Kõndisin tänaval. Teetöölised otsisid maa seest kulda. Mõtlesin, kas nii madalast august saab kulda otsida, kui tee ehitamise käigus on seda pinnasekihti muudetud. Jõudsin tiheda liiklusega kohta. Kuigi ma kõndisin kiiresti, tõstis üks selja tagant tulnud mees mind kahe käega kõrvale, et minust mööda minna. Mõtlesin, et selle vastu võiks protesteerida, et ta puudutab mind koroonaste kätega. Aga mõtlesin, et siin on bussijaam, siin on kiirustamine vabandatav, sest keegi võib muidu bussist maha jääda.
*
Jõudsin koolimajja. Mõtlesin, et kuigi Kristina õnnitles mind sünnipäeva puhul, mina teda tänase sünnipäeva puhul ei õnnitle. Vaatasin siiski ringi, kas ma näen kuskil Kristinat. Olin oma sünnipäevale kutsunud nii poisse kui ka tüdrukuid, üks kutsututest oli olnud Kristina. Ma olin nad kutsunud niisama. Üldse oli raske leida kedagi, keda kutsuda. Läksin inglise keele tundi. Üks tund oli olnud pühendatud minu psühholoogiliste probleemide arutamisele, nüüd taheti teha ühe teise õpilase psühholoogiliste probleemide arutamise tundi. Mõtlesin, et Erik neis tundides ei osale. Peep ütles, et teeme nii, et keegi lusikaga torditükki ei urgitse. Ma ei teadnud, kas ta mind luges ka urgitsejaks. Mina sõin nii, nagu mulle normaalne tundus, aga vahel oli minu söömisviisiga pahandatud. Lapsena olin söönud leiba nii, et olin närinud kahe kooriku vahelt leiva pehme osa välja. Kui vanemad inimesed sellele tähelepanu olid juhtinud, olin olnud oma söömisviisi üle uhke. Ma polnud mõelnud, et ma teen neid asju sellepärast, et ma olen väike, vaid sellepärast, et see on mulle kogu elu iseloomulik. Nägin nüüd, et Erik on siiski kohal ja räägib.
*
Osalesin suurel peol. Mulle öeldi, et Klaus võttis viimase kartulisalati ära. Vastasin, et mina pole saanud. Ütlesin, et ma ootasin, et mulle pakutaks. Mul lubati Klausi taldrikust osa endale tõsta. Tegin seda ja läksin kaugemale sööma. Ettekandja koristas juba lauda ja võttis minu taldriku ära. Ütlesin, et ma pole veel söönud, tõmmates taldriku tagasi. Rääkimise käigus muutsin ühte häälikut. Arvatavasti sellepärast tegi ettekandja minu häält järgi, nagu ma oleksin öelnud ää-ää. Kommenteerisin, et mina ei ütle kunagi ää. Klaus tuli sellesse kohta istuma ja tõstsin tema taldrikust enda taldrikusse veel osa kartulisalatit.
0 vastukaja:
Postita kommentaar