Meie ukse taga olid käinud pätid. Hiljem olid nad meile helistanud. Mulle soovitati, et kui nad veel helistavad, ei võtaks ma telefoni vastu. Olin täna psühhiaatriahaiglast välja pääsenud. Aga läksin sinna tagasi, sest mõtlesin, et enne lahkumist pidin kohtuma arstiga, kes annaks mulle järgmise vastuvõtu aja. Ta oli vastuvõtu aega üks kord maininud, aga oleks pidanud enne haiglast lahkumist kordama.
*
Olin õpetaja Toompere tunnis. Ta rääkis, et ungarlased hakkasid ühel hetkel tähtsust omandama. Küsisin, kas ei olnud vastupidi, pärast revolutsiooni suruti ungarlased maha. Õpetaja küsis, kas ma tahan, et ta ütleks aastaarvu. Vastasin, et seda pole vaja, sest mäletasin ka ise, et revolutsioon toimus aastal 1848. Ütlesin, et poliitilises mõttes omandasid ungarlased tähtsuse alles aastal 1867. Õpetaja ütles, et poliitilises mõttes jah, aga enne ta oli mõelnud muus mõttes. Õpetaja teadis peast rohkem aastaarve kui mina. Võibolla oli ta neid enne seda tundi valmistumiseks spetsiaalselt pähe õppinud.
*
Istusin tunnis klassis 306. Minu ees istusid üks klassiõde ja tema laps, kes olid näoga minu poole. Võrdlesin nende nägusid ja ütlesin, et nad on üksteisele sarnased. Selle klassiõe tundsin hästi ära, aga tema kõrval oli näoga minu poole ka üks teine klassiõde, kellest ma polnud kindel, kes ta on. Laps vaatas ühest trükisest pilte. Ta vaatas samu pilte korduvalt. Suuremat osa pilte ta kiitis, aga ühe pildi kohta ütles kaks korda järjest, et pildilolija on kole. Soovitasin, et ta ütleks seda mõttes, sest kui see inimene seda kuuleb, siis ta on kurb.
0 vastukaja:
Postita kommentaar