Kogenud pakikandja

Töötasin sadamas laadijaabi abina. Ühele tüdrukule vist ei meeldinud, et mul nii tähtsusetu amet on. Sadamast lahkudes hargnesid ühes kohas teed kaheks. Seal üks mees jagas ära, et enamus läheb ühte teed, aga mina ja veel mõned teist, sest meie oleme tähtsamad. Ta ütles, et meie oleme Savisaare kosija kandidaadid. Algul seisime kindlal pinnal, aga see muutus järjest rohkem veeks. Toetusime veel vesiroosi lehtedele, aga need jäid ka järjest väiksemaks. Peebo jõudis hilinemisega kohale ja tuli minuga sama teed. Ütlesin, et kindlat pinda jääb vähemaks. Peebo vastas, et jääb jah.

Mõtlesin õppida doktorantuuris pakikandmist. Kandsin pakke ka praegu. Mul oli neid suurem hulk korraga käes. Mõtlesin, et kogenud pakikandja püiab jätta pakid samasse järjekorda. Siis muutsin siiski järjekorra teiseks ja mõtlesin, et kogenud pakikandja proovib erinevaid asendeid. Jõudsin kohta, kus oleks pidanud olema auto, millesse ma pakke kandsin. Aga ma ei tundnud ära, kas seal on õige auto ja kas selle juures on õiged mehed. Mõtlesin, et kogenud pakikandja küsib järele. Aga küsida ma ei jõudnud, sest mehed läksid autoga kanali äärde. Sinna ma ei järgnenud ja mõtlesin, et kogenud pakikandja kannab pakke ainult õigele territooriumile.

Toimusid olümpiamängud. Üks mees hakkas tribüünil natsitervitust tegema. Seetõttu äratas ta politsei tähelepanu, samuti temaga seotud naine. Nad otsiti läbi. See mees oli Hitler. Hiljem müüdi taskumalelaudasid poes nimetuse all Adolf Hitleri malelaud. See oli arusaamatu, sest minu teada oli malemäng vanem kui Hitler. Aga võibolla oli asi selles, et neis komplektides olid nupud Hitleri disainitud kujuga.

Olin kunagi välja mõelnud lauamängu, millel ruutude asemel olid kolmnurgad. Suur kolmnurk jagunes väikesteks kolmnurkadeks, lisaks suurele kolmnurgale oli laual ka väiksem kujund, mis koosnes samuti kolmnurkadest. Nimetasin seda oma esimeseks lauamänguks. Nüüd mängisid vennad mingit sarnast mängu. Tundus, et nende mängulaud on joonistatud minu kunagise mängulaua eeskujul. Mind riputati lakke, nii et mu jalad enam ei puutunud põrandat. Aga sain ennast õõtsutades edasi liigutada ja läksin niiviisi kööki. Seal avastasin, et saan õõtsutamise abil minna igale poole.