Jopi asukoht

Olin söökla letitaguse ja saali vahelises avas. Sööklatöötaja ajas mind eemale. Läksin saali põhiossa. Mul oli olnud täna öösel 37.4 palavik, aga ma ei teadnud, mis kraadiklaas praegu näitaks. Läksin klassiruumi, milles rippusid välisriided. Küsisin, kus minu riided on. Riin tõi mulle minu jopi kapist. Ütlesin, et vahel piisab tuju parandamiseks ühest heast lausest. Siis märkasin, et Riinu lause ja minu lause vahel on justkui seos, kas ma Riinu lauset oma lausega välja ei pressinud. Valmistusin koolimajast lahkuma. Mõtlesin, et vanasti läksin klassivendadega koos, aga enam pole läinud. Mitte ainult mina ei lähe teistega koos, vaid keegi pole minu juurde ka tulnud. Väljusime koolimajast. Välisukse käigus seisis Vene moodi mees, kuigi Vene oli surnud. See mees rääkis vene keeles ja kuulsin lauset, et üks laps oli ära tundnud, et näeb uuesti aastate eest kohatud last. Nii rääkija välimus kui ka selline jutu sisu näitasid, et tegemist on Vene vennaga. Rääkisin sellest klassivendadele. Ütlesin, et mitte ainult perekonnanimi polnud Vene, vaid tuleb välja, et tema vend ongi venelane. Mõtlesin, et kui olen oma jutu ära rääkinud, eraldun klassivendadest ja kõnnin neil eest ära. Nemad kõndisid üksteise kõrval väikeste vahedega, mina olin rääkimise ajal ka suuremat vahet hoidnud.