Remondiäratused

Üleeile öeldi, et järgmisel päeval on vaja remondi tõttu varem üles tõusta. Ütlesin, et panen äratuskella seitsmeks. Seda mõtet laideti ja öeldi, et ma võin poole kaheksaks ka panna. Panin siis poole kaheksaks, aga ärkasin ikkagi seitse. Täna olid ka remondimehed tulemas. Küsisin, kas panna jälle äratus poole kaheksaks. Öeldi, et võib üks minut varasemaks ka panna. Panin siiski poole kaheksaks ja magasin äratuseni välja. Äratuskella helisedes mäletasin, et olin näinud kaks unenägu, aga täpsem sisu kustus mälust. Voodist oli raske välja saada. Praegu ma väga unine ei ole, aga tundub, et olen täna tavalisest hajameelsem. Käisin poes. Kodus kaupa kappi panema hakates hakkasin kahtlustama, et olin mõned asjad poodi unustanud. Aga kui kappi vaatasin, siis nägin, et olin need juba kappi pannud. Kirjutades ajasin ka segi sõnad "pood" ja "kapp", kuigi sõnade segiajamist on ette tulnud varemgi. Üks päev ajakirjanik arvas, et kui kooliõpilane ajab segi tugeva ja nõrga sulghääliku, siis ta on vähe õppinud. Nii see ei pruugi olla, mul on sulghäälikud teoreetiliselt selged, aga vahel märkan, et sõrm kirjutab neid ikkagi valesti.