteks, kristlikke demokraate ja sotsialiste tsentristideks, liberaale ja sotsiaalset liikumist parempoolseteks. Aga teises lõigus on erinevate vasakpoolsete parteide häälte arv kokku liidetud, mis tähendab vist, et seal loetakse vasakpoolseteks nii kommuniste kui ka sotsialiste. Olen lugenud magistrieksamiks raamatut Itaalia vasakpoolsetest, kus nendeks loeti ka sotsialistid.

Raamatus "Välispanoraam 1980" kirjutatakse, et aastal 1980 toimus Lõuna-Itaalias suur maavärin, mis nõudis tuhandeid inimelusid. Sellega seoses esitatakse taas poliitilisi süüdistusi, nagu rahva kannatusi oleksid suurendanud võimul olnud kristlikud demokraadid. Jaapanis on vist tõesti maavärinateks paremini valmis oldud. Aga kas muinsuskaitse lubaks vanad varisemisohtlikumad majad lammutada? Kirjutatakse, nagu oleks vahet Põhja- ning Lõuna-Itaalia majandusliku arengutaseme vahel suurendanud kristlikud demokraadid. Aga ma tean, et see vahe oli olemas juba siis, kui nimetatud parteid olemas ei olnud. Kas lõuna mahajäämuses pole süüdi ka maffia või kliima? Ja kas maavärina ajal varandusest ilma jääda pole veel raskem sellel, kellel seda on rohkem?

Kirjutatakse veel poliitilisest terrorist. See nõudis Itaalias aastal 1980 kolmekohalise arvu inimelusid. Vahel arvatakse, nagu oleks kõige hullem aeg olnud fašistide valitsemisaeg, aga fašismi ajal iga aasta nii verine ei olnud. Võibolla Liibüa koloonias küll oli asi veel hullem. Poliitilises terroris olid aastal 1980 süüdi neofašistid ja Punased Brigaadid. Viimased olid minu teada seotud kommunistidega. Kommuniste raamatus muidu kiidetakse, aga Punaseid Brigaade mitte. Püütakse leida ka Punaste Brigaadide puhul seost neofašistidega, kuigi mainitakse, et kõik Punaste Brigaadide liikmed ei oleks sellega nõus. Huvitav oleks lugeda, mida ütles neofašistliku terrori kohta seaduslikult tegutsenud neofašistlik Sotsiaalne Liikumine.

Kujutletav küsija

- Mida sa mäletad eilsest päevast?
- Sain tõlkimise minimaalplaani täis, aga mitte rohkem. Pidin teisi inimesi aitama. Mõnda asja oskan neist paremini.
- Kas sa oled ikka kindel, et sa oskad?
- Minult nõu küsiti ja mina sain ülesande esimesena lahendatud. Võibolla pingutades oleksid teised ka asja lahendatud saanud, aga minu jaoks oli pingutamine kergem. Mõnda teist asja võin mina halvemini osata.
- Aga ma olen kuulnud, et sa oled loll.
- Öeldakse, et kes teisele nime annab, see ise seda kannab.
- See on solvav.
- Kui sa ei taha küsimuste vastuseid kuulda, ära siis küsi.
- Kas ma ei või küsida?
- Need küsimused lähevad juba rubriigi teemast kõrvale. Rubriigis "päev" peaks kirjutama viimase või eelviimase päeva sündmustest.
- Aga see intervjuu toimubki täna.
- Hea seegi.
- Viimane küsimus, mida arvata tänase päeva algusest?
- Täna on olnud juba paremaid ja halvemaid hetki.

Joonistuste mäletamine

Vennad hakkasid peitust mängima. Toomas pidi esimesena otsima. Tundsin, et ma olen selle mängu mängimiseks liiga vana. Ütlesin Toomale, et ma ei mängi, aga mind võib otsida.

*
Rääkisin, et ma mäletan, mis ma enda ükskord joonistatud käesurujatele nimeks panin, aga ma ei mäleta, mis Klausi omade nimed olid. Klaus vastas, et ma olen ju varem öelnud, et ma mäletan tema pilte paremini kui enda omi. Ütlesin, et võibolla pilte, mitte nimesid, või muuteemalisi pilte.

