Vaatasin ühte ajalooraamatut. Ütlesin, et selles on fantaasiapildid. Vastati, et see selle raamatu viga ongi. Tegelikult minu meelest enamuses olevad väiksed mustvalged pildid olid küll fantaasiapildid, aga suured värvilised fotod olid ehtsad. Raamat käis Maria de Medici kohta. Ühe selle raamatu tegelase nimi oli Helina. See võis olla sama Helina, keda mina tundsin. Üks inimene, kes seal Helina nime märkas, ütles, et uskumatu, et kirjaneitsile hakkas ka keegi kirju saatma. Ta lisas, et aga minu laua peal olnud märkimikute põhjal arvab ta, et ma olen väga korratu. Lõikasin mängimiseks puuviljaviilu, mis kujutas Helinat, ja kurgiviilu, mis kujutas Kerti. Bussis lamasin Helina istme taga ja rääkisin kogu tee naljajuttu. Kui läks mööda minu peatus, siis ütlesin nalja pärast, et ma ei jõudnud nii kiiresti püsti tõusta, nagu peatus mööda läks.
Olin vannitoas. Peale minu olid seal üks mees ja üks tüdruk. Ütlesin tüdrukule, et ta vannitoast lahkuks, sest ma tahan duši alla minna. Ta ei lahkunud, põhjendusega, et duši all käimine võtab ainult 20% ajast. Elasime Kaunase puiesteel. Lasteaia aias pani üks vene poiss lõkke põlema. Tema takistamiseks läksin ja võtsin talt kõik asjad ära. Pärast kavatsesin tagasi anda. Selgus, et tuld tegevad venelased ja vene pioneerid ei langegi täpselt kokku. Vene õpetaja nõudis, et eestlased lasteaia territooriumilt lahkuks. Sinna ehitama ei lastud ühtegi eesti arhitekti. Linnavalitsus esitas ultimaatumi, et kui eesti arhitekte sinna ei lasta, siis lasteaia planeering tühistatakse. Lasteaia territooriumil oli toimunud kontsert koleda müra sarnase muusikaga. Nüüd lugesin tagantjärele plakatilt esinenud ansamblite nimesid. Selgus, et need olid need ansamblid, mis Helinale meeldisid. Mõtlesin kirjutada Helinale, et kontsert oleks võinud toimuda kusagil mujal, mitte minu akna all.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar