Stiilide vahetamine

Ühe raamatuna ilmunud päeviku arvustuses oli öeldud, et päeviku esimene sissekanne dikteerib ka kõigi järgmiste sissekannete stiili. Päris nii see ei ole. Pikema aja jooksul olen stiile palju vahetanud. Hiljuti läksin paberile kirjutatavas päevikus uuele stiilile, et kuupäeva ja nädalapäeva järele kirjutan ühe küsilause, ja järgnevas pikemas tekstis otsin vastust sellele küsimusele. Seega sarnaselt kooli arutlevatele kirjanditele, ainult et mitte samasuguse ülesehitusega. Või siis võib seda võrrelda intervjuuga. Paberil läbi mõeldud teemadest saaks blogisse juba lühendatud kokkuvõtteid kirjutada. Aga samaaegselt paberile kirjutamise tahtmise suurenemisega vähenes tahtmine võrgus kirjutada. Eile mõtlesin, et ei viitsi blogis enam eriti muust peale unenägude ja male kirjutada. Aga see on seletatav turniiriväsimusega, mis läheb üle. Kuigi juba enne turniiri kaalusin vastupidi, kas ei peaks unenägusid rohkem valima hakkama, kui nende teemad korduvad. Aga see mõte on praegu ka üle läinud. Laupäeval peale turniiri mängimise lugesin veel Kasparovi raamatut, kes ütles, et igal maletajal on oma stiili, aga stiile peab oskama vastavalt vastase stiilile vahetada.