Pähetulevast

Ma olen teinud edukalt nii ülikooli sisseastumiseksamid kui ka jõugu sisseastumiskatsed. Pärast katseid sain jõugu liikmeks, aga esialgu kõige madalama auastmega. Hiljem oli kahe jõugu liikme vahel tüli, mistõttu ühe auastet madaldati ja minu oma selle arvel ühe võrra tõsteti, nii et ma sain viimaselt auastmelt eelviimasele. Järgmine aasta moodustati uus kamp, kus ma olin üks kahest tähtsamast ministrist. Mul on vähemalt kaks sugulast Eesti valitsuse ministrid olnud, üks neist oli peaminister. Mina pole nende parteidele valimistel häält andnud. See on minu blogi valimiste rubriigis kirjas, kelle poolt ma olen blogi tegevusajal hääletanud. Feisbukis on kirjas ka, millised fotod mulle meeldivad. Aga võin laikida fotot, mis vaid osaliselt meeldib, samuti jätta laikimata foto, mis osaliselt siiski meeldib. Ma olen küll laikimisvõimalust kritiseerinud, aga kui see on juba loodud, siis olen seda kasutanud. Mõtlesin, et ma ei võta enam feisbuki kutseid vastu nendelt, kes pole ennast eelnevalt tutvustanud. Vahepeal oli mul süsteem, et eesti nimedega võtsin ka võõrastelt kutsed vastu, aga võõrapäraste nimedega kutsed lükkasin tagasi. Alguses kui mul kontakte vähe oli, võtsin vastu kõik kutsed, mis mulle saadeti. Feisbuki kutseid ma pole enam aastaid kellelegi ise saatnud, aga ajaloo arutelu listi olen uusi liikmeid kutsunud. Varem kutsusin iga aasta ühel ja samal kindlal kuupäeval, aga tänavu tegin katse kutsuda varem seoses eriolukorra algusega, mõeldes, et inimestel võib olla tegevusepuudus. Endal mul on ehk tegevust liiga palju. Pean tõlketöö tähtajaks valmis saama ja lisaks tahan tegeleda ka veel paljude muude asjadega. Mõne asjaga peab tegelema ka siis, kui suurt tahtmis ei ole. Aga tahan plaanid ellu viia ka juhul, kui nende elluviimine pole täielikult nauditav. Ainult et ma teen nii palju plaane, et vahepeal peab midagi ka maha tõmbama, kui ööpäevas on ainult 24 tundi.