Kuldaeg ja hõbeaeg

Kirjutasin eile keskkoolis meelde jäänud vene kirjanduse kuldaja ning hõbeaja periodiseeringust. Pärast lugesin sel teemal hulka võrgulehekülgi. Nendel esines erinevaid periodiseeringuid, mis keskkoolist meelde jäänuga täpselt ei kattunud. Ühes variandis oli kuldaeg ainult 19. sajandi esimene kolmandik, teises kogu 19. sajand. Kasutati ka Euroopa lastekirjanduse kuldaja mõistet, mis lõppes aastal 1900 ja algas vist 1860. aastatel. Vene lastekirjanduse kuldaja mõistet ma ei leidnud. Vene kirjanduse hõbeaja nii algus kui ka lõpp paigutati vähemalt osadel juhtudel keskkoolis õpitust varasemaks. Selle algus võib olla 19. sajandi lõpupoole, lõpp on mõnel juhul 1917. a. revolutsioon ja mõnel juhul alles Teine maailmasõda. Kui varem olen lugenud, et kuldaeg oli kõige suurema tsensuuri aeg 19. sajandil, kui ilukirjanduses sai end vabamalt väljendada kui mujal, siis hõbeaega kõige suurema tsensuuriga ei seostatud. Mõnes kohas seostati hõbeaega ainult luulega, nimetades mulle tuttavaid autoreid Blok ja Majakovski. Mujal räägiti ka proosa hõbeajast ja ka kunsti või üldse vene kultuuri kuld- ja hõbeajast, mis kirjanduse omadega enam-vähem kattusid. Muidu ajaloos esinenud kuldaegade kohta öeldi, et igal maal on need olnud erineval ajal. Vene kirjanduse hõbeaja ühe vooluna nimetati futurismi. Mõtlesin, et siin on väärtushinnangute vastuolu, sest kuldaja mõiste ütleb, nagu oleks kuldaeg parim aeg, aga futurist ütleb, et parim on alles tulevik või äärmisel juhul tema enda alanud aeg.