neljapäev, mai 20, 2010

Uuring

Raadios hakkas kõlama uus laul. Kuna see oli isa sõnadega, hakkasin seda lindistama. Laulu pealkiri oli "Kolm pliiatsit". See oli ainus, mis oli isa sõnadest järele jäänud, muu oli kõik ümber tehtud. Selle laulu puhul oli laual kolm jämedat pliiatsit. Hoidsin kätt maki nuppude peal, et ei oleks näha, et ma lindistan. Isa küsis ühe nupu kohta, kas ma tegin selle pehmeks. Ta küsis vale nupu kohta. Vastasin, et ma ei teinud ühtegi nuppu pehmeks. Märkasin, et kuigi olin alla vajutanud kaks nuppu, ei olnud nende hulgas lindistamisnuppu, sest olin vajutanud maki valel poolel.

Klaus küsis, kas me tahame saada Venemaa pangast kasu. Henn hakkas kohe tahtma. Klaus küsis, kas ta tahab, et tema raha pangas ära sulaks. Henn hakkas nutma. Klaus ütles, et tegelikult viis ta läbi sotsioloogilise uuringu. Minu meelest oli kaks vastajat sotsioloogilise uuringu jaoks liiga vähe. Aga tegelikud küsimused oleksid olnud, et kas me tahame, et meil läheks teistest paremini, ja kas me tahame, et meie raha tehtaks sulaks ehk peenrahaks. Olime käinud ühes linnas ühes majas. Nüüd vaatas isa arvutist selle maja mudelit, et mis asutuste sildid seal veel on. Mina poleks nii hästi vaadata osanud. Rääkisin, et iga aasta toimub võistlus, kus alati saavad oma vanusegrupis auhinna kaks kindlat poissi. Seal esitatakse väga raskesti vastatavaid küsimusi. Näiteks küsiti, kas ühel alal räägitakse bulgaaria-rumeenia segakeelt või slaavi ja romaani keelte segu. Keegi polnud vastata osanud, väljaarvatud üks neist kahest poisist.

0 vastukaja: