Brošüürid

Mul tuli kirjutada analüüs kahe teksti kohta. Tekstid võisin valida ise. Valisin rahvuslaste klubi kaks valimiseelset brošüüri. Ühes neist oli kirjutatud lastele korraldatavast tuleüritusest. Seda oli nimetatud rangeks ürituseks. Võibolla mõeldi sellega lihtsalt, et täideti tuleohutuse eeskirju. Teises brošüüris oli palju reklaame. Algul ma artikleid ei leidnudki, aga need olid siiski eespool olemas. Ma ei olnud kindel, millise analüüsi ma pean kirjutama. Kavatsesin kirjutada sisulise analüüsi, aga võibolla taheti jälle loogilist analüüsi, nagu esimesel kursusel. Rahvuslaste klubi oli välja andnud ka Laari ilukirjandusliku raamatu. Selle kaanele oli märgitud, et selle kirjutamisel on kasutatud Madissoni ja minu raamatuid. Tekst oli kirjutatud näidendi vormis ja Madisson tuli sisse kohe esimestel lehekülgedel. Oma nime ma tegelaste hulgast ei leidnud. Võibolla Madissoni puhul parodeeriti tema ideid ja minult oli võetud raamatu vorm. Ühte brošüüridest nimetati valimispommiks. Varem oli see vist õhku täis olnud, aga nüüd oli tühjaks jooksnud. Isa ütles, et need pole mingid raamatud.

Nägin naist, kellel olid põlvede juures paljad randid. Läksin kirjastusse, et endale kaks ajaleheartiklit paljundada. Istusin ühe arvuti taha. Isa ütles, et selle taga töötab Tõnu, ta tuleb varsti tagasi. Küsisin, kas see on nüüd põhiliselt Tõnu arvuti, sest see polnud esimene kord, kui seal Tõnu oli. Läksin koju ja lugesin ajalehti, aga tegin seda seekord kiires tempos.

Veljo näitas, et põrandal laua all on kärnkonn ja porikärbes. Ta läks neid vaatama teiselt poolt. Kärnkonn luuras kärbest, aga kallale ei karanud. See võis tulla sellest, et konnad küll söövad putukaid, aga kõik putukad ei maitse neile ühe hästi. Lõpuks hüppas kärnkonn siiski porikärbsele selga. Nad olid umbes ühe suured. Vaatasin esikus kingi. Pooled kingad olid Pille omad. Kui Pille veel siin elas, siis käis ta ennast hommikuti peegli ees värvimas. Algul olin lootnud, et meie peres seda ei tehta.

Klaus ja teised pakkisid asju, et reisile minna. Arvuti jooksis kinni. Üks mees ütles, et lõpuks läheb see arvatavasti ise korda. Aga M. Kolk hakkas seda kätega korda tegema ja ütles, et kes siis ise kordaminekule loodab. See, kes arvutit korda tegi, oli Klaus. Ta näitas Pillele, et andis arvutile uue parooli. Soovitasin, et nad selle kuskile üles kirjutaks, muidu võib meelest minna. Aga neil vist jäid sellised asjad alati meelde.