Ristiämblik

Sõitsime bussiga Tartust Tallinna. Ühtedel poistel olid ENSV lipud. Matsin need tänaval kivide alla, et sellele ajalooperioodile lõpp teha. Aga kivide alt võidi need kergesti üles leida ja uuesti tarvitusele võtta. Räägiti, et viimasel ajal on hakatud õpetajaid tulistama. Vahel ei ole tulistamisel pauku kuulda, sest tulistatakse hapet väiksema kuuliga.

Läksin ajalehega isa tuppa. Seal istus kirjutuslaua taga Helina. Ta ütles, et ainuke hea Eesti leht on "Sirp". Vastasin, et Tõnissoni ajal oli "Postimees" ka. Lisasin igaks juhuks, et tol ajal "Sirp" veel ei ilmunud. Helina ei olnud ajaloolane ja ei pruukinud teada. Istusime laua taga kõrvuti. Helina vaatas minu selja taha. Mul vajusid just sel hetkel riided halba asendisse. Vabandasin. Läbi toa lendas suur valge ristiga ämblik. Helina puudutas teda sõrmega. Siis märkasime, et sellel ämblikul on laes hiigelsuur võrk ka. Aga toas ei pruukinud ükski putukas võrku kinni jääda. Lendas ämblik samuti niidi abil. Helina võttis kätte isa pussi. Ütlesin, et kui see on enda käes, siis vaatan, et ilus nuga, aga kui kellegi teise käes, siis on õudne. Helina lõikas endale pussiga meelega kaks korda sõrme. Sõrmele jäid sügavad vaod, aga vähemalt esialgu verd välja ei tulnud. Helina ajas mul habet.

Joosep oli ainult aasta vana, aga oskas juba selgelt mõnda ingliskeelset sõna öelda. Rääkisin, et mina õppisin esimesed võõrkeelsed sõnad hoopis vene keelest ja alles seitsmeaastaselt. Küsiti, miks ma need õppisin. Vastasin, et tol ajal oli tänavasildid paralleelselt eesti ja vene keeles, nii et ei saanud õppimata jätta. Tol ajal lugesin ma kõiki silte. Joosep tegi auto najal suure hüppe. Ütlesin, et nii väike laps tegi nii pika hüppe, mina nii pikka hüpet teha ei oska. Seepeale näitas Henn, et tema hüppab peaaegu toa ühest otsast teise. Kui veel hoogu ka oleks võtnud, oleks tuba liiga väikseks jäänud ja oleks vastu seina põrganud. Mõtlesin, et kolmikhüppes tuleb kuidagi eristada hoojooksu samme ja hüppesamme. Ütlesin, et võiksime hakata hoota kolmikhüpet tegema. Õpetaja hakkaski seda kohe läbi viima. Mõtlesin, kas mina ka hüppan, kui mul tuleks hüpe teistest halvemini välja. Aga siis otsustasin, et kuna suuremaid pätte ei ole täna koolis, siis kasutan võimalust hüppamiseks, täna keegi mõnitama ei hakka.

Joosepil ja Tõnisel ei olnud nägemine korras. Nende vanemad tahtsid saata neid laseroperatsioonile. Hoiatasin, et olen kuulnud, et see operatsioon aitab ainult korraks ja pärast läheb nägemine veel kiiremini halvemaks. Mõtlesin, et kui opereerida nii noorelt, siis jõuab pärast kauem aega halvemaks minna. Pealegi ei teadnud, kuidas väiksed lapsed oskavad operatsiooni ajal paigal püsida. Mulle tuli meelde üks mees, kes oli operatsioonil käinud, aga kandis ikkagi prille. Joosepi ema ütles, et kõigi inimeste puhul ei pea arstid operatsiooni soovitavaks. Üks mees ütles, et tuleb täna sauna. Ma ei teadnud, mis alusel ta sauna seltskonda kuulub, kõiki sinna ei tahetud. Aga isa ta siiski tundis. Mihkel Mutt oli kirjutanud ajalehes ühest kriminaalromaanist. Ago oli talle selle peale kirja saatnud ja Mutt avaldas selle ka ajalehes ära. Algul sain ema jutust aru, et see kiri on Heuerilt, aga see oli siiski Agolt. Ago kirjutas, et ta on nõus, et see on väga hea raamat. Raamatus esines ka üks maleülesanne ja Ago saatis selle lahenduse. Mutt vastas talle, et tavaliselt on ta tippmaletajatega nõus, aga selle kirjaga ta küll kuidagi nõustuda ei saa. Ago lahendus olevat vale ja Mutt tõi nüüd ära õige lahenduse. Ma teadsin, et paljud kirjanikud oskavad malet mängida, aga ei teadnud varem, et ka Mutt nende hulka kuulub. Aga võibolla võttis ta lahenduse otse raamatust. Ago oli parajasti haiglas ja talle võis vastu vaidlemine halvasti mõjuda. Pidu hakkas läbi saama. Ann ja Ago panid lahkumiseks riidesse.