*
Olime Meelval. Siiri oli ükskord öelnud, et ta tahaks seda kohta näha. Nüüd lubatigi ta autoga kohale toimetada.

Allkirjadekogumine tselluloositehase vastu

Täna saab veel anda allkirju Tartusse kavandatava hiidtselluloositehase vastu:

http://petitsioon.ee/tartu-avalik-poordumine-tselluloositehase-asjus/verify/a2467b216bbb4d0a3fd0d92d2c44cf0d

Kataloogi haare

Blogikataloogi kanti pooled Eesti elanikud. Aga see ei tähendanud vist, et nii paljudel oleks olnud oma blogi, vaid et nii paljudest oli blogides kirjutatud. Blogikataloogis oli endiselt olemas ka blogi, mis oletatavalt oli Helina oma. Ta oli seal kirjutanud viimati 5. jaanuaril, sissekanne tundus olevat inspireeritud minu talle saadetud kirjast. Viimasel ajal ta postitanud ei olnud.

*
Ütlesin, et nüüd ma sain nii vanaks, et hakkan inimesi sinatamise asemel teietama. Õigeks peeti vist vastupidist järjekorda.

Värvilisel lumel

Eilsesse jäi talve 13. suusatamine. Sõitsin teist korda sel talvel 4 ringi. Aga see pidi olema talve seni kõige pikem sõit, sest eelmisel 4 ringiga korral olid ringid natuke lühemad. Vahepeal piirdusin 3 ringiga, mõeldes, et tööpäeval ei tohi aega raisata. Aga eile mõtlesin, et kui ma piirdun päevas ühe internetiseansiga, siis mul on aega 4 ringi ka sõita. Ühtegi teist suusatajat ma ei näinud. Vanasti mõni minu sõiduoskust halvustas, aga nüüd need inimesed sõidavad võibolla suuskade asemel autoga ja jäävad järjest nõrgemaks. Eile kolmandat ringi tehes ei tundnud ma veel üldse väsimust, seetõttu tuli vist esimest korda elus pähe mõte, et kui ma hästi treenin, siis suudan võibolla Tartu maratoni ka läbi sõita. Mitte et ma sellest väga huvitatud oleksin. Neljandat ringi alustades olid sõrmed juba natuke valusad. Täna mõtlen, et hea, et ma veel rohkem ei sõitnud, sest üks sõrm on siiamaani valus. Aga eile suurema osa sõidu ajast tundsin ennast hästi. Mõtlesin, et inimesi on nii piinlik vaadata kui ka vaatamata jätta, aga kui ühtegi inimest silmapiiril ei ole, siis lund on hea rahulik vaadata. Mõtlesin, et öeldakse, et lumi on valge, aga selle sõidu ajal tundub vahepeal päikse käes kollakas ja varjus sinakas. Ühed poisid istusid vahepeal raja ääres ja naersid kurjana tunduva häälega. Oletasin, et võibolla selle üle, et sel hetkel oli mul sõidukiirus väiksem. Või siis vastupidi selle üle, et keegi üldse suusatada viitsib, sest endal neil suuski ei olnud. Naerda võidi küll ka mingi omavahelise muuteemalise jutu üle, mida ma ei kuulnud.

Pilt ja sõna

Kopeerisin oma blogisse ajalehest kolm fotot. Artiklit, mille juurde need kuulusid, ei hakanud ma esialgu lugema. Siis sain teada, et artiklis kirjutati Eesti-vaenulikke asju. Seetõttu otsustasin fotod blogist uuesti kustutada. Pealegi võis teiste tehtud fotode kopeerimine tekitada probleeme autoriõigustega. Aga ma ei saanud oma arvutit kätte, sest teiseusulised välismaa elanikud olid selle konfiskeerinud. Sain neilt arvuti siiski tervelt tagasi. Võibolla nad polnud seda lõhkunud sellepärast, et ei osanud eesti keelt.

