Edasi 1977

Ühel korral mind tutvustati endisele ENSV valitsusjuhile I. Toomele ja väideti, et mina sündisin samal kellaajal, kui Toome 1977. a. Tartu maiparaadil kõnet pidama hakkas. Ma mäletan, et me nimetasime 1. mai üritusi paraadideks, kuigi tolleaegses ametlikus terminoloogias olevat selle kohta tarvitatud teist sõna. Aga Toome ütles, et tema kõnealusel üritusel kõnet pidada ei saanud, sest ta polnud veel ametis. Ta lisas, et aga võib uurida. Vaatasin nüüd arhiivraamatukogus ajalehest "Edasi" järele, et seal mainitakse tõesti vaid ühte Tartus peetud kõnet, mille pidas hoopis J. Lott. Mulle on räägitud, et ma sündisin umbes kell 9.55. Ajaleht nimetab, et kõne algas alles kell 12. Paraadi ettevalmistaja oli minu hilisem koolidirektor ja keemiaõpetaja J. Vene. Ülevaate on ajalehele kirjutanud A. Esko, kellega olen hiljem kohtunud. Mainitakse, et paraad toimus esimest korda 100 000 elanikku täis saanud linnas.

Mina mäletan lapsepõlvest, et kui ma "Edasit" lugema hakkasin, oli see 8-leheküljeline ja pühapäeviti ei ilmunud. Selgus, et aastal 1977 oli lehekülgi 4 ja see ilmus ka pühapäeviti.

Hiljem tuttavaks saanud nimesid on lehes teisigi. Minu õppejõud J. Ant kirjutab parteiajaloost, minu esimese ajalooõpiku autor H. Palamets ülikooli ajaloost. Maletrennis käinud M. Häidbergist tuli vist EÜS-i juht, selgus, et üks vanem Häidberg on olnud komsomoli juht. Kirjutati, et ilmus ka EPA ajaleht, millega seoses jäid meelde tuttavad nimed V. Lään ja H. Kiik. Lapsepõlves meelde jäänud ajakirjanike nimedest kirjutasid "Edasis" juba siis G. Kuldvere ja N. Pino.

Olen lugenud võrgust 1906 aasta ajalehte, kus oli juttu Sveaborgi mässust. Sellest mässust tehakse juttu ka 1977. a. ajalehes. Üks vana kommunist oli sattunud Sveaborgi umbes 11 aastat hiljem, aga mälestus 1906. a. mässust oli siis veel elav ja uuele tulijale räägiti sellest kohe esimesel päeval. Mälestuste rääkija jutu järgi on need kirja pannud üks teine inimene.

Mäletan Saksamaa ühinemist, kui kommunismi kokkuvarisemise järel liideti seni kommunistlik Ida-Saksamaa Lääne-Saksamaa osaks. 1977. a. on lehes juttu kommunistliku Põhja-Korea väidetavast soovist Korea ühendada, mis pole siiani teoks saanud.

Mulle on räägitud, et ma sündisin pärast äikest. Ajalehest nägin, et Peipsil toimus alles jääminek ja mõned päevad hiljem oli esimestes majandites karjalaskepäev ehk karja laudast esimest korda sel kevadel väljalaskmine. Raamat ütleb, et rahvakalendris oli karjalaskepäev juba 1. aprill.