"Tallinn - Praha: mõtteretki"

Ivar Trikkel. „Tallinn – Praha: mõtteretki. Reisimärkmeid ja mõtteid ajakirjanikutööst“. Tallinn „Eesti Raamat“ 1986. 88 lehekülge.

Mäletan, et Ivar Trikkel tegi aastal 1988 raadio uudistesaates Päevakaja nädala kommentaare. Need kommentaarid olid vahepeal populaarsed. Kõige rohkem kiideti saadet, mis jäi nädalasse, kui Moskva hakkas Eestile vahepealsest rohkem survet avaldama ja Trikkel ütles selle kohta: „Idatuuled on puhuma hakanud.“ Hiljem pinge vähenes, ühes saates loetles Trikkel eestlaste saavutusi, öeldes muuhulgas: „Meil on Miss Estonia“, mille peale öeldi, et nüüd on need kommentaarid halvemaks läinud.

Kui olin nüüd raamatukogust toodud raamatul ühe lehekülje läbi lugenud, jõudsin järeldusele, et autori stiil on selline, et ta võis olla populaarne ka ajal, kui inimesi poliitika veel nii palju ei huvitanud. Raamat on trükitud aastal 1986, aga loen välja, et autori reis Tšehhoslovakkiasse toimus aastal 1984. Kirjutatud on irratsionaalses stiilis, kus autori mõtted hüppavad vaheldumisi Eestile, Tšehhoslovakkiale ja kolmandatele maadele, jäämata ühtegi punkti pikalt püsima. Trikkel ise ütleb, et ta ei tea kunagi, kuhu ta mõte välja jõuab.

Aastal 1986 ei olnud avalikustamine veel väga kaugele jõudnud, seetõttu kirjutatakse raamatus veel ridade vahel. Mõned lõigud on justkui kommunistlikud, teised varjatult kommunismi suhtes kriitilised. Kui autor ütleb, et on hea, kui saab erinevaid infokanaleid võrrelda, eriti raadionuppu keerates, siis seda ma tõlgendan üleskutsena Lääne raadiojaamu kuulata, kuivõrd Eestis endas oli ajalehti ja ajakirju siiski rohkem kui raadiokanaleid. Raamatus kritiseeritakse korduvalt fašistideks nimetatud natside hirmutegusid nii Eestis kui ka Tšehhoslovakkias, aga arvatavasti tahetakse sellega vihjata natsisimi ja kommunismi sarnasusele. Kirjutatakse, et Läänes on inimeste vaimne tervis halvem kui Tšehhoslovakkias, sest Läänes on rohkem erinevast rahvusest inimeste vahelisi abielusid, aga jäetakse ütlemata, et ka Eestisse oli suur sisseränne mujalt Nõukogude Liidust. Kirjutatakse, et teksapükste moodi minek teeb poisid ja tüdrukud üksteisele liiga sarnaseks, aga ma mäletan, kui veel rohkem rahulolematust oli koolivormiga, mis oli kõigil sinine. Väidetakse, et aastal 1980 läks Poola üle demokraatiale, jättes lisamata, et Nõukogude Liidus algasid reformid aeglasemalt ja et rahvademokraatiaks nimetati Poolat ametlikult juba enne nüüd väidetavalt alanud demokraatiat. Autor kirjutab, kuidas ta hindab ausust, jättes lisamata, et Nõukogude kord on üles ehitatud valele. Kirutakse bürokraate, kes hävitavad arhiivimaterjale, kasutamata otseselt tsensori sõna. Näiteks tuuakse, et Gagarini kosmosest tagasi jõudmise järgne intervjuu olevat kaduma läinud. Jüri Andi loengust mäletan, kui ta rääkis, et kui Hruštšov võimult kõrvaldati, lõigati ta Gagarini Maa peale jõudmise filmilindilt välja, nii et oli näha küll, et Gagarin kedagi kallistab, aga mitte enam seda, kes see on.

Nüüd olen lugenud Tšehhoslovkkia kohta juba nii mitu reisikirja, et osade asjade puhul võib segi minna, mis oli kirjas millises raamatus. Nagu varem loetutes, esinevad ka selles raamatus Karl IV, Hašeki, Čapeki ja Kafka nimi, ette ei tulnud küll Masaryki. Eestis nimetati kommunismiperioodil osa asju kommunistide järgi ümber, aga Prahas tegutses ka siis keisri järgi nimetatud Karli ülikool, samuti oli rahaühik kroon, mis peaks saama oma nime ikkagi kuningakroonidest. Hašeki Švejki kohta kirjutas Bernhard Linde, et see ei ole Tšehhoslovakkias nii populaarne kui muudes riikides, aga Trikkel kirjutab hiljem ja teab juba, et raamat on hiljem olnud populaarsem kui alguses, see käib ilmselt Tšehhoslovakkia kohta. Minu kirjandusõpetaja ei olnud rahul, et õpilastele meeldivad Kafka ja Hesse, kuna ta pidas neid elule alla jäänud inimesteks. Elule alla jäämist võiks seostada terviseprobleemidega, aga Trikkel toob Kafka puhul välja teise eluraskuste põhjuse, et Prahas elades oli ta vähemusrahvuse liige.

Varem loetud Halmani raamatus oli juttu, et tšehhid kasutavad nime ees väga palju tiitleid. Seda mainib ka Trikkel, kes seletab seda tšehhide sakslastest kinnisema iseloomuga. Teise lõigu järgi on tšehhid siiski eestlastest lahtisemad, sest eestlased istuvad kohvikus lauda kahekesi, aga tšehhid suuremal arvul. Ja nagu olen vist ka varem kirjutanud, sarnaneb tiitlite tarvitamine tšehhide juures sarnasele kombele itaallaste juures, aga itaallasi kinnisteks ei peeta.