Üksi lahendamine

Lahendasin ristsõna. Klaus tahtis aidata. Tahtsin lahendada ilma aitamiseta nagu vanasti. Ütlesin Klausile, et ta võib osta endale paksema ristsõnaajakirja. Ajasin teda kogu aeg ära, aga ta tuli iga kord tagasi. Läksin ristsõnaga vannituppa ja panin enda järel ukse riivi. Klaus tuli järgi ja tõmbas riivi puruks, ta oli tugevam kui eelmised lõhkujad. Mõtlesin, kas nüüd enam pesemaski saab käia. Aga võibolla saab. Läksin oma tuppa. Sinna oli Klaus toonud enda asjad, et need aitamisel kaasas oleks. Viisin need teise tuppa. Lülitasin tema arvuti välja. Seda nähes muutus Klaus kurvaks ja ütles, et ma lülitasin valesti. Tema arvutit pidi lülitama kuidagi teisiti kui muid, et see rikki ei läheks. Läksime ühte ruumi ja istusime peolaudadesse. Mina istusin oma lauas üksi, kuigi olin Eesti president. Tehti vist järeldus, et kui ma ei taha aitamist, siis ma tahan ka üksi istuda. Siis Ameerika president tuli ja ütles, et toob oma naise minu lauda, et ma ei peaks üksi istuma. Tuli terve presidendi pere. Ameerika presidendi naine rääkis, et tal sündis teine laps. Mõtlesin, et alles mõne minuti eest tal sündis esimene. Ameeriklased rääkisid, et nende maja parandamine läks tänavu väga kalliks. Mõtlesin, et Eestis on hinnad odavamad. Hakkasin jälle sellest ristsõna lahendamisest rääkima. Mõtlesin, et nüüd võis Klaus kuulda.