neljapäev, aprill 29, 2010

Korvpallisaal

Islandil oli toimunud rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemiseks. Poolt oli hääletanud 57 protsenti. Islandi kaubandusminister rääkis, miks on Islandi suhted Norraga halvad. See minister oli autist ja ei tahtnud hästi küsimusele vastata. Tema vastusest jäi mulje, nagu tahaks ta öelda, et suhted on halvad just sellepärast, et ta autist on. Karjusin, et miks teile moehaigetele üldse Euroopa Liitu vaja on. Minu meelest astuti Euroopa Liitu ainult sellepärast, et teised ka astusid. Teine uudis ajalehes oli selle kohta, et vahepeal läksid autod gaasikütusele, aga nüüd on läinud bensiinikütusele tagasi. Juures oli foto, kuidas üks naisjuht bensiini tangib. Kirjutati, et bensiiniga auto sõidab palju kiiremini, see juht oli saavutanud kiiruse 130 kilomeetrit tunnis. Ütlesin, et nii kiiresti pole üldse lubatud sõita. See oli ära unustatud, et nafta lõppeb otsa. Istuti ümber köögilaua. Mina lamasin kööginurgas tabureti peal kõhuli. Kui püsti tõusin, siis nägin, et taburet oli olnud kisselline ja mu särk oli sellega kokku saanud.

Läksin koos Klausiga bussi peale, et sõita vanaema poole. Kui oli juba tükk aega sõidetud, tuli mulle meelde, et ma polnud piletit augustanud. Piletit mul ei olnudki. Võtsin taskust ühe teise paberi ja panin kompostrisse, et bussijuhile jääks mulje, et ma ikkagi augustan pileti. Aga sellele paberile auke sisse lööma ma ei hakanud, et mind ei saaks süüdistada pettuses. Pileti oleks saanud osta bussijuhi käest, aga seda ma teha ei tahtnud. See buss läks vanaema juurde suure ringiga. Ja esialgu ei sõitnud me üldse vanaema elukohani välja, sest Klausil tekkis tahtmine vahepeal Liha tänaval maha minna. Nime järgi võis oletada, et sel tänaval asub lihakombinaat. Läksime ühe korteri ukse taha ja Klaus lasi kella. Ust tulid avama Klausi tuttavad. Klaus läks sisse, aga mina jäin ainult ukse prao vahelt piiluma, sest mina neid inimesi ei tundnud. Aga varsti nägin, et tegemist ei olegi korteriga, vaid korvpallisaaliga. Muutusin natuke julgemaks. Kui ma paremale vaatasin, siis nägin, et saalis ei mängita mitte ainult korvpalli, vaid ka malet. Male äratas minus suuremat huvi, aga pikalt ma seda ei vaadanud, vaid pöörasin näo jälle korvapallurite poole. Varsti põgenesin, sest lähenes üks kuri õpetaja. Mõtlesin, et ma ei andesta kunagi ühelegi õpetajale, kes minuga pahandanud on. Aga koolis oli selliseid õpilasi ka, kelle vastu oli vaja kuri olla, nii et need õpetajad ise ei pidanud eriliseks asjaks, et nad minuga vahel pahandasid. Mulle tuli meelde, et autost väljudes olin ukse lukustamata jätnud. Niiviisi võidi ta ära varastada. Autot ma enam ei leidnudki. Või oli asi siiski selles, et olime tulnud hoopis liinibussiga, mis ise edasi sõitis. Nüüd tuli veel tükk aega järgmist bussi oodata.

0 vastukaja: