Lamasin hommikul voodis ja lähenes kooliminek. Mulle tuli meelde, et eelmisel päeval ma tõlkisin kaks lehekülge raamatut ja kõik kooliasjad jäid tegemata. Seoses sellega tõusin täna tavalisest varem üles, et õppima hakata. Tegin vannitoauksel koledat häält, et teisi vannitoast eemale peletada. Koolis tuli minuga rääkima noorem Matjus ja pani algul pea lähemale kui koroonaohutus lubas. Kuigi ta järgnevalt tõmbas pea eemale, võisin ma nüüd olla juba nakatunud, sest keegi pidi viirusekandja olema. Teises ruumis rääkisin Sandriga. Tegin ka talle märkuse, et peab kahe meetri kaugusel olema. Rääksin, kuidas ma ei jõua kodus õpitud. Lisasin, et ma ei peagi koolis käima, sest mul on kool lõpetatud. Sander ütles, et mul on kooli vaja seltskonna pärast. Vaidlesin vastu, et ei ole, ma räägin raamatute lugemise ajal mõttes raamatutega. Sander ütles, et mõtlemisega ei saa ma kunagi nii kõrget kohta kui kõndimisega. Mina ütlesin, et ma kõnnin tänaval teistest mööda, kuna teised ei pinguta, võistlemise korral saaksin halvema koha. Kati S. sekkus, et ei saaks, higilõhn ei tähenda.
*
Läksin tundi. Tahtsin istuda Eriku kõrvale. Erik näitas, et ma istuksin temast teisele poole. See tähendas, et istusin Eriku ja Kristeri vahele. Varem nad olid istunud kõrvuti.
*
Olin kirjandusmuuseumis. Sinna oli tulnud üks esimese kursuse üliõpilane, kes esitas hästi palju küsimusi selle kohta, mida võib teha. Ta küsis, kas neli köidet võib korraga riiulist võtta. Üks natuke vanem mees, kes seda kuulis, vastas osatava häälega, et võib-võib.
*
Kõndisin koos kahe klassivennaga Raekoja platsil. Vastu tuli kolm muud klassivenda. Ma ei öelnud neile tere, aga keegi teine ka ei teretanud. Jutuks tuli ühe ema klassiõe mees. Küsiti, kas teda kirjandusringkondades millegi muu kui kirjandushuvi poolest ka hinnatakse.
0 vastukaja:
Postita kommentaar