Oli matemaatika tund. Tunnis oli direktor, kes õpilaste peale karjus. Mõtlesin, et võiks vastu hakata. Tahvlile kirjutati tehteid. Üks valem näitas, et selleks, et tootmine ennast ära tasuks, peab toodangu maht alati olema suur. Alati pidi üks näitajatest olema üks ja sama. Klaus sai minust paremini aru ja ütles, et sümbolid Alt Ja Del tähendavad sama, mis televiisori juhtimispuldil. Mõtlesin, et nüüd olen saanud sellise tugevusega prillid, millega näen tahvlilt kõike, aga kui nägemine jälle halvemaks läheb, siis ma enam jälle ei näe.
Olin otsustanud hakata kodus alati kõik ära õppima. Täna oli esimene päev, milleks olin seda püüdnud teha. Aga kõige õppimiseks võis ikkagi ajast puudus tulla. Seetõttu mõtlesin kasutusele võtta sellise süsteemi, et õpin erinevateks tundideks nende tunniplaanis esinemise järjekorras, et kui hilisemateks tundideks ei jõua kodus kõike õpitud, saab seda teha veel koolipäeva jooksul. Oli inglise keele tund. Helen rääkis minu kohta, et mul on õppimata. Vaidlesin vastu, et kust tema teab. Õpetaja ütles mulle, et tõepoolest, kust teised peavad seda teadma. Ta küsis, kas minu mehelikud huvid ei olegi kaardimäng, naised ja üks kolmas. Sellise küsimuse peale ei vastanud ma midagi, nagu oli varemgi juhtunud. Minul ei olnud enda arvates mehelikke huvisid, vaid lihtsalt huvid. Kaarte ma üldse ei mänginud. Õpetaja ütles, et kuna kaks eelmist tundi olid kehaline kasvatus, siis nende ajal ma õppisin muid aineid. See oli vale.
reede, mai 14, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar