Pikk nädal

Antti võttis ajakirjanduses sõna, et ei vasta tõele, nagu jõuaks inimene ükskõik kui kaugele kõndida. Asi oli selles, et päev enne rahvusvahelist spordivõistlust taheti samadele sportlastele korraldada ka kohalik võistlus. Selle vastu protesteeris televiisoris üks vana mees. Kui saatelõik lõppes, ütlesin isale, et see mees sarnanes Klausile. Isa vastas, et see oligi Klaus, ta oli ainult vanaks meheks grimeeritud. Mina ütlesin, et sellest sain ma aru, aga ma ütlen sellepärast, et sarnanes, et ta mängis ikkagi kedagi teist. Grimeerimine oli viidud läbi sellepärast, et noore inimese juttu poleks vaatajad uskunud. Kui pettus välja oleks tulnud, oleks tulemus võinud olla soovitule vastupidine. Sel nädalal taheti koolis korraldada seitse päeva õppetööd, aga õpilased olid pühapäevaks välja kuulutanud streigi liiga suure õppetöö koormuse vastu. Õpilased tegid kõiki asju sajaprotsendiliselt koos. Mõtlesin, kas puudumise järel on vaja järele õppida või saan kõigest niigi aru. Aga matemaatikas ma polnud vist aru saanud. Õpetaja võis minu matemaatika vihikut küsida ja siis oleks välja tulnud, et olen tahvlilt kõike uduselt näinud. Oleksin öelnud, et ma ei saa vihikut anda, sest olen igas tunnis erinevale paberile kirjutanud.