Roomlane Kreekas

Panin kokku füüsika teemalist puzzlet. Ma olin vist koolis füüsikaolümpiaadi võitnud, sest ma mäletasin, et õpetaja oli öelnud, et sellest hoolimata ei saa mind võistkonda panna, sest võidakse küsida, kuidas kirjutatakse sõna ofitserja, millele ma vastata ei oskaks. Seega polnud küsimus minu reaalainete oskuses, vaid keelte oskuses. Aga kui olin selle juba puzzlesse kirja pannud, meenus, et esikoha sain hoopis viie kooli kohtumisel ja edasi ei tahetud mind saata linnavooru. Puzzletükkidest tuli puudus. Läksin neid kaugemalt põrandalt otsima. Seal olid teised pannud kokku geograafia teemalist puzzlet. Neil oli see ka pooleli jäänud. Mõtlesin tükk aega, kuidas nende puzzlet jätkata tuleb. Lõpuks taipasin, et geograafia teemalisi on ka mitu tükki ja kõik tükid ei peagi omavahel kokku minema.

Mängisin maleturniiril. Mul oli palju punkte. Eelviimases voorus läksin kokku Kanepiga. Tegin üsna palju käike, aga sain selles voorus esimesena kaotuse. Järgmisena lõppes Ehlvesti mäng. Tema tegi endast nõrgema vastasega viigi. Kuna ma olin endiselt juhtgrupis ja teised eespool olijad olid juba omavahel mänginud, siis pidin viimases voorus Ehlvestiga mängima arvatavasti mina. Lootsin võita. Küsisin Pärnitsalt, mitmenda koha ma saan, kui ma viimases voorus võidan. Kui oleksin kaotanud, oleksin ka pooled punktid saanud. Pärnits ütles, et Ehlvest erinevalt minust valmistub arvutiga. Praegu oli ta teises toas ja arvatavasti analüüsis minu blogis olevaid partiisid. Kuna Ehlvestil oli punkte piisavalt, siis ütlesin, et võibolla ta pakub kiirviiki. Pärnits vastas, et väga võimalik. Ma ei teadnud, kas ma oleks vastu võtnud. Mõtlesin, et võibolla pakun ise viiki, sest Peebo oli õpetanud, et viigi pakkumine segab vastast.

Hakkasin valmistuma ajaloo eksamiks. Mõtlesin, et kirjutan õpiku igalt leheküljelt ühe aastaarvu välja. Tavaliselt olin kirjutanud aastaarvud vasakusse tulpa ja vasted paremale, aga täna alustasin vastupidi. See ei olnud suur probleem, sest tulbad sai kinni katta mõlemat pidi. Ja mul oli plaanis kinni katta kordamööda mõlemad tulbad. Üks aastaarv käis selle kohta, mis aastal esimene roomlane Kreekasse reisis. Teine aastaarv oli, millal ilmus tema reisikiri raamatuna. See oli mitu sajandit hiljem. Tol ajal kirjutati raamatuid papüüruserullidele, aga kui neid tiražeeriti, nimetati seda vist ikkagi ilmumiseks. Mul tekkis küsimus, miks on toodud roomlase Kreekasse minemise aasta, mitte kreeklase Roomasse mineku, kui Kreeka oli kõrgemalt arenenud. Aga see oli vist sellepärast nii, et Rooma oli väike linnriik, millest võis kergesti mööda minna, aga Kreeka oli suurem ja sellest mööda minna oli raskem. Hiljem ulatus Rooma riik ümber terve Vahemere.