Õnneks või mitte

Strandberg rääkis televisioonis, et õnneks ei pea Eesti SRÜ-ga seoses ühegi asja kohta ütlema "õnneks". Tundus, et ta tahab veel öelda, et kui tema erakond laiali saadetakse, ei ole selles midagi halba, sest erakonna liikmed saavad tegevust jätkata teistes erakondades. Seevastu Laar ütles kirjanike liidu kongressil, et me saame öelda "õnneks". Tema meelest oli see hea. Aga mulle hakkas tunduma, et Rauna raamatus Laari nime esinemine on viga. Kontrollisin "Loomingust", et kongressil ei võtnud sõna Mart Laar, vaid sarnase nimega Martson. Siis vaatasin, et see polegi uus "Loomingu" number, vaid 1980. aastate oma, seega käis seal jutt teisest kongressist. Nii et ei teadnud, kuidas asi oli. Rauna raamat oli ilmunud oranžis sarjas minu omast järgmisena. Pildid olid võetud ühest tuntud raamatust, tekst oli Raunalt endalt ja pealkiri oli võetud minu raamatu eeskujul. Pealkirjaks oli sõna "Unenägemine", milles ainult üks täht oli ära muudetud. Üks külaline luges veidi minu raamatut ja ütles, et see on muidu päris hea, ainult et stiil kõigub piiri peal.

Mängisin maleturniiril. Laual oli vankrite lõppmäng. Aga ühel hetkel märkasin, et vastasel on peal tagurpidi vanker. Mul oleks pidanud olema parem seis või vähemalt võrdne. Kutsusin kohtuniku, kelleks oli Rei. Rääkisin, et minu mälu järgi vastasel lippu peal ei olnud, pealegi pole tagurpidi vanker lipp. Rei hakkas protokolli järgi kontrollima. Ütlesin, et selleks ajaks peab kella seisma panema. Aga ükskõik, kumba kella poolt ma vajutasin, mõlemat poolt korraga seisma ei saanud. Rei ei hakanudki algseisu peale panema, vaid vaatas protokollist käike tagurpidi. Selgus, et kuna ühel liinil oli osa välju välja joonistamata, arvas vastane viimasele väljajoonistatule jõudes, et nüüd ta ongi lipus. Jäin turniiril miinustesse. Ariel tuli ülbitsema, et tema sai rohkem punkte. Ütlesin, et tahtsin eelviimases voorus võita, aga mäng läks viiki.