Kirjutamata unenäod

Enamus minu unenägusid on sellised, et kui ma nad üles kirjutan, siis üleskirjutust lugedes vähemalt endal tekib sama emotsioon, mis unenäo ajal, või paremgi. Esimene tänane unenägu oli siiski selline, mis oli küll väga huvitav, aga mida kirjutades ei saa edasi anda. Seal unenäos ma lihtsalt suusatasin. Seal oli tegelaseks veel mingi võõras poiss, kelle ma tema majani saatsin. Ärgates oli esimesel hetkel kahju, et lumi on juba sulanud ja ei saa päriselt suusatama minna. Muidu mul enam tavaliselt kahju ei ole, et unenägu ei olnud päriselt. Vanasti oli selliseid unenägusid rohkem. Eile rääkisin sellest, et kui mul veel üldse oma raha ei olnud, siis nägin vahel unes, et olin liivakastis ja hakkasin liiva seest kopikaid leidma, ja ärgates oli väga kahju, et see oli ainult unenägu. Kui ma käisin hommiku poole koolis, äratati mind hommikuti vägivaldselt ja siis jäid unenäod pooleli. Nüüd võin nii kaua magada, kuni unenägu läbi saab. Ma arvan, et oleksin koolis paremini õppinud, kui mul oleks lastud ennast välja magada.