Vaatasin Aasia kaarti. Avastasin, et seal asub teine Tartu. Siis selgus, et lugesin valesti. Seal olid hoopis linnad Tata ja Tatu. Hiina riik muutus ülbeks. Seetõttu kogunesid nelja juhtiva valgete inimeste riigi juhid nõupidamisele. Venemaalt tuli Putin, Suurbritanniast Thatcher, aga Ameerikast mitte valitsev president Bush, vaid varasemad presidendid Reagan ja Clinton, kuigi nad olid erinevatest parteidest. Uudises moodustati Thatcheri, Reagani ja Clintoni nimest ühine vahepealne nimi. Eestist olime kohal mina ja Kääp. Putin tahtis, et lisaks Hiina küsimusele arutataks Põhja-Osseetia ja Lõuna-Osseetia küsimusi. Ta ei saanud neid küsimusi teist moodi lõplikult lahendada, kui sealsed rahvad hävitades. Putin küsis Kääbilt, mida ta Osseetia küsimusest arvab. Kääp hakkas vastama, aga mina ütlesin eesti keeles, et ta sellisele küsimusele mingil juhul ei vastaks. Putin küsis vene keeles, mida ma ütlesin, ta ei saa eesti keelest aru. Vastasin vene keeles, et õppigu.
Bristol saatis mulle elektronkirja, et ma läheks temaga kohvikusse kohtuma. Ma ei vastanud sellele ja kohale ka ei läinud. Bristol tuli ise meie poole. Ta kinkis mulle oma uue raamatu. Ma ei hakanud temaga ikkagi rääkima, vaid vaatasin televiisorit. Bristol ei hakanud kohe ära minema, vaid istus minu ees, vaatas ka ekraanile ja kuulas pealt, mida meie korteris räägiti. Lõpuks ta lahkus.
Olin raamatukogus. Seda hakati kinni panema. Läksin leti juurde, et raamatud ära anda. Aga hakkas tunduma, et võibolla nii hilisel kellaajal sinna enam ühtegi töötajat ei tulegi. Otsisin oma portfellist pikalt, ega ma mõnda raamatukogu raamatut kogemata kotti ei ole pannud, sest ma ei tahtnud, et mind vargaks tehtaks. Olin koolis. Mõtlesin, et ma unustasin jälle kodus vaadata, kas inglise keeles midagi õppida on. Järgmine tund pidi toimuma Soome instituudis. Meie klass kogunes fuajeesse, aga keegi ei hakanud liikuma. Ütlesin Martinile, et Soome instituut asub kirjanike majas. Martin pidi teadma, kus see maja asub, sest ta käis ise kunstnike majas. Nüüd ta asuski teele. Mina läksin söökla trepist alla. Seal oli tehtud ümberehitusi. Hakkasin kahtlema, kas Soome instituut enam on vanas kohas, võibolla on talle koolimajas uued ruumid ehitatud. Küsisin ühelt töötajalt. Näitasin päevikust, mis nimega õpetaja tund peab tulema. Töötaja näitas sama nädala varasemale päevale ja küsis, kas ma mõtlen seda õpetajat, kes sinna on märgitud. Tegemist oli ühe ja sama õpetajaga, aga olin ta nime kirjutanud erinevatel kordadel erinevalt, sest teisel korral paistis tahvlilt halvasti. Sain teada, et tema tund tuleb koolimaja kolmandal korrusel. Martin oli ainukesena valesse kohta läinud. Ma ei tahtnud selle õpetaja tundides iga kord kohal käia.
Olin ükskord Oudekkiga tema ühiselamutoas kohtunud ja nüüd läksin uuesti sinna. Eelmisel korral olin jälgede segamiseks läinud ühiselamusse ringiga. Aga Oudekki oli ka püüdnud jälgi segada ja sisenenud oma tuppa tagauksest. Läksin jälle tagaukse juurde, aga sealt enam sisse ei saanudki, sest see oli uksekattega kinni löödud.
pühapäev, aprill 25, 2010
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar