Jalgsimatkad

Võrgukeskkondades oli toimunud muutusi. Olin postkastis. Riiulis oli raamat, mille seljale oli kirjutatud, et kellel postkastis midagi tähtsat ei ole teha, see seal väga palju aega ei kulutaks. Mõtlesin, et pikk postkasti kasutamine ilmselt koormab süsteemi üle, aga raske on juba tehtud plaani muuta.

*
Kõndisin mööda teed. Möödusin kaklejatest. Kui olin neist juba möödas, vaatasin veel korduvalt selja taha. Võibolla selja taha vaatamise tõttu jooksis üks pätt mulle järele ja hakkas kaklema minuga. Kasutasin vana võtet, et surusin tema käed vastu tema selga ja hoidsin kinni. See, kellele pätt oli kallale tulnud, oli Artur. See tuli hiljem teises kohas jutuks. Oli mõte varsti jala Meelvalt Tartusse kõndida, aga ütlesin, et väiksed vennad võibolla nii pikka maad ei jaksa. Vastati, et ei jaksa jah. Nad võisid küll kiiresti joosta, aga pika maa kõndimine oli neile liiga väsitav. Meenutasin, et ükskord ma kõndisin nendega seda teed. Aga vist kõndisime siis jala ainult Leevakuni ja edasi tulime sõidukiga.