Rahvahääletuse aastapäev

Ajaloolistides tähistati Euroopa Liitu astumise rahvahääletuse 15. aastapäeva. Kirjutasin enda asutatud listis vastuseks:

Nimetatud rahvahääletuse kohta olen avaldanud raamatu "Viimsed päevad". See koosneb 21 peatükist, mis räägivad 21 viimasest päevast rahvahääletuseni, sealhulgas rahvahääletuspäevast endast. Kirjutasin käsikirja nende kolme nädala ajal. Kuna olin Euroopa Liitu astumise vastu, oli viimane päev minu jaoks nii raske, et sellest kirjutasin lõikhaaval mitu kuud. Hiljem on tuttavad lugejad öelnud, et kõige halvem on raamatu esimene lehekülg, lõpu poole läheb järjest paremaks.

Raamatule on kirjutanud saatesõna kirjanik Piret Bristol, kes nimetab raamatut dokumentaalromaaniks. Üks võrguarvustaja, kellele raamat meeldis vähem, pakub, et ehk on hoopis paroodia. Minu kommentaar on, et raamat on kirjutatud tõestisündinud asjade põhjal, aga kõverpeeglis, see on ilukirjandus. Seal on esitatud nende päevade dialooge ja kirjades öeldud lauseid, aga mitte õiges sõnastuses. Osa juttu on nendel päevadel nähtud unenäod, aga pole kätte näidatud, mis on unenägu ja mis ärkvelolek. Kui blogis ja raamatus "Ajalugu unenägudes" pole unenägudele ärkveloleku fantaasiat lisatud, siis raamatus "Viimsed päevad" on unenägusid töödeldud. Käsikirjas kasutasin reaalsete inimeste nimesid, aga trükki läinud variandis on need asendatud enamasti varjunimedega. Nende päevade õiges sõnastuses kirjavahetust pole mul enam alles, sest postkastid ja arvutid on vahepeal õhku lennanud. Osa kirju võib olla säilinud mujal. Raamatu kirjutamiseks inspireeris mind kõige rohkem Mait Rauna dokumentaalromaan "Wake up", kus on juttu Laulva revolutsiooni sündmustest. Mait Raun on ka minu raamatu kirjastaja. Endale on see tundunud minu viiest ilukirjanduslikust raamatust kõige halvem, aga lugejad ütlevad, et minu kaks proosaraamatut on paremad kui kolm trükis ilmunud luulekogu. Tuttavatele lugejatele on see raamat rohkem meeldinud kui võõrastele, aga toetust maksis ka Tartu Kultuurkapital.

Nüüd veel muid mälestusi rahvahääletuse kohta. Rahvahääletusel oli Euroopa Liitu astumise poolt hääli kaks korda rohkem kui vastu, aga see saavutati alles viimaste kuude kampaaniaga. Varem toimus proovihääletusi, kus vastased olid ülekaalus. Ka ühe üle-eestilise avaliku arvamuse uuringu järgi olid vahepeal Liitu astumise vastased ülekaalus. Rahvahääletuse tulemust mõjutas Euroopa Liitu astumise suunas just see, et natuke enne rahvahääletuse toimumist võttis Keskerakond vastu otsuse, et on Euroopa Liitu astumise vastu, mispeale Keskerakonna vastased hääletasid poolt. Hääletuse päeval olid venelased Liitu astumise vastu rohkem kui eestlased, aga sellele eelnenud aastate küsitlustes oli eestlaste hulgas vastaseid rohkem, sest nähti sarnasust Euroopa Liidu ja Nõukogude Liidu vahel.

Rahvahääletus ei olnud liitumislepingu ratifitseerimine, seda tegi Riigikogu. Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks alles 1. mail. Algul mõtlesin, et võiks kirjutada oma raamatu selle päevani välja, aga siis vaatasin, et teema ammendub rutem.