Ann kinkis mulle sünnipäeva puhul sellised lilled ja Henn tegi neist minu palvel foto.
pühapäev, mai 02, 2010
Õnneks või mitte
Strandberg rääkis televisioonis, et õnneks ei pea Eesti SRÜ-ga seoses ühegi asja kohta ütlema "õnneks". Tundus, et ta tahab veel öelda, et kui tema erakond laiali saadetakse, ei ole selles midagi halba, sest erakonna liikmed saavad tegevust jätkata teistes erakondades. Seevastu Laar ütles kirjanike liidu kongressil, et me saame öelda "õnneks". Tema meelest oli see hea. Aga mulle hakkas tunduma, et Rauna raamatus Laari nime esinemine on viga. Kontrollisin "Loomingust", et kongressil ei võtnud sõna Mart Laar, vaid sarnase nimega Martson. Siis vaatasin, et see polegi uus "Loomingu" number, vaid 1980. aastate oma, seega käis seal jutt teisest kongressist. Nii et ei teadnud, kuidas asi oli. Rauna raamat oli ilmunud oranžis sarjas minu omast järgmisena. Pildid olid võetud ühest tuntud raamatust, tekst oli Raunalt endalt ja pealkiri oli võetud minu raamatu eeskujul. Pealkirjaks oli sõna "Unenägemine", milles ainult üks täht oli ära muudetud. Üks külaline luges veidi minu raamatut ja ütles, et see on muidu päris hea, ainult et stiil kõigub piiri peal.
Mängisin maleturniiril. Laual oli vankrite lõppmäng. Aga ühel hetkel märkasin, et vastasel on peal tagurpidi vanker. Mul oleks pidanud olema parem seis või vähemalt võrdne. Kutsusin kohtuniku, kelleks oli Rei. Rääkisin, et minu mälu järgi vastasel lippu peal ei olnud, pealegi pole tagurpidi vanker lipp. Rei hakkas protokolli järgi kontrollima. Ütlesin, et selleks ajaks peab kella seisma panema. Aga ükskõik, kumba kella poolt ma vajutasin, mõlemat poolt korraga seisma ei saanud. Rei ei hakanudki algseisu peale panema, vaid vaatas protokollist käike tagurpidi. Selgus, et kuna ühel liinil oli osa välju välja joonistamata, arvas vastane viimasele väljajoonistatule jõudes, et nüüd ta ongi lipus. Jäin turniiril miinustesse. Ariel tuli ülbitsema, et tema sai rohkem punkte. Ütlesin, et tahtsin eelviimases voorus võita, aga mäng läks viiki.
Mängisin maleturniiril. Laual oli vankrite lõppmäng. Aga ühel hetkel märkasin, et vastasel on peal tagurpidi vanker. Mul oleks pidanud olema parem seis või vähemalt võrdne. Kutsusin kohtuniku, kelleks oli Rei. Rääkisin, et minu mälu järgi vastasel lippu peal ei olnud, pealegi pole tagurpidi vanker lipp. Rei hakkas protokolli järgi kontrollima. Ütlesin, et selleks ajaks peab kella seisma panema. Aga ükskõik, kumba kella poolt ma vajutasin, mõlemat poolt korraga seisma ei saanud. Rei ei hakanudki algseisu peale panema, vaid vaatas protokollist käike tagurpidi. Selgus, et kuna ühel liinil oli osa välju välja joonistamata, arvas vastane viimasele väljajoonistatule jõudes, et nüüd ta ongi lipus. Jäin turniiril miinustesse. Ariel tuli ülbitsema, et tema sai rohkem punkte. Ütlesin, et tahtsin eelviimases voorus võita, aga mäng läks viiki.
laupäev, mai 01, 2010
Paks raamat
Lasin endale sünnipäevaks osta Anna Haava kogutud luuletused. Kui tavaliselt ei ole mulle teiste autorite teosed nii tähtsad kui enda omad, siis selle raamatu esimest tsüklit lugedes tekkis küll parem emotsioon kui päev varem oma luuletustega. Põhjus on selles, et endal on paremaid ja halvemaid luuletusi, aga Haava omad olid ühtlased.
Üks asi selles raamatus tundus siiski imelik, kuigi see pole autori, vaid kirjastuse süü. Tiitellehe pöördele on inglise keeles kirjutatud, et raamat on trükitud ja kirjastatud Eestis. Kas seda ikka ostab keegi, kes eesti keelt ei oska ja kes seejuures veel ei tea, et tegemist on eesti keelega? Mina loen seda raamatut just selleks, et inglise keele eest põgeneda. Arusaadavam oleks isegi, kui sealt leiaks venekeelse lause, kui tegemist oli venestusaja luuletajaga.
Võibolla oleks poest pidanud võtma teise eksemplari, sest sellel oli mingi lipik vahel. Nagu oleks keegi seda poes lugemas käinud ja järjehoidja vahele jätnud, et teine kord tagasi tulla.
Üks asi selles raamatus tundus siiski imelik, kuigi see pole autori, vaid kirjastuse süü. Tiitellehe pöördele on inglise keeles kirjutatud, et raamat on trükitud ja kirjastatud Eestis. Kas seda ikka ostab keegi, kes eesti keelt ei oska ja kes seejuures veel ei tea, et tegemist on eesti keelega? Mina loen seda raamatut just selleks, et inglise keele eest põgeneda. Arusaadavam oleks isegi, kui sealt leiaks venekeelse lause, kui tegemist oli venestusaja luuletajaga.
Võibolla oleks poest pidanud võtma teise eksemplari, sest sellel oli mingi lipik vahel. Nagu oleks keegi seda poes lugemas käinud ja järjehoidja vahele jätnud, et teine kord tagasi tulla.
Hapuoblikad ja kalamari
Olime maal. Ema näitas ühtesid taimi, et need on vist hapuoblikad. Tahtsin neid süia, aga need olid natuke suured ja vanad. Ütlesin, et hapuoblika määrav tunnus on, et ta on harkis jalgadega. Üks teine sarnane taim on ka, aga sellel pole jalad harkis. Või tegelikult võilillel on ka harkis, aga võilille seest tuleb piima, hapuoblika seest mitte. Nüüd nägin ka nooremaid hapuoblika lehti. Kõndisime metsa ääres. Teises suunas paistis taevas midagi kahtlast. Öeldi, et need on vesipüksid. Jooksime nende eest metsa alla, et seal puud kaitsevad vee pähe kukkumise eest. Kui olime juba metsa all, siis öeldi, et ega nii kaugelt vesipüksid meieni ei jõua. Aga kui üks jooksma hakkab, hakkavad alati kõik. Ütlesin, et võibolla need on hoopis tuumaseened. Nägin eespool maja, mis nägi välja nagu meie vana maja. Ütlesin, et seal on juba Tartu. Muidu olime Tartusse sõitnud rongiga, aga nüüd jõudsime selleni jala. Läksime Tartusse sisse ja Volperti korterisse.
Kuulsin pealt juttu, millest sain aru, et täna peab vist toimuma sünnitus. Uus laps oligi juba sündinud. Nüüd oli meil kolm titat - üks väike, teine suur ja kolmas keskmine. Täna sündinud väiksel tital oli nahk kortsus. Võibolla ta hiljem pidi siledamaks muutuma. Uus tita nühkis pead vastu oma ema. Ta torkas sõrme keskmise tita silma suunas. Vanemad titad olid juba selgeks õppinud, et nii ei tohi teha, aga halba eeskuju nähes torkas nüüd suur tita ka. Tegin kurja häält. Vanemate titade pealt oli teada, et neile maitseb kalamari. Seetõttu oli ka uue tita kõrvale pandud taldrik kalamarjaga. Ta hakkas seda lusikaga sööma. See oli uskumatu, et ta oskas juba elu esimesel päeval lusikaga süia.