*
Kõndisime võidu. Võistlejaid oli kolm. Ma hakkasin kõndima nii, et jalad enam maad ei puudutanud, vaid hõljusid õhus. Sellest hoolimata ma juhtisin. Toimus tihe rebimine, teised ähvardasid must iga hetk mööda minna, aga finišisse jõudsin siiski esimesena mina.

*
Mõtlesin minna pangast raha välja võtma. Mõtlesin, et sel korral võtan korraga rohkem kui eelmistel, sest vahepeal oli toimunud inflatsioon. Läksin poodi. Seal võtsin püksid jalast ja läksin kassasse. Lootsin, et mu särk on piisavalt pikk. Kassapidaja ütles sellise hüüdsõna, mille põhjal tundus, et ta märkas, et mul pükse jalas ei ole. Seejärel hakkas ta arvet kokku lööma.

Sõnatud olendid

Eile tähistasime Klausi sünnipäeva. Ta rääkis, et tal on ka veel eelmise kevade tomatitaim elus nagu minulgi. Mulle kinkis ta selle 1. mail.

Peol kõige noorem laps oli Suvi. Ta ei oska veel rääkida. Aga kui ma sõin õuna, siis ta oskas liigutustega selgeks teha, et ta tahaks seda õuna endale.

Väike laat

Eile käisin raamatupoes, kus oli välja kuulutatud maleraamatute laat. Oma maleraamatuid ma müüki viia ei soovinud. Muid leidsin riiulist ainult kaks. Seda oli rohkem kui mõned päevad varem külastatud teises raamatupoes, kust ma ei leidnud ühtegi, aga nüüd külastatus müügis olevad olid ka sellised, mis mul juba olid olemas. Poes nägin muuteemalisi raamatuid, vaatasin nende selgi, aga ei ostnud.

Õppeastme algus

Raamatuesitlusel pidas kõnet üks naine, kellega ma olin selle käsikirja valmimisel koostööd teinud. Ta rääkis, et ma tõlkisin liiga aeglaselt. Varem oli ta mind töö kiiruse kohta küsitlenud, aga siis ma ei kahtlustanud, et ta seda kõnes etteheidete tegemiseks kasutab. Pealegi ta ei teadnud, mitu tundi päevas ma sellele tööle pühendasin.

*
Sain sisse järgmisse õppeastmesse. Mõtlesin, et nüüd kordub vana lugu, et hommikul enne õppehoonesse minekut ei pruugi ma kõiki kaustikuid kiiresti üles leida. Seda oli juba varem koolis käies juhtunud ja nüüd mul oli muuteemalisi kaustikuid veel rohkem. Pidi panema praegused õppetööga seotud kaustikud, vanad õppetööga seotud ja koduste asjadega seotud erinevatesse virnadesse, aga kui üks kaustik oleks läinud kogemata valesse virna, siis ei oleks tulnud selle peale, et seda sealt otsida.

*
Olin nüüd magistrant. Ülikoolil oli selline rektor, et ta oli pannud ametisse varasemate asemel uued õppejõud. Need olid noored ja konservatiivsete inimeste suhtes vaenulikud. Üks selline õppejõud pidas aktusel kõnet ja seejärel alustas tundi. Istusin Eriku kõrval ja kirjutasin üles õppejõu dikteeritud ingliskeelseid sõnu. Erik sodis suure osa minu kirja pandud sõnu maha, sest ma olevat kuulmise järgi kirja pannud valed sõnad. Ütlesin Erikule, et ta tasem oleks. Kui nüüd õppejõud Eriku juttu kuulis ja õppetöös kasutati inglise keelt, siis mul võis magistriõpe lõpetamata jääda. Kirjalikust inglise keelest oleksin saanud paremini aru kui suulisest.

