Teine uni

Ühes poes oli kassa kõrval palju inimesi surnuks kägistatud. Kassapidaja polnud ühelgi korral kägistajat märganud, enne oli ta põgeneda jõudnud. Mõtlesin, et kui kägistamised korduvad, kas siis kassapidajal ei teki kogemuse põhjal mõtet vaadata, kes kauba eest maksja selja taga seisab. Toas oli kirjutuslaud, mille peal töötati arvutiga. Öeldi, et selle kirjutuslaua juures on palju inimesi tapetud. Lisati, et mõni ime, kui kõrvaltoas on Venemaa saatkond. Saatkonnas endas pole tapetud kedagi. Vastati, et Riia Venemaa saatkonnas on. Olime Peedul kirjanike suvilas. Olin alustanud enne hommikusöögi algust pudru söömist. Vaatasin, et kaks inimest teevad veel nii. Tõnu ütles, mis kell keegi peab Tartusse sõitma. Mõtlesin, et ma ei pea tegema nii nagu ta ütleb, ma võin pärast suvilast lahkumist mööda Peedut ringi jalutada. Siis mulle tuli meelde, et mõned inimesed peavad imikut hoidma, nemad peavad olema kindlal kellaajal seal, kus öeldud. Mõtlesin, et vanasti me kõndisime vahel Peedult Elvasse ja alles Elva peatusest läksime rongi peale, et Tartusse sõita. Võiks täna ka nii teha. Aga ma ei mäleta, kui kaua Elvasse kõndimine aega võtab. Varem oleks saanud ühest rongist maha jäädes oodata järgmist, aga nüüd käivad rongid hõredamalt. Hakkasin mööda raudtee äärt Elva suunas kõndima. Kui nägin, et nüüd on tõkkepuu putka mõlemal pool Peedu rongipeatust ja uuest putkast vaatavad välja silmad, siis otsustasin, et pööran tagasi. Tagasiteel sõitis minust Elva poolt tulev rong mööda. Ma ei teadnud, kas see on juba minu rong. Võis olla. Ma liikusin roomates ja seetõttu võis olla kulunud nii palju aega, et õige rong juba tuli. Lootsin, et ta jääb enne edasi sõitmist Peedu peatusesse ootama.