Kuulsin pealt juttu, millest sain aru, et täna peab vist toimuma sünnitus. Uus laps oligi juba sündinud. Nüüd oli meil kolm titat - üks väike, teine suur ja kolmas keskmine. Täna sündinud väiksel tital oli nahk kortsus. Võibolla ta hiljem pidi siledamaks muutuma. Uus tita nühkis pead vastu oma ema. Ta torkas sõrme keskmise tita silma suunas. Vanemad titad olid juba selgeks õppinud, et nii ei tohi teha, aga halba eeskuju nähes torkas nüüd suur tita ka. Tegin kurja häält. Vanemate titade pealt oli teada, et neile maitseb kalamari. Seetõttu oli ka uue tita kõrvale pandud taldrik kalamarjaga. Ta hakkas seda lusikaga sööma. See oli uskumatu, et ta oskas juba elu esimesel päeval lusikaga süia.
reede, aprill 30, 2010
Hääled inimeste järgi
Kirjutasin doktoritööd, mis oli magistritöö ja bakalaureusetöö edasiarendus. Nüüd kavatsesin teha muudatuse, et kustutan ära kõik lõigud, mis on teemast mööda. Osa lõike oli Leedu ajaloo kohta, aga sisse kavatsesin jätta ainult Itaalia ja Eesti ajaloo. Minu koostatud raamatule anti aasta parima raamatupealkirja auhind. Kuna täna oli 1. aprill, siis ma ei teadnud, kas see on tõsiselt mõeldud. Aga auhinna väljaandmine oligi ilmselt selle kuupäevaga seotud, sest žüriile tundusid kõik pealkirjad naljakad. Üks sugulane ütles, et meil on ühised järeltulijad. Küsisin, kelle järeltulijad. Ta selgitas, et ühtedel kaugematel Ligidel ja kaugematel Runnelitel on ühised lapsed.
Andsin hääle üliõpilasesinduse valimistel. Olin avaldanud ühe raamatu ja mul oli üks hääl. Küsisin K. Sandrilt, et kui ta on avaldanud kaks raamatut, kas tal siis on kaks häält. Ta vastas, et ei ole, hääled käivad inimeste järgi. Ütlesin, et õige jah, muidu mõnel üliõpilasel ei oleks ühtegi häält, sest nad ei ole avaldanud ühtegi raamatut. Koolis oli Krister asutanud natsionaalsotsialistliku laskurdiviisi. Olin taotlenud selle nime muutmist, aga seda polnud tehtud. Ülikoolis oli K. Sander asutanud samasuguse organisatsiooni, vist isegi täpselt sama nimega. Kavatsesin taotleda ka selle nime muutmist. Kuigi kui nime oleks ära muutnud, siis oleks inimesed arvanud, et sisu jääb ikkagi samaks. Mõtlesin, et peaks sellest üldse välja astuma. K. Sander reklaamis oma organisatsioonidest rohkem ülikooli maleklubi, ja natsionaalsotsialistlikku laskurdiviisi üldse mitte. Mõtlesin, et Krister oli naljaninamees, sest kõige rohkem meeldis talle olla naljanina ja ninamees.
Asusime teele vanaema poole, sest oli vana-aasta õhtu. Väljas oli valge. Mina kõndisin teistest eespool. Kui jõudsin Võidu sillani, peatasid teised selja taga ühe bussi ja läksid selle peale. Mõtlesin, kas ma ei peaks ka bussi peale minema, aga jätkasin jala liikumist. Mulle tuli meelde, et täna ei olegi vana-aasta õhtu, vaid esimene aprill, siis me ei peagi vanaema poole minema. Aga ma ei hakanud enam ümber pöörama. Hakkasin jooksma. Olin kõigist teistest jooksjatest kiirem ja läksin neist mööda, ainult üks jooksja suutis minuga sammu pidada. Jooksin ühel kesklinna tänaval. Vaatasin selja tagant eeskõndijate riideid. Mõtlesin, et see on väga pikk unenägu.
Andsin hääle üliõpilasesinduse valimistel. Olin avaldanud ühe raamatu ja mul oli üks hääl. Küsisin K. Sandrilt, et kui ta on avaldanud kaks raamatut, kas tal siis on kaks häält. Ta vastas, et ei ole, hääled käivad inimeste järgi. Ütlesin, et õige jah, muidu mõnel üliõpilasel ei oleks ühtegi häält, sest nad ei ole avaldanud ühtegi raamatut. Koolis oli Krister asutanud natsionaalsotsialistliku laskurdiviisi. Olin taotlenud selle nime muutmist, aga seda polnud tehtud. Ülikoolis oli K. Sander asutanud samasuguse organisatsiooni, vist isegi täpselt sama nimega. Kavatsesin taotleda ka selle nime muutmist. Kuigi kui nime oleks ära muutnud, siis oleks inimesed arvanud, et sisu jääb ikkagi samaks. Mõtlesin, et peaks sellest üldse välja astuma. K. Sander reklaamis oma organisatsioonidest rohkem ülikooli maleklubi, ja natsionaalsotsialistlikku laskurdiviisi üldse mitte. Mõtlesin, et Krister oli naljaninamees, sest kõige rohkem meeldis talle olla naljanina ja ninamees.
Asusime teele vanaema poole, sest oli vana-aasta õhtu. Väljas oli valge. Mina kõndisin teistest eespool. Kui jõudsin Võidu sillani, peatasid teised selja taga ühe bussi ja läksid selle peale. Mõtlesin, kas ma ei peaks ka bussi peale minema, aga jätkasin jala liikumist. Mulle tuli meelde, et täna ei olegi vana-aasta õhtu, vaid esimene aprill, siis me ei peagi vanaema poole minema. Aga ma ei hakanud enam ümber pöörama. Hakkasin jooksma. Olin kõigist teistest jooksjatest kiirem ja läksin neist mööda, ainult üks jooksja suutis minuga sammu pidada. Jooksin ühel kesklinna tänaval. Vaatasin selja tagant eeskõndijate riideid. Mõtlesin, et see on väga pikk unenägu.
Enamvankriga kaotused
Täna tähistati päevakeskuses minu homset 33. sünnipäeva. Teine sünnipäevalaps oli kabemängija Lätt, kes sai täpselt kaks korda vanemaks ehk 66. Vaadeldaja kalendris on kirjas, et minuga samal päeval saab aasta vanemaks maletaja Kuld, kellega kokku saame 100 aastat vanaks.
Tänasel kiirmaleturniiril oli 12 osavõtjat ja 6 vooru. Esimeseks tuli 5 punktiga Trohhalev. 4,5 punkti sai Kõiv ning 4 Ojaste ja Abram.
Mina sain punkte 2,5. Miinustessse jäin võibolla sellepärast, et viimases kolmes voorus sain kaotused kolmele medalikohale tulijatelt. Aga Trohhalev eksis avangus ja jäi vahepeal vähemvankriga, pääsedes üksnes minu arengus maha jäämise tõttu, ning Kõiv kahis ratsu, mida ta hiljem pidas ise veaks, ja jäi samuti vahepeal vankrist ilma. Esimeses voorus võitsin mustadega Põvvatit, teises viigistasin valgetega Metsojaga, kolmandas võitsin mustadega Liivat, Trohhaleviga läksin kokku neljandas voorus valgetega, Kõivuga viiendas mustadega ja Ojastega kuuendas valgetega. Seekord sain punkte peamiselt mustadega. Oma osa võib siin olla sellel, et kuna tavaliselt olen mustadega vähem punkte saanud, valmistusin eile just mustadega mänguks.
Runnel-Metsoja
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. d4 cd 5. Rd4 Od7 6. Rc6 bc 7. Oa4 Rf6 8. Rc3 e6 9. 0-0 Oe7 10. Og5 La5 11. Of6 gf 12. a3 0-0 13. b4 Lc7 14. Lh5 Oe8 15. Vad1 Kh8 16. Vd3 Vg8 17. Vh3 Vg7 18. Re2 a5 19. Ob3 ab 20. ab d5 21. Rg3 Le5 22. Lh6 Lg5 23. ed cd 24. c3 f5 25. Lg5 Vg5 26. Re2 Ob5 27. Ve1 Oe2 28. f4 Vg4 29. Ve2 Vf4 30. Ve1 Of6 31. Vhe3 Vc8 32. g3 Ve4 33. Ve4 fe 34. Vf1 Kg7 35. c4 dc 36. Oc2 Od4+ 37. Kg2 f5 38. b5 Vb8 39. Vd1 e5 40. Oa4 Va8 41. Oc2 Va2 42. Vd2 c3 43. Ve2 Vb2 44. Kf1 Vb5 45. g4 Vb2 46. gf Kf6 47. Oe4 Ve2 48. Ke2 viik.
Runnel-Trohhalev
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Re4 5. Ve1 d5 6. Re5 Oc5 7. d4 Od6 8. Rc6 bc 9. Oc6+ Od7 10. Oa8 0-0 11. Od5 Oh2+ 12. Kf1 Rf2 13. Kf2 Lh4+ 14. Kf1 Og3 15. Ve3 Og4 16. Of3 Lh1+ 17. Ke2 Lg2+ 18. Kd3 Of5+ 19. Kc3 Lh2 20. Od2 c5 21. b3 cd+ 22. Kb2 de 23. Oe3 Oe5+ 24. Rc3 Vc8 25. Od4 Od4 26. Ld4 Lc2+ 27. Ka3 Lc3 28. Lc3 Vc3 ja kahe käigu pärast jätsin oda ka ette ning alistusin.
Kõiv-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Oc4 e6 6. Rf3 Rgf6 7. Rg3 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Ve1 b6 10. a4 Ob7 11. Le2 Ve8 12. Rg5 Rd5 13. Rf7 Kf7 14. Le6+ Kf8 15. Od5 cd 16. Of4 Ob4 17. Lf5+ Rf6 18. c3 Ve1+ 19. Ve1 Od6 20. Od6 Ld6 21. Ve6 Ld8 22. Rh5 Oc8 23. Vf6+ gf 24. Lh7 Oe6 25. Lg7+ Ke8 26. Rf6+ Lf6 27. Lf6 ja varsti alistusin.
Kui valmistusin magistrieksamiks ja kaebasin, et mitukümmend raamatut on korraga raske meelde jätta, ütles psühholoog Tulviste, et keskajal peeti targaks seda inimest, kes palju mäletas, aga tänapäeval seda, kes loob uut teadmist. Mina jagaks vaimsed tegevused lugemise ja kirjutamise sarnasteks. Maleülesande lahendamine on mõttega lugemine, aga uue ülesande koostamine kirjutamine. Siiski võib raske ülesande lahendamine olla suurem töö kui kerge koostamine. Partiid mängides tuleb vastase käike lugeda ja oma käike kirjutada. Iseendaga mängides muutub mõlema käikude tegemine kirjutamiseks.
Maikuus toimuvad Tartu pika male meistrivõistlused.
Tänasel kiirmaleturniiril oli 12 osavõtjat ja 6 vooru. Esimeseks tuli 5 punktiga Trohhalev. 4,5 punkti sai Kõiv ning 4 Ojaste ja Abram.
Mina sain punkte 2,5. Miinustessse jäin võibolla sellepärast, et viimases kolmes voorus sain kaotused kolmele medalikohale tulijatelt. Aga Trohhalev eksis avangus ja jäi vahepeal vähemvankriga, pääsedes üksnes minu arengus maha jäämise tõttu, ning Kõiv kahis ratsu, mida ta hiljem pidas ise veaks, ja jäi samuti vahepeal vankrist ilma. Esimeses voorus võitsin mustadega Põvvatit, teises viigistasin valgetega Metsojaga, kolmandas võitsin mustadega Liivat, Trohhaleviga läksin kokku neljandas voorus valgetega, Kõivuga viiendas mustadega ja Ojastega kuuendas valgetega. Seekord sain punkte peamiselt mustadega. Oma osa võib siin olla sellel, et kuna tavaliselt olen mustadega vähem punkte saanud, valmistusin eile just mustadega mänguks.
Runnel-Metsoja
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 d6 4. d4 cd 5. Rd4 Od7 6. Rc6 bc 7. Oa4 Rf6 8. Rc3 e6 9. 0-0 Oe7 10. Og5 La5 11. Of6 gf 12. a3 0-0 13. b4 Lc7 14. Lh5 Oe8 15. Vad1 Kh8 16. Vd3 Vg8 17. Vh3 Vg7 18. Re2 a5 19. Ob3 ab 20. ab d5 21. Rg3 Le5 22. Lh6 Lg5 23. ed cd 24. c3 f5 25. Lg5 Vg5 26. Re2 Ob5 27. Ve1 Oe2 28. f4 Vg4 29. Ve2 Vf4 30. Ve1 Of6 31. Vhe3 Vc8 32. g3 Ve4 33. Ve4 fe 34. Vf1 Kg7 35. c4 dc 36. Oc2 Od4+ 37. Kg2 f5 38. b5 Vb8 39. Vd1 e5 40. Oa4 Va8 41. Oc2 Va2 42. Vd2 c3 43. Ve2 Vb2 44. Kf1 Vb5 45. g4 Vb2 46. gf Kf6 47. Oe4 Ve2 48. Ke2 viik.
Runnel-Trohhalev
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 Rf6 4. 0-0 Re4 5. Ve1 d5 6. Re5 Oc5 7. d4 Od6 8. Rc6 bc 9. Oc6+ Od7 10. Oa8 0-0 11. Od5 Oh2+ 12. Kf1 Rf2 13. Kf2 Lh4+ 14. Kf1 Og3 15. Ve3 Og4 16. Of3 Lh1+ 17. Ke2 Lg2+ 18. Kd3 Of5+ 19. Kc3 Lh2 20. Od2 c5 21. b3 cd+ 22. Kb2 de 23. Oe3 Oe5+ 24. Rc3 Vc8 25. Od4 Od4 26. Ld4 Lc2+ 27. Ka3 Lc3 28. Lc3 Vc3 ja kahe käigu pärast jätsin oda ka ette ning alistusin.
Kõiv-Runnel
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Rd7 5. Oc4 e6 6. Rf3 Rgf6 7. Rg3 Oe7 8. 0-0 0-0 9. Ve1 b6 10. a4 Ob7 11. Le2 Ve8 12. Rg5 Rd5 13. Rf7 Kf7 14. Le6+ Kf8 15. Od5 cd 16. Of4 Ob4 17. Lf5+ Rf6 18. c3 Ve1+ 19. Ve1 Od6 20. Od6 Ld6 21. Ve6 Ld8 22. Rh5 Oc8 23. Vf6+ gf 24. Lh7 Oe6 25. Lg7+ Ke8 26. Rf6+ Lf6 27. Lf6 ja varsti alistusin.
Kui valmistusin magistrieksamiks ja kaebasin, et mitukümmend raamatut on korraga raske meelde jätta, ütles psühholoog Tulviste, et keskajal peeti targaks seda inimest, kes palju mäletas, aga tänapäeval seda, kes loob uut teadmist. Mina jagaks vaimsed tegevused lugemise ja kirjutamise sarnasteks. Maleülesande lahendamine on mõttega lugemine, aga uue ülesande koostamine kirjutamine. Siiski võib raske ülesande lahendamine olla suurem töö kui kerge koostamine. Partiid mängides tuleb vastase käike lugeda ja oma käike kirjutada. Iseendaga mängides muutub mõlema käikude tegemine kirjutamiseks.
Maikuus toimuvad Tartu pika male meistrivõistlused.
Toit
Mul kästi piima rüübata, kui olin väike mees,
kui kooretükid ujusid poest toodud piima sees.
Ja isa ütles vihaselt: "Sa pole nälga näind!"
"Ei söö sa!" karjus kooliarst, kui olin kaalul käind.
kui kooretükid ujusid poest toodud piima sees.
Ja isa ütles vihaselt: "Sa pole nälga näind!"
"Ei söö sa!" karjus kooliarst, kui olin kaalul käind.
neljapäev, aprill 29, 2010
Hääle suund
Hääl läks madalaks.
Hääl keerati maha.
Suund on sama, aga tähendus erinev.
Kelle hääletegemisorganid asuvad maapinnast kõrgemal, selle hääl on tavaliselt madalam.
Hääl keerati maha.
Suund on sama, aga tähendus erinev.
Kelle hääletegemisorganid asuvad maapinnast kõrgemal, selle hääl on tavaliselt madalam.
Korvpallisaal
Islandil oli toimunud rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemiseks. Poolt oli hääletanud 57 protsenti. Islandi kaubandusminister rääkis, miks on Islandi suhted Norraga halvad. See minister oli autist ja ei tahtnud hästi küsimusele vastata. Tema vastusest jäi mulje, nagu tahaks ta öelda, et suhted on halvad just sellepärast, et ta autist on. Karjusin, et miks teile moehaigetele üldse Euroopa Liitu vaja on. Minu meelest astuti Euroopa Liitu ainult sellepärast, et teised ka astusid. Teine uudis ajalehes oli selle kohta, et vahepeal läksid autod gaasikütusele, aga nüüd on läinud bensiinikütusele tagasi. Juures oli foto, kuidas üks naisjuht bensiini tangib. Kirjutati, et bensiiniga auto sõidab palju kiiremini, see juht oli saavutanud kiiruse 130 kilomeetrit tunnis. Ütlesin, et nii kiiresti pole üldse lubatud sõita. See oli ära unustatud, et nafta lõppeb otsa. Istuti ümber köögilaua. Mina lamasin kööginurgas tabureti peal kõhuli. Kui püsti tõusin, siis nägin, et taburet oli olnud kisselline ja mu särk oli sellega kokku saanud.
Läksin koos Klausiga bussi peale, et sõita vanaema poole. Kui oli juba tükk aega sõidetud, tuli mulle meelde, et ma polnud piletit augustanud. Piletit mul ei olnudki. Võtsin taskust ühe teise paberi ja panin kompostrisse, et bussijuhile jääks mulje, et ma ikkagi augustan pileti. Aga sellele paberile auke sisse lööma ma ei hakanud, et mind ei saaks süüdistada pettuses. Pileti oleks saanud osta bussijuhi käest, aga seda ma teha ei tahtnud. See buss läks vanaema juurde suure ringiga. Ja esialgu ei sõitnud me üldse vanaema elukohani välja, sest Klausil tekkis tahtmine vahepeal Liha tänaval maha minna. Nime järgi võis oletada, et sel tänaval asub lihakombinaat. Läksime ühe korteri ukse taha ja Klaus lasi kella. Ust tulid avama Klausi tuttavad. Klaus läks sisse, aga mina jäin ainult ukse prao vahelt piiluma, sest mina neid inimesi ei tundnud. Aga varsti nägin, et tegemist ei olegi korteriga, vaid korvpallisaaliga. Muutusin natuke julgemaks. Kui ma paremale vaatasin, siis nägin, et saalis ei mängita mitte ainult korvpalli, vaid ka malet. Male äratas minus suuremat huvi, aga pikalt ma seda ei vaadanud, vaid pöörasin näo jälle korvapallurite poole. Varsti põgenesin, sest lähenes üks kuri õpetaja. Mõtlesin, et ma ei andesta kunagi ühelegi õpetajale, kes minuga pahandanud on. Aga koolis oli selliseid õpilasi ka, kelle vastu oli vaja kuri olla, nii et need õpetajad ise ei pidanud eriliseks asjaks, et nad minuga vahel pahandasid. Mulle tuli meelde, et autost väljudes olin ukse lukustamata jätnud. Niiviisi võidi ta ära varastada. Autot ma enam ei leidnudki. Või oli asi siiski selles, et olime tulnud hoopis liinibussiga, mis ise edasi sõitis. Nüüd tuli veel tükk aega järgmist bussi oodata.
Läksin koos Klausiga bussi peale, et sõita vanaema poole. Kui oli juba tükk aega sõidetud, tuli mulle meelde, et ma polnud piletit augustanud. Piletit mul ei olnudki. Võtsin taskust ühe teise paberi ja panin kompostrisse, et bussijuhile jääks mulje, et ma ikkagi augustan pileti. Aga sellele paberile auke sisse lööma ma ei hakanud, et mind ei saaks süüdistada pettuses. Pileti oleks saanud osta bussijuhi käest, aga seda ma teha ei tahtnud. See buss läks vanaema juurde suure ringiga. Ja esialgu ei sõitnud me üldse vanaema elukohani välja, sest Klausil tekkis tahtmine vahepeal Liha tänaval maha minna. Nime järgi võis oletada, et sel tänaval asub lihakombinaat. Läksime ühe korteri ukse taha ja Klaus lasi kella. Ust tulid avama Klausi tuttavad. Klaus läks sisse, aga mina jäin ainult ukse prao vahelt piiluma, sest mina neid inimesi ei tundnud. Aga varsti nägin, et tegemist ei olegi korteriga, vaid korvpallisaaliga. Muutusin natuke julgemaks. Kui ma paremale vaatasin, siis nägin, et saalis ei mängita mitte ainult korvpalli, vaid ka malet. Male äratas minus suuremat huvi, aga pikalt ma seda ei vaadanud, vaid pöörasin näo jälle korvapallurite poole. Varsti põgenesin, sest lähenes üks kuri õpetaja. Mõtlesin, et ma ei andesta kunagi ühelegi õpetajale, kes minuga pahandanud on. Aga koolis oli selliseid õpilasi ka, kelle vastu oli vaja kuri olla, nii et need õpetajad ise ei pidanud eriliseks asjaks, et nad minuga vahel pahandasid. Mulle tuli meelde, et autost väljudes olin ukse lukustamata jätnud. Niiviisi võidi ta ära varastada. Autot ma enam ei leidnudki. Või oli asi siiski selles, et olime tulnud hoopis liinibussiga, mis ise edasi sõitis. Nüüd tuli veel tükk aega järgmist bussi oodata.
kolmapäev, aprill 28, 2010
Vaenulikkuse ilmutused
Väidetakse, et poisid kiusavad teisi rusikate abil ja tüdrukud selle asemel nägude tegemise või vaikimisega. Aga samasuguseid erinevusi võib leida ka erinevate maade ajaloost, kuigi riike on juhtinud mehed. Üks viis naabrite vastu vaenulikkust näidata on minna neile sõjaga kallale, teine neist täielikult isoleeruda. Sama maa ajaloos võivad vahelduda väljapoole suunatud agressiivsuse ja isolatsiooni perioodid. On ka üksikisikuid, kes peavad halvaks omaenda maad ja kolivad seetõttu teisele maale sisserändajana, pidades teist maad paremaks. Võib juhtuda, et nad pettuvad ka sealsete inimeste vaenulikkuse tõttu ja kolivad tagasi või lüiakse maha. Aga võib ka juhtuda, et teise maa põlisrahvas jääb sisserändajate või sissetungijate survele alla. Seejuures võivad olla saabujad nii kõrgema kui ka madalama kultuuritasemega, kui vaadata indiaanlaste allajäämist eurooplastele või Rooma riigi allajäämist barbaritele.