Kõnelus madudest ja sisalikest

Eile tuli juttu madudest ja sisalikest. Arvati vist, et saartel on madusid vähe. Vaidlesin vastu, et kui käisime Hiiumaa surnuaial, siis hoiatati, et seal tuleb ettevaatlik olla, seal on väga palju rästikuid. Aga et ütleja maja juurde tagasi minnes nägime hoopis auto alla jäänud vaskussi ja et majaomanik ütles, et miks just vaskuss, oleks võinud keegi teine olla. Üks eilne rääkija ütles selle peale, et vaskuss on sisalik. Seepeale meenutasin, mida ma olen "Loomade elust" vaskusside kohta lugenud. Et mõnel maal olevat neil vist jalad ja ka Eestis elavatel on jalaalged. Sellega oldi nõus. Öeldi, et need on tal kõhu all. Räägiti veel, et Lõuna-Eesti kuppelmaastikul vist rästikuid ei ole. Ütlesin, et Räpina lähedal olevat neid palju. Vastati, et Räpina lähedal on tasane maa. Meenutasin teist kohta "Loomade elust", et üks maoliik elas vist liivaluidetel ja vahetas ööpäeva jooksul niiviisi asukohta, et säilitas kogu aeg sama kehatemperatuuri. Vastati, et maod on kõigusoojased, Eestis nad vahetavad ka asukohta. Öeldi, et kuskil müüritöödele maohirmus ilma kinnasteta ei minda.

Etturiahnus

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rd4 4. Rd4 ed 5. d3 c6 6. Oc4 Rf6 7. e5 Le7 8. Le2 Rg8 9. 0-0 g6 10. f4 d6 11. Ve1 de 12. fe Oe6 13. Oe6 Le6 14. Of4 Og7 15. Rd2 Re7 16. Rc4 Rf5 17. g4 Rh6 18. Oh6 Oh6 19. Rd6+ Kf8 20. Rb7 Vb8 21. Rc5 Ld5 22. Rb3 Oe3+ 0:1. Valge kulutas aega 8 ja must 7 minutit.

*
Mulle meeldib, et pika turniiri korraldamisele mõeldakse, aga mul endal pole vist praegu aega seda mängima hakata, sest tööd on palju.

*
Lühema mõtlemisajaga malepartiid võiks võrrelda luuletusega ja pikka proosateosega. Aga meeldejäämise seisukohalt on vastupidi. Üleni meelde jääb pigem luuletus või pika mõtlemisajaga malepartii. Luuletust aitavad meelde jätta riimid, malepartiid löömised ja mõttega käigud. Tugevama vastasega mängitud partii jääb vist paremini meelde, sest tema käigud on sügavamini läbi mõeldud.

Pikk telesari

Üks televisioon näitab praegu 10-osalist dokumentaalsarja "Vietnami sõda". Olen suurema jao osasid vaatamata jätnud, aga kahte ka vaadanud. 12. veebruaril kirjutasin 5. osa kohta:

"Jõudsin ühe osa vaatamiseni. Taustaks olin eelnevalt vaadanud kirjandust Vietnami kohta, aga nähtud film keskendus rohkem ameeriklastele, kuigi sõna sai ka keegi vietnamlastest. Kuigi keskenduti ameeriklastele, ei tegeletud sõja õigustamise, vaid selle koleduse näitamisega. Kõigi saates rääkijate mõtted ei olnud siiski ühesugused. Üks kõneleja rääkis, kui raske tal oli inimest tappa, teine arvas, et just sõja, mitte rahu ajal avaldub inimese tõeline olemus. Kuigi filmis oli kaadreid rohkem kui raamatu fotodel, ei saanud liikuvat pilti nii tähelepanelikult vaadata kui seisvat."

Eile kirjutasin ühe osa vaatamise järel:

"Valged inimesed saavutasid kunagi teistes maailmajagudes väikeste vägedega suurt edu, sest teistel ei olnud püssirohurelvi. 20. sajandil olid sellised relvad ka teistel olemas ja kolooniad läksid kaotsi. Filmis näidatakse, et vietnamlastel ei olnud mitte ainult püssid, vaid ka suuremad tulirelvad, millega Ameerika lennukeid alla tulistada.

