Vaatasime televiisorist filmi. See sai läbi. Tavaliselt ma filme ei vaadanud, aga nüüd mõtlesin, et järgmine kord vaatan jälle. Olime Peedul. Läksin ema tuppa, mis oli maja kõige otsmine. Avastasin, et ema on toonud sinna Tartust minu vanade asjade sahtlist neli asja, et neid lugeda. Võibolla ka selleks, et need ära põletada. Võtsin need uuesti oma kätte ja karjusin ema peale tükk aega. Läksin läbi Tartu linna. Mõtlesin, et ema võttis minu vanu pabereid sellepärast, et olin andnud Oudekkile ka kamba vihiku tagasi. Tahtsin Oudekkile kirjutada, et see vihik ei ole mitte ainult tema oma, vaid ka minu oma, sest seal on minu tekstid. Seetõttu peab ta selle alles hoidma. Hakkasin kahtlema, kas minu pabereid üldse viis Peedule ema, sest mulle tuli meelde, et olin neid varem ise Peedule kaasa võtnud. Võibolla olin unustanud nad tagasi viia ja ema viis nad lihtsalt ühest toast teise.
Kui mul kamba vihikud olid, siis ei kiskunud neid minu käest enda kätte mitte ainult vaenlased, vaid ka oma kamba liikmed, kes jooksid nendega eest ära ja lukustasid ennast teise tuppa, et neid pabereid lugeda. Mina ei tahtnud neid kellelegi lugeda anda, sest olin umbusklik. Praegu vaatasin külmutuskappi ja leidsin sealt koogi. Seda analüüsides jõudsin järeldusele, et selle kapis olemine tähendab, et ma saan emaga endiselt hästi läbi, kuigi meil oli olnud Peedul tüli. Ema ütles, et see kook on kogu aeg kapis olnud. Sellest järeldasin, et olen emaga kogu aeg hästi läbi saanud. Läksin vannituppa, võtsin särgi seljast ja hakkasin pesema. Märkasin, et kraanikausi nurgal on raamatud, millele vesi peale pritsib. Läksin neid vee eest päästmiseks riiulisse viima, kuigi ilma särgita oli imelik vannitoast väljuda. Selgus, et raamatud olid vannitoas sellepärast, et isa oli seal midagi remontinud ja oli kasutanud neid käsiraamatutena. Aga seal ei olnud mitte ainult väärtusetud remondiraamatud, vaid ka väärtuslik soome-eesti sõnaraamat.
Mõtlesin, et pean kogu aeg mõtlema hakkama, et mitte aega kaotsi lasta. Pean muid asju tehes ka mõtlema. Ülikoolis olin lugedes ainult aastaarve meelde jätnud, sest seda mult eksamitel oodati. Olin õppinud kõigiks eksamiteks sama meetodiga ja olin kõik eksamid edukalt ära teinud. Nüüd oli ülikool läbi ja mul oli võimalus minna üle paremale lugemismeetodile, esitades lugedes sisulisi küsimusi. Praegu lugesin ühte raamatut Saksamaa ajaloost. See käis ühe Saksamaa riigijuhi kohta. Lugesin juba teist köidet, aga mul polnud esimene köide hästi meelde jäänud. Nüüd küsisin endalt, kas tegemist oli üldse Ida-Saksa või Lääne-Saksa riigijuhiga. Võibolla oli ta jõudnud juhtida mõlemat riiki. Küsisin mõttes, mis aastal ta valitses. Seejärel märkasin tekstis aastaarvu 1955. Järelikult ta oli juhtinud ainult Ida-Saksamaad. Raamatus kirjutati, et katoliiklased tundsid muret protestantide pealetungi pärast. Küsisin, et kas autor arvab, et Saksamaal on katoliiklasi rohkem kui protestante. Küsisin, kas seal Jehoova tunnistajaid ka on. Minu kõrval seisis üks tüdruk, kes märkas laual elektronmängu. Ta küsis, kuidas seda mängitakse. Seletasin, et sellega ei saagi enam mängida, sest ei ole enam patareiga ühendust. Magasin oma voodis ja see elektronmäng oli mul käes. Märkasin mängu küljes nuppu, mida ma varem tähele polnud pannud. Nuppu vajutades hakkas mäng uuesti tööle. Hakkasin mängima. Sain palju punkte. Vennad jälgisid mind teistest vooditest. Üks pani tähele, et mul on silmad pahupidi, ja järeldas sellest, et tegelikult ma magan. Ärkasin üles. Aga mõtlesin, et unenäos leitud lahendused osutuvad vahel õigeteks, pean minema vaatama, äkki mängul on tõesti selline nupp. Mäng oli laua peal. Tõusin püsti ja kõndisin laua suunas. Aga selgus, et tegelikult ma ikka veel magasin. Üks vend hakkas kuutõbist nähes oma voodis kartma. Ta ütles, et nüüd ma tulen ja tapan. Rahustasin teda, et tema mind üldse ei huvita. Mängul oli tõesti reset-auk. Sinna vajutades hakkas ta tõesti uuesti tööle. Segaseks jäi ainult, miks ta siis patarei vahetuse järel üks kord juba korraks selletagi käivitunud oli. Rääkisin, et sellest august mitte teadmise tõttu pidasin ühte täis patareid tühjaks ja viskasin ta minema.
teisipäev, mai 11, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar