Kolm okupatsiooni

Ilves jõudis järeldusele, et Eesti laeval oli Vene spioon ja andis selle mehe kohtu alla. Üks lääneriikide esindaja ütles talle selle peale, et luurajad töötavadki laevadel, kas Eesti luurajad siis ei tööta. Sellest sain idee ise ka luurama hakata. Võtsin binokli ja vaatasin sellega kaldal olevaid inimesi ja puid.

Ajalehes avaldati katkendeid blogidest. Blogide tsiteerimise maht suurenes järjest. Täna oli esikohal katkend minu blogist. See oli pandud sinna selleks, et see inimesi ärritaks. Ajaleht oli veel ilmselt meelega teinud mitu trükiviga, mida originaalsissekandes ei olnud. Ütlesin ajalehe toimetajale, et nad võiks honorari ka maksta. Mõtlesin, kas küsida kroon rea eest või viis senti rea eest. Ütlesin, et seekord ma veel honorari ei nõua, aga põhimõtteliselt võiks seda maksma hakata, muidu paneb üks inimene üksinda terve ajalehenumbri kokku, ilma et see talle midagi maksma läheks.

Lugesin sellest, kuidas Nõukogude väed okupeerisid Eesti. Seejärel lugesin Saksa okupatsioonivägede saabumisest. Isa näitas näpuga minu poole ja ütles: "Õudne!" Vastasin, et olen täna juba kolmest okupatsioonist lugenud. Kirjutati, et sakslaste saabumise järel tekitas inimestes hirmu see, kui üks ajaloolane ütles raadiosaates, et on teema ära unustanud. See oli märk tsensuuri sisseseadmisest. Sakslased keelasid rääkida sotsialistidest. Kirjutaja ütles, et kuigi ta pole ise sotsialist, ei saa ta sellest aru. Samuti keelati meenutada iseseisvusaega. Saksamaal endal oli tsensuur nõrgem, sest seal ei tahetudki muust rääkida, kui Saksamaa ajaloost.