Juttu oli sellest, et aastal 1968 toimusid paljudes maailma linnades Vietnami sõja vastased meeleavaldused. Hiljem mainiti ühes lauses ka Tšehhoslovakkia sündmusi, aga ei peatutud sellel, milline oli sama aasta Lääne ja Tšehhoslovakkia meeleavalduste seos. Ilmselt need lisasid üksteisele hoogu. Kuigi võiks ka mõelda, et meelt avaldavad tšehhid olid justkui Nõukogude Liidu ja Põhja-Vietnami kommunistidest erineval poolel. Ameerika valitsus sai oma meeleavaldajatega ise hakkama, aga Tšehhoslovakkias ei saabunud mässu lõppu enne, kui Nõukogude väed sisse tulid. Võiks ka tõlgendada, et kui Ameerika valitsus väed Vietnamist välja tõi, siis oli see tema kodanike võit. Kuigi saates viidati küsitlustele, mille järgi suurem osa ameeriklasi toetas valitsust, mitte meeleavaldajaid.

Liiga vähe pöörati viimati nähtud osas tähelepanu ehk sellele, et nagu Lõuna-Vietnami toetas Ameerika, nii toetasid ka Põhja-Vietnami Nõukogude Liit ja Hiina. Kogu Teise maailmasõja järgset aega Nõukogude Liidu lagunemiseni on nimetatud Külmaks sõjaks. Aga kas Vietnamis tulirelvast haavata saanu nõustub, et tegemist oli vaid külma verevalamiseta sõjaga?

Tõlkevigu ma subtiitrites tähele ei pannud, aga jäi meelde üks koht, mis oli õigesti tõlgitud. Sõna 'never' kutsub tõlkima 'mitte kunagi', aga saates kasutati sõna 'never' lauses, kus öeldi, et mingi konkreetne informatsioon Ameerika kodanikeni ei jõudnud. Ometi hiljemalt saates endas see jõuab, siis eesti keeles 'mitte kunagi' öelda ei sobi ja seda ma ka subtiitrites ei näinud."

Hundinuiad ja urvad

Ühest ajaleheartiklist, mida ma ei hakanud läbi lugema, oli tõstetud välja tsitaat, et seda räägitavat lollidele, et tähtis pole võit, vaid osavõtt. Tegelikult olevat tähtis ainult võit. Artikkel oli olümpiamängudest ja olümpiamängudel tegeletakse võistlusspordiga. Aga kas ei ole võistlusspordi rahastamise mõte siiski selles, et see innustab laiemaid rahvamasse tervisespordiga tegelema? Seejuures võib rahvasportlase tervis olla parem kui tippsportlasel.

Ühes spordileheküljel toodud uudisloos nimetati olümpiamängudel keskmisest paremini esinenud sportlast kangelaseks. Oma fännide jaoks võib ta kangelane olla, mulle on tähtsad teised asjad. Huvitavam on lugeda, mida blogijad enda treeningute kohta kirjutavad kui teleülekandeid vaadata. Inimene otsustab ise, mis talle tähtis on, mõni võistleb hoopis paradiisi pääsemises.

Täna käisin 12. korda sel talvel suusatamas. Ei püüdnud saavutada maksimaalset kiirust, vaid vahepeal pidurdasin, et loodust vaadata. Sõitsin kolm ringi ümber kanali, aga varasemast suuremad. Kanali tagumisel küljel ma enam suusarada ei eristanud, seetõttu sõitsin pool ringist kanali esimesel küljel ning pool kanali ja jõe vahel. Esimesel ringil märkasin hundinuiasid, mis olid osaliselt pudenenud. Mul oli meeles, et kuskil samas kohas kasvavad tänavused pajuurvad, aga esialgu need minu vaatevälja ei jäänud. Vetelpäästemajani jõudes nägin, et täna on talisuplejate auk uuesti lahti lõhutud ja seal joob üks hakk vett. Teisel ringil leidsin Sõpruse silla poolses otsas pajuurvad üles. Vaatasin, kas need on eelmise korraga võrreldes suuremaks kasvanud. Tunduski, nagu oleks osadel juba kollast õietolmu, aga mõtlesin, kas see saab käia nii kiiresti, võibolla silmad petavad, see võib olla ka päikesehelk või samblik. Kolmandal ringil ma nii tähtsaid avastusi enam ei teinud.

