Sõit merel

Olin kirjutanud varem ridamisi luuletusi, aga nüüd oli see tegevus katkenud. Proosa ei sundinud ennast niimoodi kirjutama nagu luule. Pärnits ütles, et ma käin igal pool. Olin küll paljusid võrgukeskkondasid kasutanud, aga ma ei saanud kõiki samaaegselt pikalt kasutada. Maria ja veel mõned temasugused koristasid tuba. Maja kõrvale saabus kraanaauto, mis hakkas meie rõdult kuuske alla tõstma. Kuusel olid veel ehted ja küünlad küljes ning küünlad põlesid. Tormasin rõdule, hakkasin küünlaid ära puhuma ja ehteid küljest võtma. Püüdsin niikauaks kuuse allatõstmist peatada ja ust vahelt kinni panna, et kraana ei saaks kuuske liigutada.

*
Olime autosse astumas, et Tartusse sõita. Oli küsimus, kes enne auto korda teeb. Helmi ütles, et kui auto koristajad muud asjad ära teevad, siis nad võiks teadustööd ka teha. Mõtlesin, et mina võin seda teha, ja hakkasin autopõrandat pühkima. Hoidsin selleks ühte jalga ooteplatvormil ja teist autotrepil. Vahele jäi pragu ja kartsin natuke sinna kukkuda. Sõit juba käis. Istusin autos ja tegin mitme oma konspekti põhjal ümberkirjutusi. Konspekti olin kirjutanud lühidalt, nüüd kirjutasin pikalt ümber. Vahepeal vaatasin korraks aknast välja. Nägin, et me polegi enam maanteel, vaid merel. Natukese aja pärast vaatasin uuesti aknast välja, nüüd olid merel kõrged värvilised lained. Ütlesin oh kui ilus. Mul hakkas ümberjutustus valmis saama. Oleks tahtnud sellest kahe inimese nimetähed kõrvaldada. Toomas oli pooleldi lind, kutsusin, et tema need ära nokiks.