Suuruse muutmine
Sõitsime autoga. Aga kui auto sihtpunkti jõudis, siis juht ei peatunud, vaid kihutas edasi. Ühes majas muutusime vahepeal väga suureks ja vahepeal väga väikseks. Seda nähes hakkasid majaelanikud karjuma. Siis peitsime ennast ära ja majaelanikud arvasid, et olid näinud viirastust. Peitmiseks kasutasime erilisi vildikaid, millega sai suurust muuta. Olime muuseumis. Seal sai asjade vaatamiseks kasutada ka suurendavaid ja vähendavaid klaase. See oli kirjandusmuuseum. Olin seal koos vendadega ja nendega koos olles muutusin sama ülemeelikuks nagu nemad. Muidu kui ma kirjandusmuuseumis üksi lugemas käisin, käitusin korralikult.
Olin ühes maleklubis. Mängisin järgi vanu partiiprotokolle. Üks mees ütles, et need partiid, mida keegi järgi mängib, pannakse seinale. Klubis oli hulk paadialuseid. Üks neist rääkis, et mõtles korralikult õppima hakata, tegi seda kolm päeva, aga siis viskas üle. Läksin pööningule oma portfelli ära tooma. Kontrolliks sisse vaadates avastasin, et rahakotist oli raha ära varastatud. Seal oli olnud vähemalt üks 500-kroonine. Samuti oli portfellist kadunud kalliskiviga sõrmus, mille asemele oli pandud kaks odavat plekksõrmust. Ma polnud siiski kindel, võibolla olin varguseohu tõttu juba kodus ise raha rahakotist välja võtnud.
Värav oli Leedu piir. Selle juurde sõitis Poola auto ja hakkas inimeste pihta mürkgaasi laskma. Kuna Euroopas puhus peamiselt läänetuul, oli sakslastel Esimeses maailmasõjas läänerindel gaasi kasutamine ebaõnnestunud, aga seda sai teha idarindel. Poolale anti vastulöök. Eesti viis Poola toetuseks oma väed ühte Poola majja. Varsti oli sõda läbi. Räägiti, et Ungaril rohkem vägesid ei olnudki, kui ta lahingusse saatis. Eesti sõdurid kiitlesid, et nad olid uskumatult hästi võidelnud. See võis tekitada neis soovi varsti uut sõda alustada, et oma oskusi näidata. Ükski eestlane ei olnud vist langenud. Läksin Poola majja. Seal olid mees ja naine, kes olid paljad. Nad tahtsid, et mina ka paljas oleks. Ma hästi ei tahtnud, sest olin nendest üks ruum trepipool ja trepist võis mõni neljas inimene tulla. Kui läksin uuesti nendega ühte tuppa, varjasin ennast käterätiga. Nad tahtsid, et ma selle varna riputaks.
Olin ühes maleklubis. Mängisin järgi vanu partiiprotokolle. Üks mees ütles, et need partiid, mida keegi järgi mängib, pannakse seinale. Klubis oli hulk paadialuseid. Üks neist rääkis, et mõtles korralikult õppima hakata, tegi seda kolm päeva, aga siis viskas üle. Läksin pööningule oma portfelli ära tooma. Kontrolliks sisse vaadates avastasin, et rahakotist oli raha ära varastatud. Seal oli olnud vähemalt üks 500-kroonine. Samuti oli portfellist kadunud kalliskiviga sõrmus, mille asemele oli pandud kaks odavat plekksõrmust. Ma polnud siiski kindel, võibolla olin varguseohu tõttu juba kodus ise raha rahakotist välja võtnud.
Värav oli Leedu piir. Selle juurde sõitis Poola auto ja hakkas inimeste pihta mürkgaasi laskma. Kuna Euroopas puhus peamiselt läänetuul, oli sakslastel Esimeses maailmasõjas läänerindel gaasi kasutamine ebaõnnestunud, aga seda sai teha idarindel. Poolale anti vastulöök. Eesti viis Poola toetuseks oma väed ühte Poola majja. Varsti oli sõda läbi. Räägiti, et Ungaril rohkem vägesid ei olnudki, kui ta lahingusse saatis. Eesti sõdurid kiitlesid, et nad olid uskumatult hästi võidelnud. See võis tekitada neis soovi varsti uut sõda alustada, et oma oskusi näidata. Ükski eestlane ei olnud vist langenud. Läksin Poola majja. Seal olid mees ja naine, kes olid paljad. Nad tahtsid, et mina ka paljas oleks. Ma hästi ei tahtnud, sest olin nendest üks ruum trepipool ja trepist võis mõni neljas inimene tulla. Kui läksin uuesti nendega ühte tuppa, varjasin ennast käterätiga. Nad tahtsid, et ma selle varna riputaks.
teisipäev, aprill 27, 2010
Pereliikme kohustused
Põhiseaduse paragrahvi 27 viimane lõige ütleb:
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Paragrahvi mõju vähendab, et on lubatud abielulahutused. Aga perekonnaseaduse järgi säilib osadel juhtudel abistamiskohustus ka lahutuse järel:
§ 22. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust
(1) Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
(2) Lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
(3) Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
Siin ma ei näe varianti, et töövõimetus on tekkinud enne abielu.
Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Paragrahvi mõju vähendab, et on lubatud abielulahutused. Aga perekonnaseaduse järgi säilib osadel juhtudel abistamiskohustus ka lahutuse järel:
§ 22. Ülalpidamiskohustus pärast abielulahutust
(1) Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
(2) Lahutatud abikaasal on õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
(3) Kui abielu on kestnud vähemalt 25 aastat, on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist ka siis, kui abivajav abikaasa muutus töövõimetuks kolme aasta jooksul pärast abielu lahutamist ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.
Siin ma ei näe varianti, et töövõimetus on tekkinud enne abielu.
Klubi metsas
Olin tunnis. Õppisime saksa keelt. Selleks ütles õpetaja, millistelt lehekülgedelt tuleb avada õpikut "Jutustusi kodumaa ajaloost". Mina neid lehekülgi avades õpetaja nimetatud asju ei leidnud. Tuli välja, et osadel õpilastel oli üks ja teistel teine selle õpiku trükk, mis olid erineva paksusega. Karjusin, et mina lõpueksamile ei lähe. Aga mõtlesin, et kui eksam lähenema hakkab, lähen arvatavasti ikkagi teistega kaasa ja hakkan valmistuma. Lauri N. hakkas mulle õpiku lõpus oleva kronoloogia põhjal küsimusi esitama. Ütlesin talle, et tähtis pole, millal juhtus, vaid mis juhtus. Olin ülikoolis vist vale meetodiga õppinud. Vaatasin Riinu poole. Ma oleks pidanud vaatama hoopis Reeda poole. Aga aeg oli edasi läinud. Juhan Liiv läks Liisile raamatust "Mu kallis Liisi" oma rasket elu kaebama. Liisi kaebas, et ta on kõrgest soost ja peab seepärast kehva toitu sööma.
Mul oli järel veel ainult üks kamba vihik. Kirjutasin selle tagakaanel oleva teksti mälu järgi umbes uuesti. Tagakaanel oli olnud ka minu kirjutatud hind ja kirjutasin ka selle uuesti. Nüüd kordus täpselt sama mõttekäik, mis eelmine kord, et panin kirja kõigepealt rublade arvu, siis mõtlesin, et see on nii väärtusliku asja kohta liiga väike, ja lisasin suurema kopikate arvu. Mul oli valida kahe klubi vahel, kust ühte kirjutajat otsida. Mulle tuli elektronkiri, et üks neist klubidest on nüüd avatud. Läksin sinna. See asus metsa all. Seal oli toimunud pidu ja seetõttu oli liivakast täis peol osalenute junne. Varem ma polnud kunagi sõna "sitt" kasutanud, aga nüüd olin lugenud ühte teksti, kus seda oli tehtud, ja olin võtnud selle oma sõnavarasse. Mulle anti uus elektronposti aadress. Kui ma postkastist lahkusin, küsis arvuti mult, kas külastus oli informatiivne. Tegelikult võis asjal vahel olla mõni muu väärtus kui informatiivsus, aga seda ei küsitud. Mõtlesin, et osade inimestega hakkan kirju vahetama selle aadressiga.
Mul oli järel veel ainult üks kamba vihik. Kirjutasin selle tagakaanel oleva teksti mälu järgi umbes uuesti. Tagakaanel oli olnud ka minu kirjutatud hind ja kirjutasin ka selle uuesti. Nüüd kordus täpselt sama mõttekäik, mis eelmine kord, et panin kirja kõigepealt rublade arvu, siis mõtlesin, et see on nii väärtusliku asja kohta liiga väike, ja lisasin suurema kopikate arvu. Mul oli valida kahe klubi vahel, kust ühte kirjutajat otsida. Mulle tuli elektronkiri, et üks neist klubidest on nüüd avatud. Läksin sinna. See asus metsa all. Seal oli toimunud pidu ja seetõttu oli liivakast täis peol osalenute junne. Varem ma polnud kunagi sõna "sitt" kasutanud, aga nüüd olin lugenud ühte teksti, kus seda oli tehtud, ja olin võtnud selle oma sõnavarasse. Mulle anti uus elektronposti aadress. Kui ma postkastist lahkusin, küsis arvuti mult, kas külastus oli informatiivne. Tegelikult võis asjal vahel olla mõni muu väärtus kui informatiivsus, aga seda ei küsitud. Mõtlesin, et osade inimestega hakkan kirju vahetama selle aadressiga.
esmaspäev, aprill 26, 2010
Olevikuta riik
Nõukogude riigis oli kõige vähem tähtis aeg olevik. Oli kaks suurt kummardamisobjekti, millest üks asus minevikus ja teine tulevikus. Leninit austati rohkem kui elavaid riigijuhte. Teda meenutasid muumia, ausambad, portreed, tsitaadid, lasteraamatud ja tema nime kandvad objektid. Teine tähtis asi oli kommunism, mis ei olnud kätte jõudnud, aga milles kommunismiusku inimesed juba mõttes elasid. Selle poolest sarnanes kommunistlik riik ristiusu kirikule, mille pühakiri on samuti kirjutatud minevikus ja seda enam ei täiendata ja mis kõige eesmärki näeb alles hauataguses elus. Kommunismiusk andis kommunismi maapealsele kättejõudmisele konkreetse tähtaja ja ka sellest sai minevik. Siis hakkas usk nõrgenema. Lõpuks hakati tegelema avalikustamisega, mille tulemusel kõik said teada, et ka minevik oli seni räägitust erinev. Kui nii tulevik kui ka minevik olid kadunud, varises riik kokku. Saabus uus aeg, kus hakati elama hetkenaudingute nimel. Võeti pangalaenu, aga selle peale ei tuldud, et see tuleb tulevikus tagasi maksta. Minevikust rääkides asusid eestlased naeruvääristama mitte ainult punategelasi, vaid ka rahvuslikke kangelasi. Oleviku puudumist kipub asendama muude aegade puudumine. Helge tuleviku asemel on rohelised püüdnud maalida sünge tuleviku pilte, aga roheliste populaarsus meil on hakanud vähenema ja kahtluse alla püütakse seada isegi kliima soojenemise teooriat.
Kaks linnaosa
Ühes Moskva linnaosas asus tehnikaülikool. Räägiti, et kui seal kuuldi, et teises linnaosas toimus pommiplahvatus, milles palju inimesi surma sai, siis kõik naersid. Pille ja Piret rääkisid, et neil tuleb sageli öösel korteri ust avama minnes relv kaasa võtta, et sissetungija minema ajada. Minuga polnud seda kunagi juhtunud. Olin imestanud, miks on filmides nii palju relvaga ähvardamise stseene, aga nüüd selgus, et neil on tõepõhi all. Hennule öeldi, et ta võib küll kolida Pireti majja, kus põrandal on voolav vesi.
pühapäev, aprill 25, 2010
Uudishimu tagajärjed
Üks ütlus on, et ära ole nii uudishimulik, muidu jääd ruttu vanaks. Kuidas see käib? Üks võimalus on võibolla selline, et inimene tahab teada, mida teises toas räägitakse ja hakkab kuulatama. Siis hakkab ta kuulma hallutsinatsioone ja kuulutatakse pensionäriks. Ainult et see ütlus on arvatavasti vanem kui praegune pensionikorraldus.
Riikidevaheline nõupidamine
Vaatasin Aasia kaarti. Avastasin, et seal asub teine Tartu. Siis selgus, et lugesin valesti. Seal olid hoopis linnad Tata ja Tatu. Hiina riik muutus ülbeks. Seetõttu kogunesid nelja juhtiva valgete inimeste riigi juhid nõupidamisele. Venemaalt tuli Putin, Suurbritanniast Thatcher, aga Ameerikast mitte valitsev president Bush, vaid varasemad presidendid Reagan ja Clinton, kuigi nad olid erinevatest parteidest. Uudises moodustati Thatcheri, Reagani ja Clintoni nimest ühine vahepealne nimi. Eestist olime kohal mina ja Kääp. Putin tahtis, et lisaks Hiina küsimusele arutataks Põhja-Osseetia ja Lõuna-Osseetia küsimusi. Ta ei saanud neid küsimusi teist moodi lõplikult lahendada, kui sealsed rahvad hävitades. Putin küsis Kääbilt, mida ta Osseetia küsimusest arvab. Kääp hakkas vastama, aga mina ütlesin eesti keeles, et ta sellisele küsimusele mingil juhul ei vastaks. Putin küsis vene keeles, mida ma ütlesin, ta ei saa eesti keelest aru. Vastasin vene keeles, et õppigu.
Bristol saatis mulle elektronkirja, et ma läheks temaga kohvikusse kohtuma. Ma ei vastanud sellele ja kohale ka ei läinud. Bristol tuli ise meie poole. Ta kinkis mulle oma uue raamatu. Ma ei hakanud temaga ikkagi rääkima, vaid vaatasin televiisorit. Bristol ei hakanud kohe ära minema, vaid istus minu ees, vaatas ka ekraanile ja kuulas pealt, mida meie korteris räägiti. Lõpuks ta lahkus.
Olin raamatukogus. Seda hakati kinni panema. Läksin leti juurde, et raamatud ära anda. Aga hakkas tunduma, et võibolla nii hilisel kellaajal sinna enam ühtegi töötajat ei tulegi. Otsisin oma portfellist pikalt, ega ma mõnda raamatukogu raamatut kogemata kotti ei ole pannud, sest ma ei tahtnud, et mind vargaks tehtaks. Olin koolis. Mõtlesin, et ma unustasin jälle kodus vaadata, kas inglise keeles midagi õppida on. Järgmine tund pidi toimuma Soome instituudis. Meie klass kogunes fuajeesse, aga keegi ei hakanud liikuma. Ütlesin Martinile, et Soome instituut asub kirjanike majas. Martin pidi teadma, kus see maja asub, sest ta käis ise kunstnike majas. Nüüd ta asuski teele. Mina läksin söökla trepist alla. Seal oli tehtud ümberehitusi. Hakkasin kahtlema, kas Soome instituut enam on vanas kohas, võibolla on talle koolimajas uued ruumid ehitatud. Küsisin ühelt töötajalt. Näitasin päevikust, mis nimega õpetaja tund peab tulema. Töötaja näitas sama nädala varasemale päevale ja küsis, kas ma mõtlen seda õpetajat, kes sinna on märgitud. Tegemist oli ühe ja sama õpetajaga, aga olin ta nime kirjutanud erinevatel kordadel erinevalt, sest teisel korral paistis tahvlilt halvasti. Sain teada, et tema tund tuleb koolimaja kolmandal korrusel. Martin oli ainukesena valesse kohta läinud. Ma ei tahtnud selle õpetaja tundides iga kord kohal käia.
Olin ükskord Oudekkiga tema ühiselamutoas kohtunud ja nüüd läksin uuesti sinna. Eelmisel korral olin jälgede segamiseks läinud ühiselamusse ringiga. Aga Oudekki oli ka püüdnud jälgi segada ja sisenenud oma tuppa tagauksest. Läksin jälle tagaukse juurde, aga sealt enam sisse ei saanudki, sest see oli uksekattega kinni löödud.
Bristol saatis mulle elektronkirja, et ma läheks temaga kohvikusse kohtuma. Ma ei vastanud sellele ja kohale ka ei läinud. Bristol tuli ise meie poole. Ta kinkis mulle oma uue raamatu. Ma ei hakanud temaga ikkagi rääkima, vaid vaatasin televiisorit. Bristol ei hakanud kohe ära minema, vaid istus minu ees, vaatas ka ekraanile ja kuulas pealt, mida meie korteris räägiti. Lõpuks ta lahkus.
Olin raamatukogus. Seda hakati kinni panema. Läksin leti juurde, et raamatud ära anda. Aga hakkas tunduma, et võibolla nii hilisel kellaajal sinna enam ühtegi töötajat ei tulegi. Otsisin oma portfellist pikalt, ega ma mõnda raamatukogu raamatut kogemata kotti ei ole pannud, sest ma ei tahtnud, et mind vargaks tehtaks. Olin koolis. Mõtlesin, et ma unustasin jälle kodus vaadata, kas inglise keeles midagi õppida on. Järgmine tund pidi toimuma Soome instituudis. Meie klass kogunes fuajeesse, aga keegi ei hakanud liikuma. Ütlesin Martinile, et Soome instituut asub kirjanike majas. Martin pidi teadma, kus see maja asub, sest ta käis ise kunstnike majas. Nüüd ta asuski teele. Mina läksin söökla trepist alla. Seal oli tehtud ümberehitusi. Hakkasin kahtlema, kas Soome instituut enam on vanas kohas, võibolla on talle koolimajas uued ruumid ehitatud. Küsisin ühelt töötajalt. Näitasin päevikust, mis nimega õpetaja tund peab tulema. Töötaja näitas sama nädala varasemale päevale ja küsis, kas ma mõtlen seda õpetajat, kes sinna on märgitud. Tegemist oli ühe ja sama õpetajaga, aga olin ta nime kirjutanud erinevatel kordadel erinevalt, sest teisel korral paistis tahvlilt halvasti. Sain teada, et tema tund tuleb koolimaja kolmandal korrusel. Martin oli ainukesena valesse kohta läinud. Ma ei tahtnud selle õpetaja tundides iga kord kohal käia.
Olin ükskord Oudekkiga tema ühiselamutoas kohtunud ja nüüd läksin uuesti sinna. Eelmisel korral olin jälgede segamiseks läinud ühiselamusse ringiga. Aga Oudekki oli ka püüdnud jälgi segada ja sisenenud oma tuppa tagauksest. Läksin jälle tagaukse juurde, aga sealt enam sisse ei saanudki, sest see oli uksekattega kinni löödud.
laupäev, aprill 24, 2010
Magaja riided
Teaduslikus uneblogis avaldatakse sissekannete juures magajate fotosid ja need näevad välja nagu päevitajad. Mina tahan küll, et mul oleks magades soe. Isegi päevase kampsuniga pikali heites võtan teki lisaks. See tuleb vist sellest, et voodi juhib osa soojust minema. Või ka füsioloogilistest muutustest asendi vahetamisel. Illustratsioonidena saaks kasutada ka unenägude põhjal tehtud joonistusi.
Karu nahas
Helina oli rääkinud ühe uskumatu loo. Selle põhjal võis oletada, et ta teeb ise ka uskumatuid asju. Müügil oli olnud mürgist piima. Aga öeldi, et ühtegi inimohvrit ei ole. Vaieldi vastu, et see käib Eesti kohta, aga sama ei saa öelda Krimmi kohta. Krimm on mere ääres ja mereäärsetes kohtades sureb aastas kaks miljardit inimest. Läksin koju. Klaus oli tapnud karu ja selle ära nülginud. Karu nahk oli leotamiseks vett täis lastud. Läksin karu naha sisse vanni, kuigi see vesi ei olnud päris puhas. Mässisin karunaha endale ümber, et naised mind ilma riieteta ei näeks. Mind võrreldi Tõnuga, kes mässib endale riideid ümber.
Ülikooli maleklubile valiti uut juhatust. Kandideerisin ka. Mõtlesin, et need, kes mind ei tunne, võivad mind perekonnanime järgi ära valida. Maleliidult tuli kiri, kus oli toodud kandidaatide nimekiri, milles mind ei olnud. Kirjas oli öeldud, et maletajatel on hea tava, et kandidaate ei esitata ainult oma klubis, vaid nende nimekirjale küsitakse ka teiste allkirja. Iseküsimus, kas meie klubis taheti Maleliidu kirja arvesse võtta. Kõndisin läbi linna. Mõtlesin, kas ma oskan üldse juhatuses midagi teha. Kui mind valitaks, siis hakkaksin korraldama turniire, kus kõik peavad mängima sama avangut. Turniiride ajal klubi esimehega rääkides ütleksin, et nüüd on juhatuse koosolek, hoolimata sellest, et teisi juhatuse liikmeid poleks kohal. Jõudsin Tähtverre vanaema maja juurde. Majast kostis spordivõistluste ülekannet. Mul läks tahtmine majja siseneda üle. Mõtlesin, et ei tea, kas kui mina majas peol viibin, kostavad meie hääled sama moodi tänavale ära. Kõndisin tagasi. Läbi linna kõndides kuulsin selle võistluse ülekannet veel mitmes kohas. Kodus jälgisin internetist, kuidas Tallinnas arvutati minu töövõimekaotuse uut protsenti. Protsent ekraanil vähenes. See tuli vist sellest, et kui ma ise nende poole arupärimisega pöördusin, järeldati, et siis on mu töövõime suurenenud. Vahepeal kaotuse protsent ka suurenes ja läks isegi sajani. Aga lõpuks jäi ta ikkagi pidama sellel arvul, mis ta oli olnud varem.
