Ruumis algas loeng. Mina pidin oma malenupud kokku panema ja lahkuma. Kohe ma ei lahkunud, vaid vaatasin üliõpilaste nimekirja, et sealt kursusekaaslaste nimed välja kirjutada. Ülikool oli just alanud ja ma ei tundnud veel oma kursust. Lootsin nimesid vaadates kuidagi aru saada, kes on minu kursuselt, aga see polnud kerge, mistõttu esialgu ei kirjutanud ma midagi. Selle üle, et ma kursusekaaslasi ei tundnud, tehti nalja, aga keegi mind ei aidanud, sest nad vist ise ka hästi ei tundnud.
Läksin trepist alla. Vastu tuli rühm vene poisse. Vaatasin ühe nägu. Nad kommenteerisid omavahel, et see on esimene kord, kus ma kellelegi neist otsa vaatan. Ja see, kellele olin vaadanud, ütles, et võibolla ma vaatasin sellepärast, et tema on ukrainlane, mitte venelane. Üks neist torkas mulle noaga sõrme. Rääkisin pärast seda eestlastele, et see oli juba teine kord, kui need venelased mind noaga lõid. Eelmine kord olid nad torganud rindu. Ütlesin, et võibolla seekord torgati sõrme kartusest, et löök võib märgist mööda minna. Nende venelaste endi hulgast oli üks noaga ära tapetud.
Henn näitas mulle Tartu skeemi. Tartu asus künka otsas, oli ümmargune ja teda ümbritses ringtee. Ringtee oli laiem kui linn ise. Isa kuulas seoses uue kiriku ehitamise plaaniga asjatundja nõuandeid. See rääkis, et võeti vastu seadus, millega on kirikute jõe äärde ehitamine keelatud. Ta soovitas, et kirikut ei tasu ehitada suunaga ühelt kindlalt asulalt teisele. Mõtlesin, et ehitaja ei oskagi üldse määrata, mis suunda need asulad jäävad. Kõndisin Tartu kesklinna. Seal oli ühe uue maja esimese korruse peale kirjutatud "Postimees", teisel korrusel oli teine "Postimees" ja üle kolmanda ja neljanda korruse oli kirjutatud laiemalt "Postimees", et saadaks aru, et seal on õige "Postimees", mis asub esimeselgi korrusel, aga mitte teisel. Siis vaatasin, et teisele korrusele on siiski kirjutatud üks teine sõna, mis mul lihtsalt assotsieerus "Postimehega". Kõndisin selles hoones, sest see oli meie õppehoone. Oli lõppenud üks tund ja pidi algama järgmine, aga ma ei teadnud veel, mis tund see on. Humanitaaraineid ja reaalaineid õpetati erinevates tiibades. Kuna eelmine tund oli olnud humanitaaraine, siis läksin nüüd reaalainete tiiba. Võibolla oli praegu üldse söögivahetund, sest oli lõppenud neljas tund, aga esialgu ma sööklasse ei läinud. Vaatasin Raido vihikusse. Sinna oli kirjutatud kalender, mis sisaldas muuhulgas kõigi kursusekaaslaste sünnipäevi, nagu paljude teistegi kursusekaaslaste vihikutes. Mina ei pidanud vajalikuks neid endale üles kirjutada. Raido kalendris oli teistegi sündmuste kuupäevi. Palju kohti oli ta vahele jätnud ja kirjutanud nende asemel "ei mahu".
esmaspäev, mai 10, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar