Pärnumaa ajaleht

Lugesin "Pärnu Postimehe" septembrikuu numbreid. Pärnumaal ma ei käi sageli, aga ühel suvel olen Pärnus pikemalt suvitanud. Pärnus elab mul hulk sugulasi, kes on vahel minul külas käinud, ja meie kursusele astus Pärnust üllatavalt palju inimesi. Olen koostanud kahe pärnulase raamatu - Kerese ja Sepa. Pärnust sai alguse eestlaste järjepidev ajakirjandusajalugu ja seal kuulutati esimesena välja Eesti Vabariik. Aastal 1992 kasutusele tulnud Eesti kroonidel kujutati pärnulasi Kerest ja Koidulat.

Koidulast oli üks lugu ka nüüd loetud "Pärnu Postimehe" numbrites. Kirjutati, et Koidula kirjutas nii palju, et tal valutas käsi kuu aega. Mul on ka vahel päev läbi kirjutades valutama hakanud, aga üle ühe päeva pole järjest valutanud.

Artiklit Koidulast lugedes hakkasin paremini aru saama, miks kujutati 500-kroonisel Jakobsoni, mitte Jannsenit. Keegi tegi vist ükskord ettepaneku, et kui Jakobson on 500-kroonisel, siis võiks Jannsen olla 1000-kroonisel. Aga kui oleks olnud nii Koidula kui ka tema isa pildiga rahatäht, siis oleks võidud küsida, miks on ühest perest kaks inimest. Ja kui oleks olnud Koidula asemel Jannsen, siis oleks kindlasti keegi öelnud, et miks ühtegi naist ei ole. Tegelikult on minu huvides, et on esindatud maletaja Keres ja luuletaja Koidula, mitte kaks ajalehe peatoimetajat. Jannsenit on austatud, sest temalt on Eesti hümni sõnad. Kui ta oleks nii hümni sõnade autor kui ka rahatähel olnud, oleks olnud vähem võimude lahusust. Aga kõik need variandid oleksid olnud sümbolitena paremad kui praegused eurod.

Ühte artiklit lugedes leidsin uue tähenduse sõnale 'paadialune'. Pärnus tahetakse panna parki pinkide varjualusteks kummuli paadid. Mõtlesin, et paadialused on olnud vaesed ja paadis sees sõitvat paadipõgenikud samuti.

Ajalehe sarnasus varem Tartus ja nüüd Tallinnas ilmuva suure "Postimehega" on, et tuuakse meeldetuletusi oma vanematest aastakäikudest, mille hulka loetakse nii 19. sajandil ilmunud Jannseni leht kui ka Nõukogude aegne "Pärnu Kommunist". Praegune leht ilmub rohkem kui pooltel nädalapäevadel, samal ajal kui Elva ajaleht ilmus vaid kord nädalas. "Pärnu Postimehe" mõni number on üsna paks, aga kõik pole täpselt ühe paksud. Päisekujundus on 19. sajandi päise töötlus.

Varem olin tänapäeva "Pärnu Postimeest" lugenud ainult arvutist ja mitte palju kordi. 19. sajandi lehte olin lugenud ka paberilt.