Kordused rahvaluules

Miks on muinasjuttudes ja rahvalauludes kordused? Kas põhjus on sarnane 1001 öö muinasjuttudele, et on vaja fantaasia puudusel venitada? Või lähtutakse põhimõttest, et kordamine on tarkuse ema, kordamisel jääb paremini meelde? Võibolla vanarahvas ei mõelnudki nii suures osakaalus kordustega jutte ja laule välja, aga kuna kordused jäävad paremini meelde, siis on kordustega tekstidest suurem protsent säilinud. Võibolla korudstega jutte oli igavam kuulata, aga ikka jäid need paremini meelde. Refrään on täpne kordus, aga "Kalevipojas" esinevad täpsete korduste asemel sarnase kordamised. Kas seda võiks nimetada osaliseks refrääniks?