Sihitud mõtted

Sain sünnipäeva puhul tohutu arvu feisbukiõnnitlusi, ühe telefonikõne, ühe telefonisõnumi, neli ukse taga, aga mitte toas käinud inimest ning mitte ühtegi otse postkasti tulnud kirja. Feisbuki süsteemi kaudu kaks õnnitlust olid varjatumad ja kirja sarnasemad. Reageerisin kõigile õnnitlustele, aga ise pole viitsinud enam seal teisi õnnitleda. Tundub, nagu ma peaksin midagi originaalset kirjutama, aga seda ma olen juba varasematel aastatel teinud. Kui mind lihtsas ja traditsioonilises sõnastuses õnnitletakse, siis on selle üle ka hea meel. Üks õnnitleja rääkis telefonis minu emaga ja palus mulle õnnitluse edasi öelda. Õnnitlesid ka kaks inimest, kellega elan samas korteris. Nemad kinkisid mulle kommikarbi. Sünnipäeva ja riigipüha puhul tegin puhkepäeva. Lugesin erinevaid võrgulehekülgi Itaalia ajaloost itaalia keeles. Üks oli Itaalia majandusimest aastatel 1958-1963. Sel ajal oli Itaalias rohkem televiisorit vaatama hakatud ja see oli itaalia keelt ühtlustanud. Võibolla ühtlustas varem ka raadio, kui on öeldud, et fašismi tegi võimalikuks mikrofon. Selle kohta olen lugenud, et varem püüti itaalia keelt ühtlustada sõjaväeteenistuse abil. Ei ole kuulnud, et praegu sõjaväes koroona sama palju leviks nagu mõnes vanadekodus. Ma pidevalt koroonauudiseid ei loe ka. Viimane uudis oli vist see, et Eestis on koroonasse haigestumine vähenenud. Eile lugesin ajalehtedest "Sirpi". Täna tegin feisbuki lahti ja seal üks endine "Sirbi" toimetaja kirjutas ebameeldivalt sõna 'neeger' vastu. Minu meelest on palju hullem see sõimusõna, mille ajakirjanikud on viimasel ajal blogijate kohta leiutanud. Ei taha sellist roppust oma blogis tsiteerida. Ajalehed nähtavasti kardavad endale blogidest konkurente.