Eestlased Ameerikas

Avasin oma sahtli ja võtsin ühe märkmiku välja. See oli depressiooni aegne märkmik. Ta oli pikliku kujuga ja selline kuju tekitab kurba meeleolu. Võibolla mul läks seetõttu depressioon aeglasemalt üle. Mul oli palju märkmikuid ja võisin kõiki neid kaua lugeda. Sellesse märkmikusse olin kirjutanud järjejuttu. Vend oli ühe peatüki alla kirjutanud, et ma ei kirjutaks Tartust, see on ärkveloleku teema. Juttu olin alustanud väljamõeldud tegevuskohtadega. Tagapool tulid luuletused. Need ei olnud veel nii head kui hiljem kirjutatud. Ühte luuletust olin alustanud pikkade ridadega, mis polnud murtud riimi järgi, aga siis sellest loobunud ja allpool lühematele ridadele üle läinud.

Ema rääkis, et vanasti talle ei meeldinud, kui natsionaalsotsialismi halvustati. See oli seletatav sellega, et siis oli veel Nõukogude aeg ja kommunismi oli iga päev oma nahal tunda, nii et tundus imelik, kui põhikriitika suunati väiksema halva vastu. Ema ütles, et tšetšeenidel olevat Eesti ümbruses 80 võitlejat. Vastasin, et võibolla on kõik tšetšeenid võitlejad. Mõtlesin, et kui mina oleks tšetšeen, siis ma ei laseks ennast õhku, vaid tulistaks nii kaua kui saab. Tagajärg võiks küll olla, et laskemoon lõppeb ja langen piinajate kätte vangi. Olin Ameerikas. Minuga samas ajalehenumbris kirjutas naine, kellel oli eesti aktsent. Küsisin talt inglise keeles, kas ta eesti keelt oskab. Ta vastas, et oskab küll. Küsisin, kas ta on eestlane või ameeriklane. Ta vastas, et eestlane. Küsisin, kuidas ta mind üles leidis. Ta vastas, et teab kõiki siin linnas viibivaid eestlasi. Ütlesin, et aga ma saabusin siia linna alles täna. Kõndisin mööda maastikku. Jõudsin sillale. Ajalehes kirjutati, et üks poiss oli sellelt sillalt vette kukkunud, sest sild on katki. See oli praegu ka katki. Nüüd tuli mõelda, kuidas edasi pääseda. Mööda sillaga paralleelset maanteed kõndis mulle vastu kaks poissi. Üks neist küsis irvitades inglise keeles, kus ma X-iga kohtusin. Ta mõtles seda naist. Vastasin, et ajalehes. Poiss läks eesti keelele üle ja ütles teisele poisile, et järjest paremaks läheb. Ja lisas, et siin paistavad kõik eestlased olevat. Nad kõndisid edasi ja mina kõndisin vastassuunas. Mõtlesin, et need ingliskeelsed laused, mida ma unes näen, võivad olla vigased. Kodus tahtsin järele vaadata, kas "did" nõuab esimest või kolmandat vormi. Aga edasi mõtlesin, et ta peab siiski nõudma olevikku, sest ta on ise juba minevik. Kodus tundsin, kuidas maja vapub. Ütlesin, seda emale. Katusel tehti mingit tööd. Taevas oli süsimust pilv. Aga see ei katnud kogu taevast, vaid ainult taeva keskel oleva riba. Nii et see võis olla hoopis tulekahju suits. Läksin ja kõndisin mööda kesklinna puuderohkeid tänavaid. Püüdsin unenägu meenutada ja tundus, et see algas otsast peale.