Kirjutasin vastuseks Ameerika ajakirjandusajaloost rääkiva telesaate reklaamile:
Septembris 1995 ilmuma hakanud ja aastal 1996 ilmumise lõpetanud Järvamaa alternatiivne maakonnaleht "Peegel" ütles jaanuaris 1996, et tema trükiarv on 3500. Avaldati taas lootust, et jäädakse püsivalt ilmuma. Enda eeliseks teiste lehtedega võrreldes nimetati, et see on Eesti maakonnalehtedest kõige värvilisem. Septembris 1995 oli ta ise veel üleni mustvalge. 1996. a. esimesest numbrist olid värviline esimene ja viimane lehekülg, vahepealsed olid mustvalged. Järgmised numbrid olid veel vähem värvilised, aga lubati, et kui tellija maksab, siis avaldatakse värvilisi reklaame. Minu meelest reklaam on asi, mis paljusid lugejaid lehes kõige vähem huvitab, seetõttu ei ole ehk hea, kui see on kõige silmatorkavam. Reklaam paigutati küll numbri lõppu, mitte algusesse. Kõik vast ei mäleta, et Nõukogude ajal olid olnud ka üle-eestilised ajalehed mustvalged. "Peeglis" kasutati järgnevalt lehe päises ja viimasel leheküljel lisaks mustale ja valgele ka punast värvi, millest eristus roosa. See tuletab meelde Jaansoni õpetust, et Saksamaa majandusime pärast Teist maailmasõda sai võimalikuks tänu sellele, et anti vabrikute sisseseade reparatsioonidena võitjariikidele, ise hangiti uuem ja parem asemele. Nii võib ehk ka hiljem asutatud leht suurema tõenäosusega varem värviliseks muutuda.
Leht oli septembris avaldanud 8 telekanali saatekava, jaanuaris oli selliseid juba 12. Aga raadiojaamadest oli ainus, mille saatekava avaldati, Kuma raadio, mis oli sama väljaandjaga seotud. Kuma raadio saatekavast on näha, et see edastas ka Eesti Raadio ja Ameerika Hääle uudiseid ning tegi erinevatel nädalapäevadel ühissaateid teiste erinevate maakondade raadiojaamadega.
Kirjasõna tarbimise kohta kirjutati veel Paides tegutsevast raamatukogust. Sellest loost paistab välja rahapuudus. Ühelt poolt ei saanud raamatukogu enam sundeksemplare ja jõudis ka ise varasemast vähem uusi eksemplare osta, teiselt poolt olid inimesed rohkem raamatukogu külastama hakanud. Kirjastused annavad autoritele nende raamatutest vahel 10 või rohkem tasuta eksemplari, aga mõni autor ei tea, kellele neid kinkida. Paistab, et üks võimalus on kinkida neid raamatukogudele.
Tolleaegse majandusliku olukorra kohta kirjutati, mis oli Eesti töötu abiraha suurus. Mäletan, et Tartu Ülikoolis makstav üliõpilase stipendium oli suurem. Stipendiumi küll suurem osa üliõpilasi ei saanud, vaid ainult need, kellel olid parimad hinded.
Mäletan, et tollel jaanuarikuul käisin suusatamas, mängisin pikka maleturniiri ja tegin samal ajal ülikoolis nõutust rohkem eksameid, kõik viitele. Ka "Peegel" kirjutab, et tol talvel oli rohkem lund kui sellele eelnenud aastatel. Spordist kirjutatakse rohkem kui ma sama lehe septembrikuu numbrite vaatamisest mäletan, sealhulgas suusatamisest ja malest. Malest kirjutati ühel korral seoses Paul Kerese 20. surma-aastapäevaga. Kirjutaja ütleb, et ta ise nii hästi malet ei oska, et Kerese partiisid kommenteerida. Ma mäletan, et millalgi samal kümnendil üks "Postimehe" ajakirjanik kommenteeris malepartiisid. Need olid tõepärased kommentaarid stiilis, et löödi alles esimene nupp, aga maleklubis nuriseti, et ise mängida ei oska ja muudkui kommenteerib.
kolmapäev, september 05, 2018
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar