Rõõm kaotada

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rd2 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h4 h6 7. Rf3 Rf6 8. h5 Oh7 9. Od3 Od3 10. Ld3 e6 11. Od2 Od6 12. 0-0-0 Rbd7 13. Vde1 Lc7 14. Rf5 0-0-0 15. Rd6+ Ld6 16. g3 Vhe8 17. Oa5 Rb6 18. c4 c5 19. Lc2 Vd7 20. Ve5 Vc7 21. dc Vc5 22. Ob4 Le5 23. Re5 Ve5 24. b3 Vh5 25. Vh5 Rh5 26. Oc5 Vd8 27. Lc3 g6 28. La5 Kb8 29. Ob6 ab 30. Le5+ Kc8 31. g4 Vd3 32. gh Vf3 33. hg Vf2 34. Lh8+ Kc7 35. g7 Vf1+ 36. Kd2 Vf2+ 37. Kc3 Rf3+ 38. Kb4 1:0.

Soov sõita

Olime vendadega maal. Tahtsime rongiga linna sõita, aga ei saanud, sest täna läks rong tund aega varem kui ta sõiduplaani järgi oleks pidanud minema. Jäime ootma järgmist päeva, et siis varem valmis olla.

Itaalia, Eesti ja maleolümpiad

Kirjutasin blogi välismaa rubriigis magistritöö täienduseks Itaalias toimunud suve- ja taliolümpiamängude ajaloost. Täna refereerin Itaalia maleolümpiate ajalugu, võrreldes seda Eesti omaga.

Esimene maleolümpia toimus aastal 1927, naised võistlesid esimest korda aastal 1957. Itaalias on maleolümpia toimunud üks kord, see on aastal 2006 Torinos. Samal aastal ja samas linnas toimusid ka taliolümpiamängud, aga kuupäevad on erinevad. Taliolümpiamängud toimusid 10. veebruarist 26. veebruarini, maleolümpia 20. maist 4. juunini. Tolle aasta kohta leidsin seose Eesti ja Itaalia spordiajaloo vahel, et Itaalia karistamiseks kaaluti nende maleolümpiamängude Eestis korraldamist, kuna esialgsel konkursil oli Eesti jäänud Itaalia järel teiseks. Eesti meeskond sai Torinos 46. koha, naised 33. koha. Itaalia pani korraldajana välja mitu meeskonda.

Itaalia meeskonna parim koht maleolümpiatel on 14., see saadi aastal 1988 Kreeka suuruselt teises linnas Thessalonikis. Eestlastest osales seal esikohale tulnud Nõukogude Liidu meeskonnas Ehlvest varumängijana, kogudes 4,5 punkti 7 võimalikust. Itaalia meeskonna parim koht ei ole nii hea kui Eesti 3. koht Saksamaa ja Poola järel aastal 1939 Argentiinas Buenos Aireses.

Itaalia naiskonna parim koht oli 12. aastal 2008 Saksamaal Dresdenis. Eestil on ka naiskonna rekordkoht kõrgem. See saadi aastal 1994 Moskvas, kui jagati 6.-8. kohta. Aga 2008 oli Eesti naiskond Itaaliast tagapool 32. kohal ja meeskond 33. kohal.

Itaaliakeelselt võrguleheküljelt leidsin, et Itaalia on saanud maleolümpial ka individuaalseid medaleid, neid antakse ilmselt oma laua kolmele enim punkte kogunud mängijale. Ma ei tea, kas mängija ei või siis olla erinevates voorudes erinevatel laudadel või vaadatakse tema erinevatel laudadel kogutud punkte eraldi. Itaalia on saanud individuaalseid kuldmedaleid kaks meeste ja kaks naiste arvestuses. Võimalik, et itaallasi või Itaaliast väljarännanute järeltulijaid on võistelnud ka muude riikide võistkondades. Eesti ja eestlaste kohta ma individuaalsete auhindade statistikat ei otsinud.

Vanker löögi all

inimene - arvuti
1. e4 Rc6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. f4 e6 5. Rf3 Ld7 6. Ob5 a6 7. Oa4 b5 8. Ob3 Rh6 9. a4 b4 10. a5 Oe4 11. Rbd2 Oe7 12. Re4 de 13. Rg5 Og5 14. fg Rf5 15. c3 0-0 16. Le2 Vfb8 17. Oa4 bc 18. bc Rfd4 19. cd Ld4 20. Oc6 La1 21. 0-0 Le5 22. Oa8 Va8 23. Lf2 Vf8 24. Oa3 e3 25. Lf3 e2 26. Ve1 Vd8 27. Le2 La5 28. Oe7 Ve8 29. Ld1 c5 30. Lb1 Lc7 31. Of6 gf 32. gf Lf4 33. Vf1 Ld4+ 34. Kh1 Vd8 35. Lc1 Vd5 36. Lb1 Ld3 37. Lc1 c4 38. Kg1 Ld4+ 39. Kh1 c3 40. Lh6 Lg4 41. h3 Lg3 42. Vb1 Vd8 43. Lc1 Vd2 44. Vb8+ Lb8 45. Le1 Lf4 46. Lb1 c2 47. alistusin.

Valimiskaklused

Lähenesid valimised. Läks kakluseks, sest arvati, et ma valin EKRE. Ütlesin, et ma ei ole EKRE valija ning et EKRE ei alusta kaklusi, vaid selle vastased. Mõtlesin, et kolm parteid, mis võiksid Riigikogust välja langeda, on Keskerakond, Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid. Teiselt inimeselt küsiti, kelle tema valib. Ta vastas, et Helme. Küsiti, millise Helme. Selgus, et vanema. Läks jälle kakluseks. Rünnatav ütles, et ta vastas ainult küsimusele.

Tänased välkpartiid

Mängisin täna Vint.ee-s vist kaks aja juurdetulekuga välkpartiid ja võitsin mõlemad mängud. Reiting tõusis selle klubi rekordkõrgusele 1680. Kõik, keda oli võimalik mängule kutsuda, olid minust madalama reitinguga. Algul umbes neljale kutsele ei saanud ma saja sekundi jooksul mingit vastust. Siis õnnestus kahe mängijaga mängida, üks mäng oli reitinguarvestuslik, teine mitte. Mõlemas mängus anti mulle valged ja mõlemal juhul valisin Hispaania avangu, aga vastased läksid erinevatesse variantidesse.

Hambaorkide taaskasutus

Ülikooli lehes kirjutasid üliõpilased ühest üritusest, aga see ei olnud veel toimunud. Põrandal oli hulk kasutatud hambaorke. Isa rääkis, et mõnda saab uuesti kasutada ja mõnele saab võre ümber panna. Istusin koos lastega söögilauda. Küsisin ühelt lapselt, kas ma tõstan talle toitu ette. Ta keeldus. Ütlesin, et ma ise küll söön, kuigi ma polnud veel söömist alustanud. Laps ütles, et talle on õpetatud, et täiskasvanute käest ei tohi ühtegi asja vastu võtta. Küsisin, kas ma olen täiskasvanu, kui ma mängin mänguasjadega. Laps vastas, et tema meelest ma ka täiskasvanu ei ole, ma olen lahe sell.

Jalgsimatkad

Võrgukeskkondades oli toimunud muutusi. Olin postkastis. Riiulis oli raamat, mille seljale oli kirjutatud, et kellel postkastis midagi tähtsat ei ole teha, see seal väga palju aega ei kulutaks. Mõtlesin, et pikk postkasti kasutamine ilmselt koormab süsteemi üle, aga raske on juba tehtud plaani muuta.

*
Kõndisin mööda teed. Möödusin kaklejatest. Kui olin neist juba möödas, vaatasin veel korduvalt selja taha. Võibolla selja taha vaatamise tõttu jooksis üks pätt mulle järele ja hakkas kaklema minuga. Kasutasin vana võtet, et surusin tema käed vastu tema selga ja hoidsin kinni. See, kellele pätt oli kallale tulnud, oli Artur. See tuli hiljem teises kohas jutuks. Oli mõte varsti jala Meelvalt Tartusse kõndida, aga ütlesin, et väiksed vennad võibolla nii pikka maad ei jaksa. Vastati, et ei jaksa jah. Nad võisid küll kiiresti joosta, aga pika maa kõndimine oli neile liiga väsitav. Meenutasin, et ükskord ma kõndisin nendega seda teed. Aga vist kõndisime siis jala ainult Leevakuni ja edasi tulime sõidukiga.

Pikaajaline kaustik

Avastasin, et Kristina loeb minu kaustikut. Küsisin, kas ta tahab seda endale võtta. Ütlesin, et sellesse kaustikusse on kirjutatud pika aja jooksul, alustasin algkooli ajal ja jätkasin hiljuti. Läksin teise tuppa. Ema käis ka seal toas, kust ma tulnud olin. Kui ta sealt väljus, ütles ta, et tema sisenemisel peitis Kristina midagi ära. Vastasin, et enne luges Kristina minu kaustikut.

Kindluse kaitsjad

Hakkasin Arturi juttu kommenteerima. Artur ütles, et ükskord ta kasvatas mind ühe lausega vaikima. Praegu sain ennast kirjalikult väljendada. Olime kindluses. Selle kaugemasse otsa ei jätkunud meil kedagi valvesse ja sealt hakkas vaenlasi üle müüri sisse ronima. Läksime nendega võitlema. Kuigi meid oli vähem, võitlesime edukalt.

*
Oli inglise keele tund. Õpetaja ütles, et ma hääldasin sõnu valesti. Ta tahtis, et ma õigemini kordaksin. Ma ei hakanud kordama, sest paremini ma ei osanud. Õpetaja tahtis, et ma läheksin oma koha pealt teise koha peale silma vaatama. Seda ma ei teinud, sest see mulle üldse ei sobinud. Üks klassivend rääkis mulle minu tegevusest.

Kiletiivaline ventilaatoris

Õhutasin tube. Ühe akna avamisel lendas kohe sisse üks kiletiivaline ja puges läbi ventilaatorivõre. Oleksin tahtnud varsti akent sulgeda, aga enne soovisin, et putukas uuesti aknast välja lendaks. Aga ta oli endiselt ventilaatoris ja jättis mulje, et ei oska sealt välja lennata. Kui isa hakkas ventilaatorit kallutama, tuli putukas sealt lõpuks välja ning lendas õue tagasi. Ütlesin, et nad peaksid ju oskama läbi väikse augu minna, kui neil on pesal ka väiksed augud. Isa arvas, et asi oli selles, et ventilaatoril oli auke palju. Mõtlesin, et lilleväljal, kus mesilane mett korjab, on ju ka palju õisi, aga ta ei eksi ära.

Bioloogia kontrolltöö

Kirjutasime kontrolltööd. Pinginaaber andis oma kontrolltöö korduvalt minu kätte, et ma teda aitaksin. Õpetaja seisis seina ääres ja võis varsti õpilasi keelama hakata. Hakati ruumist lahkuma ja viisin oma töö õpetaja kätte. Ta hakkas seda läbi vaatama. Mõtlesin, et ma vast väga halba hinnet ei saa, sest kõik küsimused peale viimase on täiesti õigesti vastatud. Aga viimane oli just selline, millele pidi pikemalt vastama. Kuid õpetaja ütles juba minu esimese vastuse kohta, et see on vale, tibu ei tule munakollasest. Ütlesin, et ta tekib munakollasest ja sööb munavalget. Õpetaja ütles, et ma pean sel teemal veel õpikut lugema. Ütlesin, et mul pole täna õpikut kaasas. Lisasin, et kodus püüdsin õpikut lugeda, aga ei suutnud peatüki lõpuni jõuda.

Pähetulevast

Ma olen teinud edukalt nii ülikooli sisseastumiseksamid kui ka jõugu sisseastumiskatsed. Pärast katseid sain jõugu liikmeks, aga esialgu kõige madalama auastmega. Hiljem oli kahe jõugu liikme vahel tüli, mistõttu ühe auastet madaldati ja minu oma selle arvel ühe võrra tõsteti, nii et ma sain viimaselt auastmelt eelviimasele. Järgmine aasta moodustati uus kamp, kus ma olin üks kahest tähtsamast ministrist. Mul on vähemalt kaks sugulast Eesti valitsuse ministrid olnud, üks neist oli peaminister. Mina pole nende parteidele valimistel häält andnud. See on minu blogi valimiste rubriigis kirjas, kelle poolt ma olen blogi tegevusajal hääletanud. Feisbukis on kirjas ka, millised fotod mulle meeldivad. Aga võin laikida fotot, mis vaid osaliselt meeldib, samuti jätta laikimata foto, mis osaliselt siiski meeldib. Ma olen küll laikimisvõimalust kritiseerinud, aga kui see on juba loodud, siis olen seda kasutanud. Mõtlesin, et ma ei võta enam feisbuki kutseid vastu nendelt, kes pole ennast eelnevalt tutvustanud. Vahepeal oli mul süsteem, et eesti nimedega võtsin ka võõrastelt kutsed vastu, aga võõrapäraste nimedega kutsed lükkasin tagasi. Alguses kui mul kontakte vähe oli, võtsin vastu kõik kutsed, mis mulle saadeti. Feisbuki kutseid ma pole enam aastaid kellelegi ise saatnud, aga ajaloo arutelu listi olen uusi liikmeid kutsunud. Varem kutsusin iga aasta ühel ja samal kindlal kuupäeval, aga tänavu tegin katse kutsuda varem seoses eriolukorra algusega, mõeldes, et inimestel võib olla tegevusepuudus. Endal mul on ehk tegevust liiga palju. Pean tõlketöö tähtajaks valmis saama ja lisaks tahan tegeleda ka veel paljude muude asjadega. Mõne asjaga peab tegelema ka siis, kui suurt tahtmis ei ole. Aga tahan plaanid ellu viia ka juhul, kui nende elluviimine pole täielikult nauditav. Ainult et ma teen nii palju plaane, et vahepeal peab midagi ka maha tõmbama, kui ööpäevas on ainult 24 tundi.

Lõppmäng meistriga

Eile mängisin Vint.ee-s kahe vastasega kokku kolm välkpartiid ja võitsin kõik mängud. Selle klubi reiting tõusis uude kõrgusesse. Täna mängisin pika mängu maleprogrammi meistri tasemega. Jõudsin võrdse arvu nuppudega lõppmängu, aga lõpuks kaotasin. Teine kord peaks võibolla lõppmängus mängutempot aeglustama, mitte kiirendama. Kellata mängides on see võimalik. Mäng oli selline:

arvuti - inimene
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Rf3 Rgf6 6. Rf6+ Rf6 7. Re5 g6 8. Oc4 e6 9. Lf3 Og7 10. Og5 h6 11. Oe3 0-0 12. 0-0 Rd5 13. a4 Od7 14. Lh3 Kh7 15. Vfe1 Re3 16. Ve3 Oe5 17. Ve5 a6 18. a5 Vc8 19. La3 Ve8 20. Lc5 f6 21. Ve3 Lc7 22. Vae1 Vcd8 23. Oe6 Oe6 24. Ve6 Ve6 25. Ve6 Vd7 26. Vf6 Ld8 27. Le5 Ve7 28. Ve6 Ve6 29. Le6 Ld4 30. Lf7+ Kh8 31. Le8+ Kh7 32. Lf7+ Kh8 33. Le8+ Kh7 34. Le7+ Kh8 35. Lf8+ Kh7 36. Le7+ Kh8 37. h4 Lb2 38. Le8+ Kh7 39. Lf7+ Lg7 40. Lg7+ Kg7 41. Kf1 Kf6 42. Ke2 Ke5 43. Ke3 h5 44. c4 c5 45. f4+ Kf5 46. Kf3 Kf6 47. Ke4 Ke6 48. g3 Kd6 49. f5 gf+ 50. Kf5 b5 51. ab a5 52. g4 a4 53. g5 a3 54. b7 Kc7 55. g6 a2 56. g7 a1L 57. b8L+ Kb8 58. g8L+ Kc7 59. Ld5 Lg1 60. Lf7+ Kd6 61. Ld5+ Kc7 62. Lf7+ Kd6 63. Le6+ Kc7 64. Le5+ Kc6 65. Le8+ Kd6 66. Ld8+ Kc6 67. Le8+ Kd6 68. Ld8+ Kc6 69. Lc8+ Kd6 70. Le6+ Kc7 71. Le2 Lb1+ 72. Kg5 Lh7 73. Le5+ Kc6 74. Ld5+ Kb6 75. Ld6+ Kb7 76. Lc5 Lh8 77. Lb5+ Kc7 78. Kg6 Kd6 79. Lb6+ Ke5 80. Lb2+ alistusin.

"Minu Itaalia"

Kärt Vilt. „Minu Itaalia. Magus ja mõru“. Petrone Print 2019. 248 lehekülge + nummerdamata fototahvlid.

Raamatu autor läheb Itaaliasse aastal 2009. Esialgu ei oska ta itaalia keelt, aga talle hakkab see maa meeldima ja hiljem spetsialiseerub ta juba ülikoolis itaalia keelele. Itaalias meeldivad talle kliima, toit ja kunst. Eriti pole juttu poliitikast, ei mainita, mis partei Itaalias võimul on. Kuigi on viiteid ajaloole, ei leidnud ma ühtegi korda oma magistritöö peategelase Mussolini nime. Mussolini ajast mainitakse küll ühel leheküljel Hitlerit.

Mulle reisida ei meeldi, aga ilmselt ma olen lugenud Itaalia ajaloo kohta mõnda asja, mida raamatu autor ei ole. Kui raamatus öeldakse, et itaallased ei joo üldse piima, siis mulle meenus vanast ajalehest loetud reportaaž, mille järgi Mussolini jõi piima isegi parlamendiistungil. Raamatus öeldakse, et piim on raskesti seeditav, aga ajalookirjandus seletab Mussolini toitumisharjumusi just tema kõhuhaigusega. Nüüd loetud raamatu järgi eelistavad ka teised itaallased kerget toitu. Aga kas sellega pole vastuolus, kui sama raamat ütleb teises kohas, et Itaalias võib toidu valmistamine kesta kaheksa tundi?

Raamatu autor kaldub pidama teisi eestlasi endaga sarnaseks. Ta arvab, et itaallastele on kodumaa tähtsam kui eestlastele. Lähiajaloos võib see nii olla, sest Eesti on olnud vaesem maa, aga kaugema mineviku kohta olen siiski lugenud Itaaliast kui väljarändemaast. Hiljuti vaatasin itaaliakeelset võrgulehekülge 1950. ja 1960. aastate Itaalia majandusimest, kus räägiti selle negatiivse küljena ka miljonite itaallaste Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse kolimisest. Varem oli rännatud nii Lõuna- kui ka Põhja-Ameerikasse. Samuti läks inimesi Itaalia vallutatud maadesse.

Raamatu järgi itaallased mõtlevad vähe tulevikule ja vähemalt ühes itaalia keele murdes puudub tulevikuvorm. Seda lugedes tulevad meelde 20. sajandi alguse itaalia futuristid, kes tulevikule mõtlesid ja pidasid tulevikku minevikust tähtsamaks. Raamatu tagakaanel öeldakse, et Itaalias on paremad ajad läbi, täpsustamata, millal need olid. Futuristid arvasid veel, et paremad ajad on ees või just alanud.

Itaalia ajaloost huvitab autorit kunstiajalugu, meelde jäi baroki kirjeldamine. Varem loetud autoritest Barzini pidas itaallastele eriti omaseks barokkstiili. Aga kas irratsionaalne barokk iseloomustab Itaalia kunstiajalugu tingimata paremini kui ratsionaalsem renessanss või antiikkunsti ratsionaalsemad perioodid?

Vilt Itaalia süstemaatilise kirjeldamise asemel räägib siiski palju omaenda elukogemustest. Tallinna wc-des olevat sinised pirnid, et narkomaanid ennast süstida ei näeks, loetud raamatus on wc-s salaja pea pesemise kirjeldus. Autor ei ole ka Itaalia piires ühes kohas paigal, vaid rändab maakonnast maakonda. Itaalia Põhjaliiga on arvanud, et Lõuna-Itaalia elab Põhja-Itaalia kulul, aga raamatu autorile meeldib ka Lõuna-Itaalia. Ta kirjutab kohatud maffiategelastest suure vaenuta ja kiidab, et Sitsiilias on toidulaud veel rikkalikum kui Põhja-Itaalias. Mõtlesin, et ühe ütluse järgi protestandid söövad paremini ja katoliiklased magavad paremini. Raamatus kirjeldatav Itaalia söömiskultuur sellist muljet ei jäta. Põhja-Itaalia on protestantidele lähemal, siis loogika järgi võiks ju seal paremini süia. Tuli meelde ka üks kunagine inglise keele tund, kus tuli rahvaid ühe sõnaga iseloomustada, aga ei jõutud kindlale seisukohale, kuidas sõnad ’kokad’ ja ’armastajad’ itaallaste ja prantslaste vahel ära jagada.

Varem samast sarjast loetud raamatus „Minu Ghana“ oli sarnane, et mõlemas raamatus jäi peategelane asjaajamise hammasrataste vahele. Välismaale minemist nad kokkuvõttes siiski ei kahetse, vähemalt nii oli öeldud nüüd loetud raamatu eessõnas.

Inglise luuletajal Kiplingil oli luulerida, et mida need Inglismaast teavad, kes ainult Inglismaad tunnevad. Ka nüüd loetud raamatu autor arvab, et Eestit mõistab paremini Eestist eemaldudes ja Itaaliat paremini vahepeal Itaaliast lahkudes. Ajaloolane otseselt ajas rännata ei saa, aga vast tuleb oma uurimisteemadele kasuks, kui vahepeal erinevamaid teemasid lugeda.

Vooru lõpp

Toimus maleturniir. Kaks vooru vastast veel istusid vastamisi. Ühel oli ettureid, teisel ainult kuningas. Etturitega pool käis etturiga kaks ruutu korraga, kuigi enne käiku polnud ettur enam algseisus. Ütlesin, et valekäik on kaotus. Aga selgus, et mäng veel käis ja ma ei oleks tohtinud mängu kommenteerida. Valekäigu tegija vastane ei teinud valekäigust probleemi ja mäng jätkus. Nõrgem pool sai kuningaga mõlemad vastase etturid ära blokeerida. Aga siis lõikas etturitega pool ühe etturi pooleks. Nüüd oli tal kolm etturit, mille vastu enam kaitset ei olnud. Hakati koju minema, et teisel korral järgmise vooru jaoks tagasi tulla. Minu järgmise vooru vastane küsis mult, mis varianti ma talle mängin. Vastasin, et ei tea, peamine on mõtlemine. Mõtlesin, et teised mängivad moevariante, aga muud variandid peaksid ka mängitavad olema.

Kuldaeg ja hõbeaeg

Kirjutasin eile keskkoolis meelde jäänud vene kirjanduse kuldaja ning hõbeaja periodiseeringust. Pärast lugesin sel teemal hulka võrgulehekülgi. Nendel esines erinevaid periodiseeringuid, mis keskkoolist meelde jäänuga täpselt ei kattunud. Ühes variandis oli kuldaeg ainult 19. sajandi esimene kolmandik, teises kogu 19. sajand. Kasutati ka Euroopa lastekirjanduse kuldaja mõistet, mis lõppes aastal 1900 ja algas vist 1860. aastatel. Vene lastekirjanduse kuldaja mõistet ma ei leidnud. Vene kirjanduse hõbeaja nii algus kui ka lõpp paigutati vähemalt osadel juhtudel keskkoolis õpitust varasemaks. Selle algus võib olla 19. sajandi lõpupoole, lõpp on mõnel juhul 1917. a. revolutsioon ja mõnel juhul alles Teine maailmasõda. Kui varem olen lugenud, et kuldaeg oli kõige suurema tsensuuri aeg 19. sajandil, kui ilukirjanduses sai end vabamalt väljendada kui mujal, siis hõbeaega kõige suurema tsensuuriga ei seostatud. Mõnes kohas seostati hõbeaega ainult luulega, nimetades mulle tuttavaid autoreid Blok ja Majakovski. Mujal räägiti ka proosa hõbeajast ja ka kunsti või üldse vene kultuuri kuld- ja hõbeajast, mis kirjanduse omadega enam-vähem kattusid. Muidu ajaloos esinenud kuldaegade kohta öeldi, et igal maal on need olnud erineval ajal. Vene kirjanduse hõbeaja ühe vooluna nimetati futurismi. Mõtlesin, et siin on väärtushinnangute vastuolu, sest kuldaja mõiste ütleb, nagu oleks kuldaeg parim aeg, aga futurist ütleb, et parim on alles tulevik või äärmisel juhul tema enda alanud aeg.

Vene lastekirjandusest

Lugesin venekeelset artiklit vene 20. sajandi lastekirjandusest. Koolis õppisime, et vene kirjanduse kuldaeg oli 19. sajandi esimene pool ja hõbeaeg 20. sajandi esimene pool. Loetud artiklis oli hõbeaja mõiste kantud üle ka lastekirjandusse. Aga ma kahtlen, kas kuldaeg oli ka lastekirjanduses kuldaeg, kui kaugemas minevikus kirjutati lasteraamatuid vähem.

Artiklis oli juttu ka plaanidest, mis teoks ei saanud. Ma mäletan, et Nõukogude ajal muinasjuturaamatuid ilmus, aga artikli järgi tuli kellelgi mõte, et muinasjuttude lugemisele võiks lõpp tulla. See oli seotud sellega, et taheti luua uut inimest. Seda võiks nimetada ka futuristlikuks mõtteks. Nõukogude aja lõpul oli uutmine ja selle alguses uus inimene.

On öeldud, et kui Venemaal läheb diktatuur kõvemaks, siis lähevad kirjandus ja anekdoodid paremaks. Aga kellelegi diktatuuriaegsele tegelasele tuli ka mõte, et lastega võiks rääkida tõsiselt ja ilma huumorita.

Nõukogude lastele õpetati, et inimene on looduse kroon ja võib loodust muuta. Mõtlesin, et Piiblis on natuke sarnast suhtumist, kui suurem osa loomi on Piibli järgi roojased. Mesopotaamias oli ehk suhtumine loomadesse parem, kui seal olid loomasarnased jumalad.

Lugedes raamatu asemel kirjandusteaduslikku artiklit, on näha, kui tähtsad on pealkirjad. Kui pole teost lugenud, aga on antud selle pealkiri, siis see mõjub raamatu lühikokkuvõttena. Artiklis mainiti küll ka teoseid, millest tundsin ära, et neid olen lugenud - Majakovskilt, Gorkilt ja A. Tolstoilt.

Mälestusi naabrist

Maikuus oli Pireti sünnipäev. Kirjutan tema kohta kümme mälestust.

1. Piret elas meie naabermajas ja oli Kerstini õde.
2. Piret korraldas viktoriine nii enda kui ka oma õe sünnipäeval.
3. Käisin Piretiga samas koolis ja kui ma läksin esimesse klassi, siis ta ütles, et küll ma ka selle koolimuusikaga ära harjun, mõeldes vahetunnimüra.
4. Tavaliselt jalutasin ma vahetunnis ainult poistega, aga ühes vahetunnis jalutasin neli aastat vanema Piretiga.
5. Kui ma teda ühel hilisemal kooliaastal koolimajas kohtasin, siis ta küsis, kas ma teda enam ei tunne.
6. Kodu juures mängisime mänge raamatute järgi ja ma lugesin samu raamatuid, mida Piret ja minu kolm aastat vanem õde.
7. Hiljem kolis Piret Ameerikasse ja olen talle sinna mõned elektronkirjad saatnud.
8. Praegu on ta minu feisbuki kontaktide hulgas, aga ta pole minu postitusi laikinud, vaid ainult kommentaare, mis ma olen tema postitustele kirjutanud.
9. Piret ja Kerstin olid ainsad lapsed, kelle ma oma 11. sünnipäevale kutsusin, õde ja vennad elasid küll ka kodus.
10. 12. sünnipäevale ma enam tüdrukuid ei kutsunud, mõeldes, et nüüd kutsun poisse.

Enne eksamit

Lähenes eesti keele eksam. Võtsin kätte näidistöid, et neid lugeda. Ühes töös oli õpilane kirjutanud ühest oma harrastusest ja õpetaja oli juurde kirjutanud, kui hea tulemuse õpilane oli sellel alal saavutanud. Seda oli õpetaja kirjutanud õpilase kiituseks, aga teised õpetajad võisid selle märkuse tõttu vaadata, et palju punast, ja hinnet alandada. Öeldi, et eesti keele eksam on lollidele, et neil ka mõnel eksamil hästi läheks. Vaidlesin vastu, et mõnele on mõni teine eksam kergem. Mõtlesin, et kui ma loen õpiku asemel vigaseid õpilastöid, siis ma ei õpi juurde.

*
Ma ei teadnud, kuidas ma Tartusse tagasi saan. Aga mulle tuli meelde, et Raivo on lubanud meid varsti sõidutada. Olin võõras linnas ühe jalanõu ära kaotanud. Ema ütles, et mis minust saaks, kui ma Norras ka midagi ära kaotaksin. Seda ütles ta sellepärast, et Norras olid asemele ostmiseks kallid hinnad. Aga ma polekski Norrasse läinud.

Rooma mängud

Täna on minu magistritöö kaitsmise 15. aastapäev. Magistritöös oli juttu Itaaliast ja kirjutan ka täna selle pealinnast, küll teistel aegadel. Lugedes 1960. a. Rooma olümpiamängudest, jäi meelde, et juba antiikaja Kreeka olümpiamängud viidi üle Rooma. Kontrollisin selle nüüd muudelt võrgulehekülgedelt üle ja selgus, et kuigi need on toimunud ka Rooma linnas, ei olnud seal nende toimumise viimane koht. Aastal 80 enne Kristust Sulla ajal toimusid 175. olümpiamängud Roomas ühekordselt, hiljem jälle Kreekas. Keiser Nero korraldas kaks korda Roomas oma mängud, aastatel 60 ja 65 peale Kristust, aga nende nimetus ei olnud olümpiamängud, vaid Neronia. Ühelt poolt jäljendasid need Kreeka olümpiamänge, teiselt poolt jätkasid Caesari ja Augustuse mängude traditsiooni, mille kohta ma pole täpsemalt lugenud. Neronial ei tehtud ainult füüsilist sporti, vaid võisteldi ka muusikas ja luules. Aga ka tänapäeva olümpiamängudel on olnud lisaks võistlustele avatseremoonia. Nero käis ka isiklikult Kreekas võistlemas. Aga tema võistlemisest on kirjutatud seoses sellega, et juba tol ajal tehti sohki, keisrile anti eelis. Olen ka varem kirjutanud, et Kreekas oli rohkem mänge kui ainult olümpiamängud. Nero polnud ainus keiser, kes Kreekas võistlemas käis. Magistritööd kirjutades ma itaalia keelt selgeks ei õppinud, aga praegu on itaaliakeelsete tekstide lugemine tänu tõlkeprogrammile võimalik.

Koolimineku kellaaeg

Oli hommik. Tõnu hakkas kooli minema. Ta küsis, kas mina lähen kolm tundi hiljem kui tema. Vastasin, et meil mõlemal on vahel esimene tund vaba. Lisasin, et aga minul on sagedamini, sest keskkoolis on rohkem valikaineid, millest saab loobuda. Ütlesin, et tegelikult ma ei ole veel vaadanud, mis kell mul täna kool algab.

Kodune märkmik

Kirjandi puhul ei teadnud kunagi ette, mis hinde võib saada. Sageli sain viie, aga proovikirjandi eest sain minimaalse hinde ja õpetaja sõnul ei saanud nii halva kirjandi eest paremat hinnet panna. See näitas vist õpetaja tujukust, et hinnete kõikumised olid nii suured. Aga võis olla, et proovikirjandi hinne võeti alla selle lühiduse tõttu. Olin kirjutanud nii pikalt nagu tavaliselt, aga proovikirjandi ja lõpukirjandi puhul oodati suuremat pikkust.

*
Olin koolimajas. Tahtsin teistele järele jõuda. Enne vaatasin oma kodust märkmikku. Mõtlesin, et kui kodune märkmik kooli kaasa võtta, siis on koolis ka kodusem tunne, mõni võtab mänguasju. Aga mäletasin, et varem ma polnud just tahtnud, et koduseid asju kooli satuks, sest nooremates klassides võidi nende nägemise pärast narrima hakata.

*
Tegin arvutis kaks võrgukeskkonda lahti ja mõlemad nägid välja teistsugused kui tavaliselt. Ekraanile tuli hoiatus, et minu arvutile on praegu sisse murtud. See oligi siis muutuste põhjus. Sissemurdmise kõrvaldamiseks panin programmid kinni ja mõtlesin sulgeda ka arvuti. Ei teadnud, kas sissemurdmise kõrvaldamisega kaovad ka võõrad muudatused. Vaatasin veel programme ja need olid ka muutunud. Ütlesin, et ei tea, kust kaudu mulle sisse murtakse. Olin külastanud regulaarselt ühe tüdruku võrgulehekülge, mõtlesin, et võibolla tema murdis sisse. Mõtlesin, et rohkem ma sinna ei lähe, ta on liiga võõras.

Riiuliga tuba

Elan oma toas koos raamaturiiuliga. Mul on ka arvuti, millega ma loen huvitavaid võrgulehekülgi, aga võrguleheküljed on kellegi teise omad. Mis on minu raamaturiiulis, see on minu oma. Võibolla tulevad ühel päeval hiired ja närivad raamatud katki, aga praegu on nad veel terved. Vaatan raamatute selgasid ja mõtlen, et tahan neist nii paljusid korraga lugeda, aga kõiki korraga ei saa. Et aega kokku hoida, ei hakkagi ma raamatust peale pealkirja midagi lugema, vaid mõtlen ise välja, mis seal kirjas võiks olla, sest minu mõte jõuab rutem lõpule kui kirjaniku oma. Ühe raamatu pealkiri on näiteks "Minu kooliaeg". Mõtlen välja, et selle raamatu kokkuvõte võiks olla selline: "Mul on nii kahju, et kooliaeg sai läbi. Et kooliaega pikendada, võiks minna tööle õpetajana, aga keegi ei anna mulle tööd. Üks põhjus, miks mul on kahju, et kooliaeg sai läbi, on see, et mul on aeglane mõtlemine ja ma ei saanud nii väikse arvu aastatega kooliprogrammi selgeks. Kellel see programm selge ei ole, sellele ei anna keegi tööd. Raamatuid ma võin kirjutada, sest nende eest ei maksta palka, vaid peab ise peale maksma. Peale maksmiseks on vaja raha, aga kerjata mul ei õnnestu, sest ma ei saanud laulmistunnis laulmist selgeks. Aga ma käin varastamas. Koolis õpetati, et kellel üldse raha ei ole, see võib varastada. Tööõpetuse tunnis õpetati meile, kuidas muukrauda valmistada. Minu oma ei tulnud kõige paremini välja, seetõttu ma kõiki lukke lahti ei saa, aga mõned olen saanud ja seepärast saan ma ühe raamatu välja anda. Kui keegi seda lugema peaks, siis saan ehk vangla toidule. Kui kooliaeg oleks kestnud kauem, oskaksin ma nii hästi kirjutada, et raamatut loetaks kindlasti ja vanglasse pääsemine oleks kindel. Mõni on öelnud, et kool on ka vangla. Kui see poleks ära lõppenud, ei peaks uut vanglat otsima."

Teises riiulivahes on mul luulekogud. Ühe luulekogu pealkiri on "Päikselised päevad". Mõtlen, et selles võib olla selline luuletus:

"Mõnel päeval sajab vihma.
Märjaks saada ma ei ihka.
Mõnel päeval paistab päike,
seegi annab niiske läike,
sest et välja tuleb higi,
aga paras ilm on ligi."

Viitsemeister võidetud

Täna võitsin arvutiprogrammi viitsemeistri taset. Nüüd on proovitud kõik tähtsamad tasemed, väljaarvatud juhuslikud käigud, algaja ning väline arvuti. Viitsemeistri all on võibolla mõeldud meistrikandidaati, kuigi ametlikus inglise keeles kasutatakse selle kohta teist väljendit. Mulle küll tundub, et Eesti meistrikandidaadid oskavad paremini kaotatud lõppmängu vältida. Mäng läks odalõppmängu, kus mul oli parem etturite struktuur ja tugevamaväljaline oda. Odade vahetuse järel ei suutnud vastane enam oma ettureid kaitsta. Käigud olid sellised:

inimene - arvuti
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed cd 4. Od3 Rc6 5. c3 Rf6 6. Of4 e6 7. Rf3 Od6 8. Od6 Ld6 9. Rbd2 0-0 10. 0-0 Ve8 11. Ve1 e5 12. de Re5 13. Re5 Ve5 14. Ve5 Le5 15. Rf3 Lc7 16. Rd4 Od7 17. Ld2 Ve8 18. Ve1 Ve1+ 19. Le1 Rg4 20. Rf3 Lb6 21. Ld2 Ld6 22. h3 Re5 23. Re5 Le5 24. Oc2 Ob5 24. Ob3 Oc6 26. a3 f5 27. Oc2 Kf7 28. b4 Ob5 29. Ob3 Ke6 30. a4 Oc4 31. Oc2 Le2 32. Le2+ Oe2 23. f4 h5 34. h4 Oc4 35. a5 b6 36. ab ab 37. Kf2 b5 38. Ke3 g6 39. Kd4 Kd6 40. Od1 Oa2 41. Of3 Oc4 42. Od1 Oa2 43. Oc2 Oc4 44. Od3 Od3 45. Kd3 Kc6 46. Kd4 Kd6 47. g3 Ke6 48. Kc5 Ke7 49. Kd5 Kd7 50. Kc5 Kc7 51. Kb5 ja must sai 67. käigul mati.

Eile mängisin kaks mängu Vint.ee-s tulemusega 1:1. Esimesele vastasele jätsin kiiresti viguri ette ja kuna tal oli kõrge reiting, siis alistusin kohe. Kordusmängu ta ei tahtnud ja sel hetkel seal kellegi teisega ka mängida ei olnud. Hiljem läksin tagasi ja mängisin teise vastasega veel ühe mängu. Ta kahis valesti viguri ja samuti kordusmängu ei tahtnud.

Olen lugenud edasi vana "Šahmatõ" aastakäiku. Seal oli märge, et see ilmus nii vene kui ka läti keeles. Mul tekkis kahtlus, kas kõik naljanurgas toodud naljad on kahes keeles edasiantavad. Meelde jäi nali, et mustaväljalisele odale on valged diagonaalid tume maa.

Muuseumide infosüsteemis sain malalaudade pildid läbi vaadatud ja hakkasin vaatama malekellade pilte. Ühel pildil ei saanud aru, miks polnud kellal nool mitte ainult 12, vaid ka 9 juures.

Venelased olümpiamängudel

Lugesin eile hulka venekeelseid võrgulehekülgi Vene spordiajaloo kohta. Suurem osa neist olid olümpiamängude teemalised, aga üks ka Venemaa suusatamisest üldiselt. Nagu Itaalia puhul, öeldi ka Venemaa puhul, et seal hakati spordina suusatama 19. sajandi lõpul. Ilmselt seoses olümpialiikumise algusega öeldakse nii veel paljude maade paljude spordialade kohta. Nõukogude aja kohta näidati statistikat, kuidas suusatajate arv järjest kasvas.

Esimesed tänapäeva olümpiamängud toimusid aastal 1896, aga seal Venemaa veel ei osalenud. Aastal 1900 juba osales, aga paaril esimesel korral medaleid ei võitnud. Panin kõigepealt tähele itaaliakeelselt võrguleheküljelt ja seeejärel kontrollisin venekeelsetelt üle, et Nõukogude Liit kogu aeg olümpiamängudel ei osalenud. See aeg kestis üle 30 aasta, esimest korda osales ta alles 1952 Helsingi suveolümpiamängudel. Ma tean, et Nõukogude maletajad mängisid välismaalastega ka selle pausi ajal. Ühel võrgulehel loetleti kolm põhjust, miks Nõukogude Liit pikka aega olümpiamängudel ei osalenud - algul olid suhted nii halvad kõigi kapitalistlike riikidega, seejärel jäädi kõrvale sellepärast, et olümpiamängud toimusid Berliinis ja konkreetselt Saksamaaga olid suhted halvad, kolmandaks pärast Teist maailmasõda keskenduti maa sõjapurustustest ülesehitamisele. Ei olnud nimetatud, aga tean mujalt, et lisaks Teise maailmasõja ajal olümpiamänge ei toimunudki. Osalemine algas Stalini eelviimasel eluaastal.

Kuigi loetud leheküljed olid venekeelsed, kritiseeriti neil Stalini aega, et siis tegeleti võltsimisega ja näidati Nõukogude Liidu Helsingis võidetud medalite arvu suuremana kui praegu. Selleks liideti kokku pallimängumeeskonna iga üksiku liikme medalid.

1980 toimusid olümpiamängud Moskvas, aga neid lääneriigid boikoteerisid. Olen ka varem kuulnud, et Afganistani sõja tõttu, aga venekeelne leht mainib teise variandina ka Nõukogude Liidu sisepoliitilist olukorda. 1980 toimusid taliolümpiamängud Ameerikas ja Ameerika polevat boikotist teatanud enne, kui need olid läbi, et Nõukogude Liit taliolümpiamängudele kohale tuleks. Boikoteerivate riikide sportlasi olevat Moskvas siiski olümpialipu all võistelnud. Võibolla ka Tallinnas, kus toimus purjetamine, aga seda ei täpsustatud. 1984 toimusid olümpiamängud Ameerika Ühendriikides, mida kommunistlikud riigid vastu boikoteerisid, aga boikoteerivaid riike oli vähem kui Moskva olümpiamängude puhul. Nõukogude sportlased olevad algul siiski olümpiamängudeks valmistunud. 1984 taliolümpiamänge jällegi ei boikoteeritud, sest need toimusid Jugoslaavias.

Taliolümpiamängud 1956

Lugesin artiklit aastal 1956 Itaalias toimunud taliolümpiamängude kohta. Erinevalt Rooma ja Torino olümpiamängudest jõudsin selle artikli lõpuni. 1956 oli toimumiskohal mingi selline kohanimi, mis ei jäänud meelde. Ülevaadet alustati sellest, kuidas talisport Itaalias üldse alguse sai. Vanasti polevat seda seal üldse tehtud, esimesed aastaarvud olid 19. sajandi lõpust. Kui Itaalia pidas oma esimese jäähokimängu teise riigiga, sai itaallastele osaks suur kaotus. Ka 1956. a. taliolümpiamängudel polevat Itaalial kõige paremini läinud. Uuemast ajast ma mäletan edukaid Itaalia suusatajaid. Aga artikli kirjutaja ei pidanud minu meelest üsna kõrget kohta ka eriti heaks saavutuseks. Rohkem kiideti artiklis itaallasi kui korraldajaid. Taliolümpiamänge ei kujutatud eraldi sündmusena, vaid eduka eksamina enne 1960. a. suveolümpiamänge. Mõtlesin, et kui sport asendavat sõdu, siis võib spordiajalugu ka sõjaajalugu asendada. Ajaloolane ei pea jälgima värskeid spordiuudiseid, vaid võib lugeda selle asemel ka ammuseid.

"Venemaa ja Euroopa" 2

Nikolai Danilevski. „Venemaa ja Euroopa“. Tõlkinud Jaan Isotamm. Sari „Avatud Eesti Raamat“. „Ilmamaa“, Tartu 2013. Esimene trükk vene keeles 1871. Loetud varem pooleli jäänud kohast lõpuni. Kokku 702 lehekülge.

Kui oleksin seda raamatut ise tõlkinud, oleksin teinud vähemalt kolm asja teisiti. Esiteks oleksin tõlkinud topelteitused jaatusteks, mitte eitusteks. Teiseks oleksin püüdnud tsitaatide puhul viidata rohkem varasematele tõlgetele. Kolmandaks oleksin eelistanud sõna ’instituut’ asemel raamatus esinevas tähenduses vastet ’institutsioon’.

Järelsõna on Peeter Toropilt, kes on teinud minuga sarnaselt tähelepanekud, et Danilevskiga on sarnasusi ka hiljem ilmunud Spengleri ja Sorokini raamatutel. Sorokin on hiljem oma Teise maailmasõja ajal sündinud Venemaad ja Ameerika Ühendriike võrdlevat raamatut nimetanud sõja oludest sündinuteks, aga Toropi järelsõnas mainitakse, et Sorokin on otseselt Danilevskit kiitnud ja Danilevski tekstist tuleb välja, et Venemaa ja Ameerika Ühendriikide kõrvutamine ei olnud Sorokinil originaalne Teise maailmasõja liidust tulenenud mõte, vaid 19. sajandil laialt levinud. Spengleri ja Danilevski sarnasusena märkasin laia teemade ringi, aga Torop ütleb, et Spengler ise Danilevskile ei viita. Mäletan siiski Spengleri raamatust, et ta oli sarnaselt Danilevskiga Venemaa tuleviku suhtes optimistlikum kui Lääne-Euroopa. Praegu võiks mõelda, et Venemaa on Lääne-Euroopast majanduslikult ja poliitiliselt veel rohkem maha jäänud kui 19. sajandil, aga võib mõelda ka teisiti, et Lääne-Euroopa võib just oma heaolu tõttu sisserände all kiiremini kokku variseda kui Venemaa. Danilevski kasutab sõna Euroopa tähenduses, milles mõni teine autor on kasutanud vist Lääs, kuigi vähemalt Huntingtonil tulevad Läänele ka Ameerika Ühendriigid juurde, mida Euroopaks ei nimetaks.

Torop võrdleb Danilevskit ka Toynbeega, aga sellele sarnasusele ma lugemise ajal ei mõelnud, Toynbee oli Danilevskist patsifistlikum. Danilevski kiidab ka algul, et Venemaa on teistest maadest rahumeelsem, aga siis hakkab tegema plaane, kuidas Venemaa võiks Konstantinoopoli vallutada, selle oma pealinnaks kuulutada ja Tsargradiks ümber nimetada. Kust ta võtaks inimesi Türgi ala venestamiseks, seda ta ei täpsusta. Eestis jäid hoolimata võimu kaotamisest eestlased sajandite jooksul enamusse, sest Saksamaalt nii palju inimesi asemele polnud tulemas, et eestlased vähemusse oleksid jäänud. Danilevski tulevikuplaanid sarnanevad uuemast ajast Žirinovski omadega. Danilevski kavandatav pealinna nimi venepärase lõpuga -grad, mitte -burg, kuulutab ette seda, kuidas Esimese maailmasõja ajal oligi vahepeal pealinna nimi sellise lõpuga Petrograd.

Praegu on Danilevski teos küll ajalugu, aga ise ta kasutab ajaloolisi argumente liiga vähe, mõeldes rohkem tulevikuunistustest. Ta kavandab slaavlaste liitu keelesuguluse alusel, aga kui slaavi rahvad on ühtlasi üksteise naabrid, siis ajalugu on näidanud, et piirisõdu on peetud just naabritega. Raamatu kirjutamise ajal ei olnud neil slaavi rahvastel küll iseseisvaid riike, alluti Türgi, Austria-Ungari ja Saksamaa võimule, nii et neilt riikidelt slaavi alade äravõtmine naabritega tülitsemise alla siiski mahub. Stalin Teise maailmasõja ajal midagi sarnast korda saatiski. Ka selle poolest, et ei Stalin ega Danilevski ei taha slaavi rahvastega sarnast saatust mitte ainult slaavlastele, vaid ka muudele Ida-Euroopa maadele, Danilevski meelest võiks slaavi rahvaste ühendusse kuuluda ka Ungari, Rumeenia ja Kreeka. See pole ka õigeusklike ühendus, sest ungarlased ja osad slaavlased õigeusklikud ei olnud.

Danilevski leiab, et poolakad võiksid vene keelele üle minna, aga ei ütle, et venelased võiks omalt poolt teiste slaavi rahvaste keeli õppida. Venemaal tarvitati 19. sajandil palju hoopis prantsuse keelt. Mõnele inimesele võib küll keelesugulus elus esmatähtis olla, aga kõik ei mõtle üldse esimeses järjekorras keelelisest kokkukuuluvusest ja võidakse eelistada keelte õppimisel ka enda keelest võimalikult erinevat keelt. Eestlasele võivad soome keele õppimise ebamugavaks teha eksitussõnad, mida täiesti teistsuguses keeles eriti ei esine. Danilevski küll mõtleb sellele, et liit Venemaaga võib rõhumise korral teistele slaavlastele ka ebameeldiv olla, aga ei mõtle eriti juba toimunud Poola ülestõusude pretsedentidele.

Torino taliolümpiamängud

Lugesin eile Itaalia spordientsüklopeedia artikli algust ka 2006. a. Torino taliolümpiamängude kohta. Selgus, et need polnud Itaalias esimesed taliolümpiamängud, vaid ühed olid toimunud juba 1956. 1960. a. Rooma suveolümpiamängude artiklist mulle sellist märget meelde ei jäänud, aga taliolümpiamängude artiklis suveolümpiamänge oli mainitud. Kui Rooma olümpiamängude jutt algas ettevalmistavate ehitustööde kirjeldamisega, siis Torino taliolümpiamängude artiklis seda nii palju kirjeldatud ei olnud, selle koha peal oli juttu hoopis võitlusest dopinguga. Võibolla hilisema aastaarvu tõttu oli aastal 2006 juba vajalikke ehitusrajatisi ette olemas. Dopingu kohta kirjutati, et ühtedelgi olümpiamängudel polnud sellega võitlemisele varem nii palju tähelepanu pööratud. Seega pole Itaalia ajaloos tähtis ainult maffia, vaid ka kord, nagu ka Mussolini kohta oli üks ütlus, et ta pani rongid kella järgi käima. Ei ole küll päris selge, milline osa ettevalmistustöödest oli Itaalial ja milline rahvusvahelisel olümpiakomiteel. Seda ehk ei otsustanud itaallased, et suusatamise võistlusdistantse pikendati. Males olen näinud, et areng on liikunud ajakontrollide lühenemise suunas, aga suusatamises läks siis tol korral vastupidi. Keskkooli referaadist mäletan, et Torino on suur autotööstuskeskus. Autode tootmine õõnestab talispordi tegemise võimalusi kogu maailmas.

Lendlehed

Läksin maleturniirile tagasi. Küsiti, kas ma eelmises voorus kaotasin. Vastasin, et ei, võitsin. Selgus, et mõlemasse protokolli oli tulemus valesti märgitud. Ühte oli märgitud, nagu oleksid mõlemad vastased samaaegselt võitnud. Algas uus voor. Mul ei olnud veel vastast. Kohtunik rääkis minuga teemal, kas ta leidis minu pastaka.

*
Üks poiss ütles, et ma olen taga ruumis duši all käinud, tema asjad on märjad. Vastasin, et ei, duši all ei käinud mina, vaid üks minu vastane astus natukeseks ajaks sisse ja käis duši all. Läksime teise majja. Arvasin, et pean kahte poissi hoidma. Nende isa ütles, et lapsed on juba nii suured, et nad enam ei mängi. Ma teadsin, et osad lapsed selles vanuses mängivad. Väljusin majast. Hiinas algas uus majandusliku reklaami kampaania, mille puhul lasti lendu lendlehti. Mõtlesin, et need lendlehed on ju prügi, mis muudavad muruplatsid inetuks. Lendlehtede levimine sõltus tuulesuunast. Eestis puhusid läänetuuled, Hiinas puhus tuul pool aastat ühte pidi ja pool aastat teist pidi.

Olümpiamängud Itaalias

Eile pärast raamatu tõlkimise lõpetamist otsisin internetist materjali Rooma olümpiamängude kohta. Pildiotsinguga tuli hulk ilusaid mustvalgeid pilte. Itaaliakeelse tekstiotsinguga tuli tekst, millest ma valitud kellaajaks jõudsin läbi töötada osa. Roomas toimusid olümpiamängud aastal 1960, aga kirjutati ka eelloost, et oleks tulnud ka aastal 1908, kui Itaalia poleks vulkaanipurske tõttu loobunud, sest läks vaja raha Napoli taastamiseks. Vaatasin teisest kohast, et 1908 toimusid olümpiamängud Londonis. Uuesti pidid Itaalias olümpamängud toimuma aastal 1944, aga siis jäid need ära Teise maailmasõja tõttu. Tuli meelde, et olen ajaloost varem lugenud, et Mussolini polnud huvitatud enne olümpiamängude toimumist maailmasõja alustamisest, ta tahtis Poola kriisi lahendada konverentsiga. Raadiosaates on räägitud, et Tšehhoslovakkia teemal toimunud nelja riigi Müncheni konverentsil oli Mussolini tähelepanu keskpunktis, sest ta oskas ainsana kõigi nelja osa võtva riigi keelt, need olid Itaalia, Saksamaa, Inglismaa ja Prantsusmaa. 1960 toimusid Roomas tänapäeva olümpiamängud esimest korda. Olümpiamänge peeti ka antiikajal. Teadsin varem, et roomlased tegid Kreeka olümpiamängudele lõpu, aga nüüd lugesin, et kõigepealt viidi need Kreekast üle keisririigi pealinna. Minu ettekujutuses tegelesid kreeklased rahumeelse spordiga ja roomlased elu ja surma peale peetud gladiaatorite võitlustega. Artikliga 1960 olümpiamängudest jõudsin ettevalmistavate ehitustööde kirjeldamiseni, muuhulgas ehitati üle Tiberi jõe uus sild. Enne lauselise teksti algust oli siiski toodud ka statistikat toimunud võistluste kohta, millest oli näha, et nii maailmast tervikuna kui ka Itaaliast oli meesosavõtjaid palju rohkem kui naisosavõtjaid. Mõni võiks sellest kahtlustada naiste tagakiusamist, aga maleklubis ma olen näinud, et naised on ise võistlemisest vähem huvitatud, kuigi pannakse välja parima naise auhind ja mitte parima mehe auhinda. Keskkooli lõpetas hulk tüdrukuid hõbemedaliga, aga enne seda vabatahtlikel aineolümpiaadidel käisid rohkem poisid. Itaalia kohta tean, et seal on toimunud minu eluajal ka Torino taliolümpiamängud.

Maletegevus

Ootasime malevõistluse algust. Väike poiss istus laudade otsakohal ja mina tema kõrval. Küsisin poisilt, kas ta on harjunud sellepärast otsakohal istuma, et ta on tavaliselt esimesel laual. Ta vastas jah. Täna pidime hakkama mängima turniiri nii, et koha võis igaüks ise valida. Ütlesin, et ma istun siis ka otsakohtadel, kui malet ei mängita, siis ma saan istuda üksi. Poiss rääkis mulle anekdoodi haiguse kohta, mis mul endal oli, aga ta ei teadnud. Ta esitas mulle küsimusi, mille vastuste põhjal ta sai järjest rohkem minu hirmusid teada. Ta oli püsti tõusnud ja ma istusin kallakil tema suunas. Vaatasin, et ma pean selja tagasi tõmbama, muidu ta ei mahu laua äärde istuma. Poiss küsis, kas ma oma ema tunnen alati ära. Vastasin, et ei tunne. Poiss küsis, kas ma oma venna tunnen alati ära. Vastasin, et alati ei tunne ma kedagi, keda ma pole ammu näinud. Läksime teise kohta, kus ei olnud malelauda. Poiss tahtis mulle suuliselt ülesannet anda. Ütlesin, et ilma malelauata ma ei oska ülesannet lahendada. Seal oli maapinnal malelaua sarnane ruudustik, kuigi mitte kaheksa korda kaheksa ruutu. Proovisime, kas seisu saab peale panna sellele ruudustikule. Etturiteks panin kivid ja ratsuks mängusea, aga teist ratsut läks veel vaja. Selleks panin mängujõehobu. Vaatasin ülesannet, mille lahenduseks oli moraal, et valge oli liiga palju teid ehitanud. Mustal oli teid vähem, aga nuppe rohkem. Lahendasin ülesandeid ajalehe malenurgast. Allpool olid antud sellised ülesanded, millel oli jutt ka juures. Malenurga toimetaja pani kirja ühe ülesande andja nime ja ütles järgmises lauses, et tehke paus ja mõelge järele, mida te sellest inimesest veel teate. Ma ei teadnud temast mitte midagi. Malenurga autor põhjendas, et ta pooldab tänavatele inimeste nimede andmist, siis on näha, et ajaloos toimub areng.

Katsetus

Proovisin blogikataloogi tagasi pääsemiseks uut blogi teha, aga seda sinna ka lisada ei õnnestunud. Muuks mul uut blogi vaja ei läinud, lisaks meeldis vana kujundus rohkem ja vana aadress on inimestele tuttavam, seetõttu kustutasin täna tehtud blogi uuesti ära.

Kirevad read

Viimasel ajal olen uurinud ungarikeelsete võrgulehekülgede asemel itaaliakeelseid. Ungari keelt olen lugenud sõnaraamatuga, aga itaalia keelt masintõlkega, võrreldes ingliskeelseid ja itaaliakeelseid lauseid. Ma olen nõus, et itaalia keel on ilus, vähemalt oma hääldusega lugedes. Vanasti kuulasime ka itaalia lapslaulja itaaliakeelset plaati. Ehk on plaat veel kodus alles, kuigi mõned on vahepeal ära ka visatud. Kirjutasin ühel päeval malerubriigis, et märkmik turniiritabelitega on kadunud, aga pärast sellest kirjutamist leidsin üles. Ma olin varem ka otsinud, esialgu polnud otsimine tulemust andnud. Malefilosoof Veingold on kirjutanud, et male on otsinguline aktiivsus ja seepärast olevat maletajad õnnelikumad kui muud inimesed. Minu meelest lähevad inimesed vahel ka paanikasse, kui nad näiteks võtmeid otsivad. Hajameelne inimene vast ei ole sellepärast õnnelikum, et ta sagedamini midagi otsima peab. Otsingumootoriga otsida on küll huvitav. Otsingumootoriga otsisin üks päev Maastrichti ja üks päev Amsterdami lepingu ratifitseerimise kohta Itaalias. Maastrichti lepingu kohta leidsin, et see ratifitseeriti seal parlamendis mõningate vastuhäältega, vastu olid rohelised ja kommunistid, kaevates demokraatia vähenemise üle. Amsterdami lepingu kohta avanenud leheküljel hääletustulemusi ei olnud, vaid lepingu kirjeldus. Seal nähti ette, et kui Euroopa Liidu liikmete arv kasvab, tuleb eeskirju uuesti muuta. Lepingu koostamise hetkel ei paistnud olevat mõeldud võimalusele, et liikmete arv võib ka väheneda. Et kui liikmete arv langeb jälle endisele tasemele, kas siis peaks vana lepingu juurde tagasi pöörduma? Feisbuk pakkus mulle täna uut kujundust, aga ma pöördusin vana juurde tagasi. Küsiti ka põhjendust, selleks kirjutasin inglise keeles, et ma olen konservatiivne. Mõne võrguasjaga olen juba näinud, et vana juurde saab küll tagasi pöörduda, aga ainult alguses.

Kuninga haarem

Üks kuningas mõtles sõda alustada. Aga tema haaremis olevad naised said sellest teada ja osad neist palusid sõja ära jätta. Kuningas tahtis teada, kust naised tema plaanidest teada said, tema oli rääkinud ainult meesministritele. Üks naine ütles, et kuningas lobises selle ise purjus peaga haaremis välja. Kuningas ütles, et kuningad ei ole purjus, ja lasi sellel naisel pea maha raiuda. Ta püüdis põhjust ikkagi välja selgitada, kuidas naised tema plaanidest teadsid. Üks naine ütles, et ta tunneb kuningat nii hästi, et luges selle tema silmadest välja. Teine ütles, et tema pole kuninga silmi näinud, sest kuningas pole tast ammu välja teinud, aga ta nägi unenäo, mis tähendas seda. Kuningas küsis, kes naisele unenägu seletas. Kuningas kahtlustas reetmist. Naine ütles, et ega ta ei rääkinudki kellelegi, aga talle räägiti lapsena muinasjutt, kus ühe ammuse välismaa kuningaga juhtus samasugune asi, sellepärast ta teadis. Kuningas hakkas huvi tundma, mida üks naine veel tema silmadest välja on lugenud ja kas teine naine kuninga enda unenägusid ka seletada oskab. Üks naine ütles, et ta loeb kuninga silmadest välja, et see jääb unenäoseletajaid liiga kergesti uskuma. Kuningas ütles, et kuningad ei ole kergeusklikud, ja lasi sellel naisel ka pea maha raiuda. Unenäoseletaja ütles, et nende kuninga unenägude põhjal, mida kuningas on talle rääkinud, järeldab ta, et kuningas on tark. Kuningas mõtles, et kui naine teda nii hästi tunneb, on ta sellele naisele vist liiga palju välja lobisenud. Riigisaladuste hoidmise nimel lasi ta sellel naisel ka pea maha raiuda. Ülejäänud naised tahtsid ellu jääda ja hakkasid mängima tumma, et kuningas neile valesid sõnu ette heita ei saaks. Aga kuningas mõtles, et naised on teda boikoti alla pannud ja lasi neil kõigil pead maha raiuda.

Emadepäev 2020

Vend astus esimest korda eriolukorra ajal korteriuksest sisse, et emale lilli kinkida. Kinkisin vennale vastu malelehe numbri, mida mulle oli saadetud neli eksemplari. Olin eriolukorra ajal avanud trepikojaust meelde tulemise korral ainult kindaga, aga täna sooja ilma tõttu läksin välja särgiväel ja jätsin esimest korda kinda kaasa võtmata. Tegin venna kingitud lilledest foto ja näitasin esimesena emale, kes jäi pildiga rahule.

Uks majas

Läksin ühte raamatukogu moodi majja. Aga seda ei saanud praegu kasutada, sest seal oli remont. Seisin seal niisama. Mõned inimesed vaatasid sisse ukseavast, millest avanes vaatepilt, kus keskel oli sammas ja sambast kahele poole sai keerata, aga ei näinud, kuhu. Üks inimene ütles, et kui samba küljes tuli põleb, siis võib edasi minna. Seal oli kohvik. Ma olin siin majas aastaid käinud, aga polnud tulnud selle peale, et sellest fuajee otsaklassi kõrval olevast uksest saab sisse minna.

Meistri tase proovitud

Eile ja üleeile mängisin Vint.ee-s. Kui ma õigesti mäletan, siis kokku mängisin neli mängu tulemusega 3,5:0,5 minu kasuks. Kolm partiid olid välkpartiid ja üks võidupartii kiirpartii. Jäin plussi ka vastasega, kellel oli selle klubi reiting veel minu omast kõrgem. Nägin sisseloginuna ühe tugeva mängija nime, kelle reiting näitas, et ta polnud seal keskkonnas veel ühtegi partiid mänginud. Muidu tundus, et mängijaid on jäänud vähemaks kui eriolukorra alguses. See võis tulla küll ka tööpäevast ja töökellaajast.

Täna vaatasin muuseumide infosüsteemist malelaudade pilte edasi. Ma pole selle teemaga endiselt lõpetanud, sest vahepeal tegin vahelduseks muuteemalisi otsinguid.

Täna mängisin ühe pikema partii arvutiprogrammi meistri tasemega, mida ma polnud varem proovinud. Selgus, et nagu suurmeistri tase, mõtleb ka meistri oma käiku pikalt. Erinevalt varasemast mängust suurmeistri tasemega püüdsin täna ka vastase käigu ajal pikalt mõelda, mistõttu mõtete koguarv tuli vast suurem. Vahepeal oletasin, et mu seis on parem, sest materjali oli rohkem. Aga mängu lõpus tundus, et ma olin võibolla seisuhinnanguga eksinud, vastane võis kahida materjali meelega kauge etturi nimel. Mäng oli selline:

arvuti - inimene
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rf3 b6 4. g3 Ob7 5. Og2 Oe7 6. Rc3 d6 7. 0-0 Rbd7 8. Ld3 0-0 9. Of4 Ve8 10. a4 Of8 11. a5 e5 12. de de 13. a6 Of3 14. Lf3 ef 15. La8 La8 16. Oa8 Va8 17. gf c6 18. Vfd1 Oe7 19. Kg2 Vd8 20. Kf3 Rc5 21. Vd8+ Od8 22. b4 Re6 23. e3 Oe7 24. b5 c5 25. f5 Rg5+ 26. Kf4 h6 27. Vd1 Kf8 28. e4 Ke8 29. e5 Rd7 30. Rd5 Od8 31. h4 Rh7 32. h5 Og5+ 33. Ke4 Oh4 34. f4 Of2 35. Vd2 Od4 36. Rc7+ Kf8 37. Ra8 Ke7 38. Vg2 Kf8 39. Vc2 Kg8 40. Ve2 Rhf8 41. Kd5 g6 42. Kd6 gf 43. Ke7 Rb8 44. Vg2+ Rg6+ 45. hg fg 46. Vg6+ Kh7 47. Vf6 h5 48. Vf8 h4 49. Vf5 Of2 50. Kf7 Kh6 51. e6 h3 52. e7 h2 53. e8L 1:0.

Peokohas ööbimine

Ühes kohas toimus suur pidu. Mulle öeldi, et mina peole lõpuni ei jää, vaid lähen teistest varem koju. Mulle öeldi, kus mina peokohas magan. Läksin ja magasin seal. Hommikul läksin ja vaatasin teises majas oma tavalist Paide voodit. Selgus, et selles oli täna öösel maganud Klaus. Mõtlesin, et mulle oleks oma tavalise koha peal rohkem magada meeldinud. Mõtlesin, et tegelikult uue koha peal sai uusi kogemusi. Voodi kõrval oli raamat, mis oli mul pooleli ja mida viimati oli lugenud Klaus. Raamatu vahel oli mitu järjehoidjat. Ma ei teadnud, kumma omad need on. Mõtlesin, et loeks raamatut edasi, aga võõrast järjehoidjat ei tohi paigast liigutada.

Sõnavabadus

Veel ei kustu mu tegevustahe.
Tõlkisin keelt, milles koolis sain kahe.
Mängisin mängu, kus vastane võitis.
Kõndisin teel, kus autosid sõitis.

Kuigi mul endal igav ei hakka,
publiku hulgas nurin ei lakka.
Oma tööga ei teeni ma palka,
ajaleht sageli annab mul malka.

Parem on elu, kui endisel ajal.
Vangi minna pole ehk vaja.
Parem on see, et sõna on vaba.
Kriitikanooled märki ei taba.

Lugemata sõnad

Kogu maailm saadab mulle feisbuki kutseid, aga kui ma annan seal lingi, millel pilti juures ei ole, ei pruugi ühtegi klikki tulla. Mul on laiemad huvid kui ainult pildid. Ajalooraamat on siis ka huvitav, kui ühtegi pilti ei ole. Võibolla feisbuki kasutajatele meeldib ka lugeda, aga aja kokkuhoidmiseks vaatavad ainult pilte. See võib tulla sellest, et kontaktide arvud on liiga suured. Või inimestele võibolla väga ei meeldi lugeda, kui minu trükki antud raamatute kohta nii palju kriitilisi arvustusi on ilmunud. Ma võin ise ka raamatus kirjas olevaid mõtteid kritiseerida, aga lugeda võib seejuures siiski huvitav olla. Malevastased püiavad samuti minu mänguplaane ümber lükata, aga on siiski nõus mängima. Malevastast leida on kergem kui kirjale vastust saada. Kirjadele võib inimene algul vastata ja siis vastamise katkestada. Üks kirjasõber on mulle kirjutanud, et talle meeldib lugeda rohkem kui ise kirjutada.

Vestlus seadmes

Mõtlesin, et täna mängin üksi malet uut moodi. Siis mõtlesin, et seda on raske otsustada, milline mäng on uut moodi ja milline vana moodi. Otsustasin, et mängin sellise mängu, kus mõtlen iga käigu eel täpselt ühe mõtte, mitte rohkem.

*
Käivitasin ühe elektroonilise seadme. Olin arvanud, et mul ei ole seal ühtegi kontakti, aga nüüd alustas üks kontakt minuga vestlust. Mulle meenus, et kui olin seadme just saanud, oli tulnud kelleltki võõralt liitumiskutse ja olin selle vastu võtnud. Läksin seadmega teise ruumi ja hakkasin küsimustele vastama. Ma kirjutasin aeglasemalt kui küsija ning vastused kippusid teele minema, kui ma olin kirjutamisega mõne sõna keskel. Küsiti, kas kosmoses on elu. Vastasin sellele. Mulle meenus väljend maast ja taevast rääkimine. Tulid uued küsimused. Vastamise tegi raskeks, et pidi tähti otsima, need ei paiknenud sama moodi nagu arvuti klaviatuuril. Küsiti, kas ma hakkan nüüd jooma. Vastasin, et ma ei joo kunagi. Küsija kirjutas, et nad on oma klubis ka seadnud eesmärgiks joomine lõpetada. Mõtlesin, et ma ei tohi inimestel vastamisega päid segi ajada. Järgmine küsimus oligi abielude kohta, mille põhjal tundus, et küsija tahab minuga abielluda. Mina ei tahtnud. Enne kui ma vastata jõudsin, katkestas ta minuga vestluse ja alustas uue inimesega. Nende vestluse kast oli ka mulle nähtav. Mõtlesin, et kui viimane mulle saadetud lause lõppeb küsimärgiga, siis võin vast siiski tagantjärele ka vastata. Tuppa astus üks pere liige, mistõttu püüdsin ekraani kätega katta. Sisseastuja küsis, mis seade see on, pakkudes vale varianti. Seletasin, et ostsin selle, et maavärina ajal tegevust oleks. Ukse kõrval istus ühe maletaja moodi mees, kes ütles, et ta loodab, et ma sellest endakaifi ei saa. Hakkasin naerma ja naersin tükk aega.

Ilmad soojenevad

Ilmad on nii palju soojemaks läinud, et täna istusin esimest korda sel aastal rõdul. Nüüd oskasin rõduklaase paremini avada kui algul pärast remonti, kui tegin esialgu lahti ühe klaasi korraga, aga klaaside kinni panemisega oli täna rohkem raskusi, üks klaas kolmest avatust ei tahtnud algul sulguda ja kui sulgus, siis pauguga.

Blogikataloog mokas

Eile ja üleeile ei näidanud blogikataloog blog.tr.ee enam minu uusi postitusi. Tegin kindlaks, et minu blogi pole ainus, mida selline saatus on tabanud. Põhjus pole teada. Ka ei ole teada, kas tegemist on ajutise või püsiva häirega. Kirjutamist ma sellepärast ei lõpeta, aga pole tahtmist ühepoolselt poolikut kataloogi kasutada. Teisi blogisid saan lugeda ka otse neisse minnes. Nii küll ilmselt loetavate blogide arv väheneb. Aga ka aastal 2005 blogiga alustades oli nii, et ma ei kasutanud veel mingit kataloogi, vaid läksin tuttavatesse blogidesse otse ja otsisin ise, kus oma blogile reklaami teha. Hakkasin lugema ja kirjutama 5-aastaselt ja jätkaksin seda ka siis, kui blogid üldse suletaks.

Sõit merel

Olin kirjutanud varem ridamisi luuletusi, aga nüüd oli see tegevus katkenud. Proosa ei sundinud ennast niimoodi kirjutama nagu luule. Pärnits ütles, et ma käin igal pool. Olin küll paljusid võrgukeskkondasid kasutanud, aga ma ei saanud kõiki samaaegselt pikalt kasutada. Maria ja veel mõned temasugused koristasid tuba. Maja kõrvale saabus kraanaauto, mis hakkas meie rõdult kuuske alla tõstma. Kuusel olid veel ehted ja küünlad küljes ning küünlad põlesid. Tormasin rõdule, hakkasin küünlaid ära puhuma ja ehteid küljest võtma. Püüdsin niikauaks kuuse allatõstmist peatada ja ust vahelt kinni panna, et kraana ei saaks kuuske liigutada.

*
Olime autosse astumas, et Tartusse sõita. Oli küsimus, kes enne auto korda teeb. Helmi ütles, et kui auto koristajad muud asjad ära teevad, siis nad võiks teadustööd ka teha. Mõtlesin, et mina võin seda teha, ja hakkasin autopõrandat pühkima. Hoidsin selleks ühte jalga ooteplatvormil ja teist autotrepil. Vahele jäi pragu ja kartsin natuke sinna kukkuda. Sõit juba käis. Istusin autos ja tegin mitme oma konspekti põhjal ümberkirjutusi. Konspekti olin kirjutanud lühidalt, nüüd kirjutasin pikalt ümber. Vahepeal vaatasin korraks aknast välja. Nägin, et me polegi enam maanteel, vaid merel. Natukese aja pärast vaatasin uuesti aknast välja, nüüd olid merel kõrged värvilised lained. Ütlesin oh kui ilus. Mul hakkas ümberjutustus valmis saama. Oleks tahtnud sellest kahe inimese nimetähed kõrvaldada. Toomas oli pooleldi lind, kutsusin, et tema need ära nokiks.

43-aastaselt

Kui on söödud õhtusöök,

selja taha jäänud köök,

pestud pea ja raisus päev,

vaatan, kas end peeglist näen.

Itaalia iseseisvussõjad

Itaaliakeelses vikipeedias loetletakse kolm Itaalia nummerdatud iseseisvussõda, aga ka muid nendega seostuvaid vallutusi. Iseseisvussõdade nimetuse kasutamisele räägib vastu, et iseseisvaid itaallaste riike oli olemas juba varem, aga osa itaallaste maast siiski nende võimu alla ei kuulunud. Iseseisvussõjad olid osa Risorgimentost, mis sõnaraamatu järgi tähendab ärkamisaega või vabadusliikumist. Risorgere tähendab ellu ärkama või õitsele puhkema. See on arvatavasti mõjutanud ka Eesti ärkamisaja mõistet, kuigi Eestis tuleb juurde 700-aastase orjaöö mõiste.

Esimene iseseisvussõda toimus aastatel 1848-1849, kui riik, mida on samaaegselt nimetatud nii Savoiaks, Piemonteks kui ka Sardiiniaks, sõdis revolutsioonist haaratud Austriaga. Teine iseseisvussõda toimus aastal 1859, kui Sardiinia ja Prantsusmaa sõdisid liidus Austria vastu. Ülikoolis õppisin, et 20. sajandi Itaalia fašistid pidasid sõda positiivseks nähtuseks. Ka üks praegune itaaliakeelne võrguleht ütles, et Sardiiniale tuli osalemine Krimmi sõjas kasuks, sest see tõi liidu tõttu Prantsusmaaga lähemale sõja Austria vastu. Teise iseseisvussõja alapeatükis oli huvitav, et eestikeelsetest raamatutest tuttava Mõlema Sitsiilia kuningriigi asemel kasutati väljendit, mille tõlge on pigem Kahe Sitsiilia kuningriik. Olen varem lugenud, et teine Sitsiilia oli Apenniini poolsaare lõunaosa.

Eraldi alapeatükk on aastal 1860 Garibaldi juhtimisel toimunud Tuhande ekspeditsioonist, aga seda pole iseseisvussõdade numeratsiooni sisse pandud. Sardiinia kuningriigiga liideti Lõuna-Itaalia, aastal 1861 muudeti riigi nimi Itaalia kuningriigiks.

Kolmas iseseisvussõda toimus aastal 1866 Preisi-Austria sõja ajal, kui Itaalia oli liidus Preisimaaga. Aastal 1870 Saksa-Prantsuse sõja ajal toimus Rooma liitmine Itaaliaga, aga see jääb iseseisvussõdade numeratsioonist välja. Öeldakse, et osad autorid nimetavad Neljandaks iseseisvussõjaks Esimest maailmasõda, milles Itaalia osales aastatel 1915-1918. Selles sõjas liideti Itaaliaga Trento ja Trieste ning esialgu jäi püsima konflikt Fiume ümber.

Sihitud mõtted

Sain sünnipäeva puhul tohutu arvu feisbukiõnnitlusi, ühe telefonikõne, ühe telefonisõnumi, neli ukse taga, aga mitte toas käinud inimest ning mitte ühtegi otse postkasti tulnud kirja. Feisbuki süsteemi kaudu kaks õnnitlust olid varjatumad ja kirja sarnasemad. Reageerisin kõigile õnnitlustele, aga ise pole viitsinud enam seal teisi õnnitleda. Tundub, nagu ma peaksin midagi originaalset kirjutama, aga seda ma olen juba varasematel aastatel teinud. Kui mind lihtsas ja traditsioonilises sõnastuses õnnitletakse, siis on selle üle ka hea meel. Üks õnnitleja rääkis telefonis minu emaga ja palus mulle õnnitluse edasi öelda. Õnnitlesid ka kaks inimest, kellega elan samas korteris. Nemad kinkisid mulle kommikarbi. Sünnipäeva ja riigipüha puhul tegin puhkepäeva. Lugesin erinevaid võrgulehekülgi Itaalia ajaloost itaalia keeles. Üks oli Itaalia majandusimest aastatel 1958-1963. Sel ajal oli Itaalias rohkem televiisorit vaatama hakatud ja see oli itaalia keelt ühtlustanud. Võibolla ühtlustas varem ka raadio, kui on öeldud, et fašismi tegi võimalikuks mikrofon. Selle kohta olen lugenud, et varem püüti itaalia keelt ühtlustada sõjaväeteenistuse abil. Ei ole kuulnud, et praegu sõjaväes koroona sama palju leviks nagu mõnes vanadekodus. Ma pidevalt koroonauudiseid ei loe ka. Viimane uudis oli vist see, et Eestis on koroonasse haigestumine vähenenud. Eile lugesin ajalehtedest "Sirpi". Täna tegin feisbuki lahti ja seal üks endine "Sirbi" toimetaja kirjutas ebameeldivalt sõna 'neeger' vastu. Minu meelest on palju hullem see sõimusõna, mille ajakirjanikud on viimasel ajal blogijate kohta leiutanud. Ei taha sellist roppust oma blogis tsiteerida. Ajalehed nähtavasti kardavad endale blogidest konkurente.

Nädala maleülevaade

Lugesin ühel päeval "Sirbist" arvustust maleajaloo raamatu kohta. Tarmo Teder kirjutas, et on avaldatud paks raamat Kerese vastaste kohta. Lõpus ma ühe mõttega ei olnud nõus. Arvustaja arvas, et sellest raamatust ei saa mööda vaadata keegi, kes ennast vähegi maletajaks peab. Minu meelest on maletaja esimene tunnus siiski malet mängida, mitte ajalugu uurida. Ma olen ajaloolane rohkem kui maletaja ning loen kindlasti ka ajalooraamatuid, aga ei saa lugeda kõiki samaaegselt. Võimalik, et ma kunagi loen seda raamatut, kui aega leian, aga Kerese aja kohta olen lugenud selletagi palju, samal ajal kui ma kõigi oma eluaja maailmameistrite nimesid ei oska nimetada.

Vaatasin edasi ajakirja "Šahmatõ" aastakäiku aastast 1975. Samas numbris on nii intervjuu maailmameistri kandidaadi Karpoviga kui ka õpetatakse algajatele, kuidas lõppmängus kahe vankriga kuningale matti pannakse. Viimane on võibolla mõeldud maletajate lastele, kellel maleajakiri on küll kodus kättesaadav, aga ise veel mängida ei oska. Karpov tuli aastal 1975 maailmameistriks teatavasti ilma finaalmatšita, sest Fischer loobus. Intevjuu andmise ajal veel ei teata, kas Fischer hakkab mängima või mitte, aga kahtlusi juba on. Eesti ajalehe malenurgast olen lugenud, kuidas ühe Karpovi-Kortšnoi matši ajal Kortšnoi mänguoskust halvustatakse, justkui oleks ta ka malenurga autorist nõrgem, aga Karpov intervjuus väljendub viisakalt nagu tavaliselt ja ütleb, et võit pretendentide matšis Kortšnoi üle tuli väga raskelt.

Uurisin edasi muuseumide infosüsteemi. Tegin seal otsingud "malenupud" ja "malelaud". Esimesega neist ei tulnud eriti palju vasteid, teisega tuli rohkem ja pole jõudnud neid veel lõpuni vaadata. On valmistatud ilumalenuppe ja malenuppe ka piltidel kujutatud. Muuseumitöötajad on ruudulised pinnad piltide kirjeldustes malelaudadeks nimetanud, aga mõni pind on suurem ja mõni väiksem kui kaheksa korda kaheksa ruutu. Malenuppe on kingitud ka pallimängijatele.

Ühes filosoofiaraamatus tuli ette maleteemaline võrdlus, et proovige iseendaga malet mängida, te hakkate ühte poolt eelistama. Olen proovinud, aga ma eelistan seda, kes on parajasti käigul. Mängisin ka täna iseendaga Fischeri malet. Sel korral valgetega eelistasin kiirele diagonaalide avamisele etturitega tsentri hõivamist. Algul hakkas asi liikuma valge ülekaalu suunas, aga keskmäng tuli kombinatsiooniline ja see korduvalt vahetus, kummal rohkem nuppe oli. Mäng oli selline:

V-K-R-R-V-L-O-O
1. e4 f6 2. d4 e5 3. d5 Re7 4. c4 Rf7 5. c5 f5 6. Lb5 c6 7. dc dc 8. Ld3 fe 9. Ve4 Rd5 10. f3 0-0-0 11. La3 Kb8 12. Va4 a6 13. Lb3 Rc7 14. Vb4 Rb5 15. a4 Rc7 16. Vb7+ Kc8 17. Vb8+ Kd7 18. Vd8+ Rd8 19. Ld3+ Kc8 20. Rc3 g6 21. g3 Rde6 22. f4 Rc5 23. Lf3 e4 24. Le2 Od5 25. Oc5 Lc5 26. Oe4 Oc3 27. Lg4+ Kb7 28. Od5 Od2 29. Rb3 Ve1+ 30. Ka2 Ld5 31. Ve1 Oe1 32. Lh4 h5 33. Le7 Of2 34. Lg7 Le6 35. Lc3 Le4 36. a5 Oe1 37. Rc5+ Ka7 38. Re4 Oc3 39. Rc3 Kb7 40. Kb3 c5 41. Kc4 Kc6 42. Re4 Rd5 43. Rc5 Re3+ 44. Kd3 Rg4 45. Ra6 Kb5 46. Rc7+ Ka5 47. h4 Rf6 48. Re6 Kb4 49. Rf8 1:0.

Kraani juurde

Olime Paides. Istusime peolausas. Mul läks laualina peale toitu. Hakkasin laualina nii sellest kohast kui ka mujalt puhtaks pühkima. Räägiti poliitikutest. Läksin kööki kraani juurde. Köögis istus aluspesu väel üks poliitik, kellest oli räägitud, et ta paneb pomme. Oli karta, et ta teeb seda jälle. Ütlesin palun vabandust, aga enne köögist ei lahkunud, kui olin oma asja ära teinud.

Uus eluaasta

Minu sünnipäeval on mitmekordne tähtsus, see on riigipüha ka ilma minu sündimiseta. Tellisin endale sünnipäeva puhul raamatupoest raamatuid. Vaatasin kahe raamatupoe koduleheküljele, mõlemad ütlesid, et majana nad praegu ostjatele avatud ei olegi. Sellistes tingimustes võib ostu sisu sõltuda arvustustest rohkem kui varasemal ajal, sest ei saa raamatut enne ostmist lehitseda. Tahtsin vaadata, millised luulekogud on müügil, aga sellist kategooriat poe koduleheküljel eraldi ei olnudki. Arvan, et tellisin endale head raamatud, aga võibolla oleks olnud veel mõni hea, millest ei teadnud.

Talvel mõned lilled õitsesid, aga puud lähevad lehte kalendri järgi. Maikuu on lehekuu. Hoolimata epideemiast nägin uue sünnipäeva ära.