Laul kohtus

Rohu peal oli loomakari. Üks mees ütles, et loomade vahel võiks olla tühi vahe, nagu oli vanasti, et nakkused ei leviks. Teised ei pidanud vahe tekitamist vajalikuks. Hulk inimesi kukkusid surnult maha, ellujäänud hakkasid põgenema. Aga siis selgus, et suur osa surnult maha kukkunutest olid samuti elus, nad olid ainult ohtlikus olukorras surnut teeselnud. Ühed põgenesid koos ja teised jälitasid neid. Mõned põgenejatest keerasid tee pealt kõrvale, et silmist kaduda. Mõtlesin, et lähen nende järel, aga siis nägin, et mind juba jälitajad näevad, seetõttu loobusin sellest mõttest. Oma kõrvale keeramise liigutuse algusega olin võibolla siiski jälitajatele juba teiste kadumissuuna kätte näidanud. Tungisin otse ülemkohtusse. Seal pandi esimene süüalune pärast tunnistuse andmist eesriide taha nurka, et ta hiljem rääkimist jätkaks. Teine süüalune ei hakanud üldse rääkima, seetõttu ähvardas teda kohe lõplik süüdimõistmine. Nurka pandu vaatas üle eesriide. Tunnistajapingis oleva süüaluse kaitseks hakkas rääkima üks teine inimene. Ta esitas muusikat, et kohtualune oskab seda niimoodi esitada. See oli väga haarav esitus, kõigil kuulajatel tuli naer ja nutt peale.

*
Esikusse saabus üks külaline, kelleks oli üks tüdruk. Vennad rääkisid temaga. Läksin isa tuppa. Isa ütles, et esikust kostab tüdruku häält. Vastasin, et ei, ikka poiste hääli. Madalamad hääled kostavad vist paremini läbi ukse, kuigi tüdruk ka räägib. Vahepeal oli see tüdruk samuti isa tuppa astunud ja ütles, et ma ei kommenteeriks.

*
Mul tekkis magistritööd kirjutades arvutil tõrge. Viisin selle teise tuppa, et keegi aitaks. Ariel lubas arvuti korda teha. Ta rääkis, et talle on jäänud mulje, et ma olen saamatu. Vastasin, et tema peaks masinaid paremini tundma. Mina tunnen ainult ühte masinat - avutit -, aga Ariel kahte - arvutit ja autot. Ariel ütles, et ta valab kõvaketta bensiiniga üle. Avaldasin kahtlust, et võibolla Ariel ikka ei oska parandada. Ariel valas kõvaketta bensiiniga üle ja lõi kõvaketta sisse auke. Ta ütles, et enne oli kõvaketas korras, aga et nüüd on oht, et kui elektrivool sisse lasta, siis plahvatab bensiin põlema. Ariel lasigi kokku kruvimata arvutile voolu sisse. Tundus, et kõvaketas läkski ühest nurgast põlema. Ariel pühkis ruttu bensiini kõvaketta pealt põrandale. Isa rääkis, et talle tundub, et Ariel ei oska parandada.

Lugejast tegelane

Kirjanikud kirjutavad sageli raamatuid, mille tegelased on samuti kirjanikud. Endasugusest on ju kergem kirjutada. Aga kirjanik saab tagasisidet ka lugejatelt ja võib olla ise hakanud kirjanikuks tänu lugemisele. Lugeja on peategelaseks Cervantese raamatul "Don Quijote". See teos on lugemise suhtes skeptiline, autor usub, et lugemine võib halvasti mõjuda. Võibolla selles on ka enesekriitikat. Nagu don Quijote otsustab hakata raamatute mõjul rändrüütliks, nii olevat ka Cervantes mõjutanud teisi kirjutajaid, et nad loobusid rüütliromaanide kirjutamisest. Kuigi kas "Ivanhoe" pole samuti rüütliromaan? See on küll juba mõningase vaheaja järel kirjutatud. Cervantes kirjutas vist küll, et ühed raamatud on paremad kui teised, enda raamatu luges ta ilmselt paremate hulka. Mäletan 10-aastaselt loetust, et selle raamatu kirjutamise kohta kasutas Cervantes väljendit "ülesanne kuningas".