Telesaade Caesarist

Reklaamiti Rooma ajaloo teemalise telesarja esimest ja teist osa. Teine osa oli Caesari kohta. Kirjutasin reklaamile vastuseks:

"Caesari kohta lugesin ühel kooli suvevaheajal Eesti ajal "Suurmeeste elulugude" sarjas ilmunud raamatut "Caesar", mille autor oli Friido Toomus. Sealt tuleb esimese asjana meelde, et noort Caesarit nimetati varaküpseks. Ühe ajalookontrolltöö ajal ütles õpetaja, et paneksime kirja ühe enda loetud raamatu, mis teda rõõmustaks. Ta ütles: "Kui on Nossov "Totu Kuul", siis on Nossov "Totu Kuul". Võibolla panin sellise lause peale Nossovi raamatu ka kirja, vähemalt hakkasin selle kohta pärast kirjanduse tunnis kirjandit kirjutama, mille eest sain tavalisest halvema hinde, aga kindlasti panin ajaloo kontrolltöösse kirja, et lugesin Toomuse raamatut. Vist ülikooli ajalooloengus räägiti, et Caesar saavutas kodusõjas edu sellega, et ründas vaenlasi ühekaupa. Samuti räägiti, et Caesar saavutas suure võimu erinevate varem olemas olnud tiitlite ühe inimese kätte koondamise teel. Caesari ütlused, mida vahel tsiteeritakse, on "Tulin, nägin, võitsin", "Liisk on langenud" ja "Ka sina, Brutus". Otsustava sammu astumist nimetatakse Caesari eluloo põhjal Rubico ületamiseks."

Hiljem vaatasin saadet ennast ja pärast vaatamist kirjutasin:

"Caesari kohta käivat osa ma arvutist vaatasin. See oli vene keeles, nõrgemalt kostis alt inglise keel, eestikeelset tõlget ei olnud. Film rääkis osast Caesari elust. Juttu oli tema tegevusest Gallias, Itaaliasse tagasitulekust ja lahingust praeguse Albaania territooriumil, aga ma ei märganud, et oleks räägitud tegevusest Hispaanias, tänapäeva Inglismaal või Egiptuses.

Filmi algul sõdib Caesar Gallias, siis tuleb kodusõda alustades üle Rubico jõe Itaaliasse tagasi, kust tema eest paanikas põgenetakse. Vastaspoolel sõdiv Pompeius arvab, et aeg töötab tema kasuks. Caesar ründab teda väiksema sõjaväega, aga võidab. Sõdurid peavad lähivõitlust, aga väejuhid tunduvad vaatavat lahingut kõrvalt. Film lõppeb sellega, et Caesarile antakse imperaatori tiitel. Kontrollisin Antiigileksikonist, et see kinnitab Caesarile sellise tiitli andmist. Kuid Antiigileksikon ei samasta imperaatori ja keisri tiitleid, esimeseks keisriks peab sama raamat hiljem valitsenud Augustust.

Film oli rohkem sõjaajalooline. Caesari kirjandusliku tegevuse ega Rooma religiooni kohta eriti midagi teada ei saa. Hilisema sajandi Rooma riigist kirjutanud eesti kirjanik Metsar kirjeldab seda, nagu seal oleks pidanud kristlased õigeks riiete rohkem ja paganad vähem kandmist, aga selles filmis on paganlikud roomlased üsna korralikult riides, akt on ainult kivikuju. Vahepeal sajab ka lund, kui need puulehed ei olnud. Aga sõdurid kannavad raudsärke, mille pind kujutab justkui nende riiete alla jäävat nahka.

Film on lavastatud kaadritega, aga peale loetakse teksti, mis peab vist olema vahepeal teaduslik. Öeldi, et enne Caesarit oli Rooma demokraatlik vabariik. Antiigileksikon ütleb, et Roomas Ateena tüüpi demokraatiat ei olnud, kuid oli demokraatlikke jooni ja osaline demokraatia säilis ka printsipaadi ajal, mis tähendab varast keisririiki."