Kõverad väljad

Kõndisin tänaval käpuli ja Klaus minu kõrval püsti. Kodus kuulsin, et on otsitud nimekirja raamatutest, mida Tõnisson vanglas luges, aga seda pole leitud. Ilmselt talle raamatuid ei lubatudki. Ta oli lugenud peast Piibli olulisemaid raamatuid. Need jäid talle pähe vist selle tõttu, et ta oli käinud kirikus ja seal oli neid ette loetud. Istusin isa laua taga ja lugesin Piiblist samu kohti. Lugemise ajal oigasin. Tõnisson arvatavasti ei oianud. Enne hukkamist lubati ta vahepeal vanglast välja. Enne seda saatis ta kodumaale kirja, et talle rongile vastu tuldaks. Aga keegi ei tulnud, sest kardeti arreteerimist. Ainult mõned Vene ohvitserid olid jaamas ja irvitasid. Vanglast viidi Tõnisson vahepeal Stalini juurde. Stalinile ütles ta, et päike ei paista enam kõikide asjade peale. Stalin vastas, et Tõnisson ei räägiks kõiki asju nii nagu tema. Kommenteeriti, et ise nad piinasid ja siis ei ole rahul, et inimene muutub nõrgaks. Televisioonis näidati vigaselt, nagu oleks Tõnissoni surma aeg ja koht teada. Tegelikult oli see ainult oletus. Ja oletus kirjutati ka ekraanile vigaselt. Aga olulisem oli, et varsti pidi ilmuma raamat ilma vigadeta.

Mängisin maleklubis turniiri. Täna tuli turniirile ka Mark, kes ei olnud vahepeal mitu aastat trennis käinud. Rei hoiatas teda, et paremini vormis olijate osalemise tõttu ta esikohta ei saa. Ja küsis, et või ei ole Mark varem ka veel esikoha vormis olnud. Mina olin ükskord esikoha saanud, aga Mark oli minust vähem mängu õppinud. Ta jäi eelviimaseks. Viimaseks jäi üks vana mees. Ta oli sama vana, nagu varem oli olnud A. Voon, aga tugevam. A. Voon oli ka vahel edukalt kahinud. Mängisin üksi malelaual, mis koosnes kahest tükist. Üks pool jäi peaaegu täiesti tühjaks, seal oli ainult kaks nuppu. See oli tühi poolkera. Tegelikult tuli need tükid panna kokku teist külge pidi kui mina olin teinud, et etturid saaks edasi minna. Sellel malelaual olid väljade vahel kõrgemad servad ja osad väljad olid kõverad.