Kõndisin Kaunase puiesteel oma vana maja juures. Kuulsin, et kuskil hüüti tere. Vaatasin maja aknad järjest üle. Ühel aknal oligi endine naaber, kes minuga rääkis. Ta küsis, kas mulle inimestele otsa vaadata ka ei meeldi. Viimasel ajal olid endised naabrid siin minuga juba kolm korda rääkima hakanud. Edasi kõndides mõtlesin, et kui Tõnis ja Joosep suuremaks kasvavad, tulen nendega Kaunase puiestee liivakasti mängima. Kuigi võibolla lastele ei mõju hästi, kui nad paljudes erinevates kohtades peavad viibima. Aga Kaunase puiesteele olin neid juba toonud. Mõtlesin, et vastutulejatele ei ole hea otsa vaadata, sest pealtnäha on kõik normaalsed, aga kui otsa vaadata, siis mõni pilgutab silma. Mul hakkas kõndimisoskus ära kaduma ja edasi liikumiseks pidin pingutama. Vastu tuli kaks tüdrukut, kellest üks oli miniseelikuga. Võibolla nad arvasid, et ma sätin jalgu üksteise ette nende eeskujul.
Ühel mehel oli 50. sünnipäev. Sel puhul tegi tema ema talle 20 kingitust. Seetõttu hakkasin tahtma, et ma ka juba 50-aastaseks saaks. Aga minu juubelini oli veel üle kümne aasta aega. Võibolla selle saabudes keegi enam polekski kingitusi teinud. Mõtlesin, et oma 50. sünnipäeval kirjutan blogis, et ma ei saanud jälle ühtegi õnnitlust ega ühtegi kingitust. Kodus hakkasin kuulama raadiot. Vanasti oli raadiole märgitud pikk laine, kesklaine ja lühilaine, aga sellel raadiol oli neid vahemikke selle asemel numbritega iseloomustatud. Tahtsin kuulata mõnda vene- või ingliskeelset jaama, et keelt õppida. Leidsingi ühe ingliskeelse. Aga ma ei saanud lausetest üldse aru, vaid ainult üksikutest sõnadest. See aasta pidi meil olema inglise keele eksam ja uuematel eksamitel oli lindi kuulamise küsimus. Ma sain inglise keelest aru lugedes, aga mitte kuulates. Lootsin siiski, et seekord kuulamise küsimust ei tule, sest me polnud sel õppeaastal üldse lintide kuulamist harjutanud. Vaatasin ühte mulle tundmatut ajalehte. Selle esiküljel oli foto vähestes riietes presidendiprouast ja sees oli tema kohta terve fotoseeria ja artikkel. Ühel fotol oli president ka peal.
Ülikooli maleklubile valiti uut juhatust. Kandideerisin ka. Mõtlesin, et need, kes mind ei tunne, võivad mind perekonnanime järgi ära valida. Maleliidult tuli kiri, kus oli toodud kandidaatide nimekiri, milles mind ei olnud. Kirjas oli öeldud, et maletajatel on hea tava, et kandidaate ei esitata ainult oma klubis, vaid nende nimekirjale küsitakse ka teiste allkirja. Iseküsimus, kas meie klubis taheti Maleliidu kirja arvesse võtta. Kõndisin läbi linna. Mõtlesin, kas ma oskan üldse juhatuses midagi teha. Kui mind valitaks, siis hakkaksin korraldama turniire, kus kõik peavad mängima sama avangut. Turniiride ajal klubi esimehega rääkides ütleksin, et nüüd on juhatuse koosolek, hoolimata sellest, et teisi juhatuse liikmeid poleks kohal. Jõudsin Tähtverre vanaema maja juurde. Majast kostis spordivõistluste ülekannet. Mul läks tahtmine majja siseneda üle. Mõtlesin, et ei tea, kas kui mina majas peol viibin, kostavad meie hääled sama moodi tänavale ära. Kõndisin tagasi. Läbi linna kõndides kuulsin selle võistluse ülekannet veel mitmes kohas. Kodus jälgisin internetist, kuidas Tallinnas arvutati minu töövõimekaotuse uut protsenti. Protsent ekraanil vähenes. See tuli vist sellest, et kui ma ise nende poole arupärimisega pöördusin, järeldati, et siis on mu töövõime suurenenud. Vahepeal kaotuse protsent ka suurenes ja läks isegi sajani. Aga lõpuks jäi ta ikkagi pidama sellel arvul, mis ta oli olnud varem.
Kõndisin Kaunase puiesteel oma vana maja juures. Kuulsin, et kuskil hüüti tere. Vaatasin maja aknad järjest üle. Ühel aknal oligi endine naaber, kes minuga rääkis. Ta küsis, kas mulle inimestele otsa vaadata ka ei meeldi. Viimasel ajal olid endised naabrid siin minuga juba kolm korda rääkima hakanud. Edasi kõndides mõtlesin, et kui Tõnis ja Joosep suuremaks kasvavad, tulen nendega Kaunase puiestee liivakasti mängima. Kuigi võibolla lastele ei mõju hästi, kui nad paljudes erinevates kohtades peavad viibima. Aga Kaunase puiesteele olin neid juba toonud. Mõtlesin, et vastutulejatele ei ole hea otsa vaadata, sest pealtnäha on kõik normaalsed, aga kui otsa vaadata, siis mõni pilgutab silma. Mul hakkas kõndimisoskus ära kaduma ja edasi liikumiseks pidin pingutama. Vastu tuli kaks tüdrukut, kellest üks oli miniseelikuga. Võibolla nad arvasid, et ma sätin jalgu üksteise ette nende eeskujul.
Ühel mehel oli 50. sünnipäev. Sel puhul tegi tema ema talle 20 kingitust. Seetõttu hakkasin tahtma, et ma ka juba 50-aastaseks saaks. Aga minu juubelini oli veel üle kümne aasta aega. Võibolla selle saabudes keegi enam polekski kingitusi teinud. Mõtlesin, et oma 50. sünnipäeval kirjutan blogis, et ma ei saanud jälle ühtegi õnnitlust ega ühtegi kingitust. Kodus hakkasin kuulama raadiot. Vanasti oli raadiole märgitud pikk laine, kesklaine ja lühilaine, aga sellel raadiol oli neid vahemikke selle asemel numbritega iseloomustatud. Tahtsin kuulata mõnda vene- või ingliskeelset jaama, et keelt õppida. Leidsingi ühe ingliskeelse. Aga ma ei saanud lausetest üldse aru, vaid ainult üksikutest sõnadest. See aasta pidi meil olema inglise keele eksam ja uuematel eksamitel oli lindi kuulamise küsimus. Ma sain inglise keelest aru lugedes, aga mitte kuulates. Lootsin siiski, et seekord kuulamise küsimust ei tule, sest me polnud sel õppeaastal üldse lintide kuulamist harjutanud. Vaatasin ühte mulle tundmatut ajalehte. Selle esiküljel oli foto vähestes riietes presidendiprouast ja sees oli tema kohta terve fotoseeria ja artikkel. Ühel fotol oli president ka peal.
Tellimine:
Postitused (Atom)
