Aasta möödus ruttu

Tulin hommikul voodist välja, ilma et ma oleks päris ärganud. Kõndisin poolmagades õuele ja istusin ühe kõrvalhoone kõrvale maha. Üks päev aastas oli blondiinide õnnitluspäev. Täna oli brünettide õnnitluspäev, mida peeti vähem tähtsaks. Pillet tuldi selle puhul õnnitlema. Kuna kõik inimesed tuli liigitada blondideks või brünettideks, tunnistati Pille brünetiks. Kuulsin läbi une, kuidas minu ees jäi seisma kolm klassiõde, kes rääkisid, et mul on ilusad teksajakk ja teksapüksid, ma olen need ostnud õe ahvimiseks. Läksin majja tagasi. Kõikidest tubadest ei saanud läbi kõndida, sest osad veel magasid. Läksin raamatupoodi. Võtsin riiulist ühe võõrkeelse raamatu. Ma ei teadnud, kas ma pean selle panema samasse kohta, kust ma ta võtsin, sest tundus, et ta polnud seni õiges kohas. Kohaviida järgi oleks ta pidanud olema teises kohas. Tal oli mitu kohaviita. Küsisin ühelt müüjalt, kas see tuleb tagasi panna R või C viida järgi. Müüja andis vastuse ja ütles, et R tähendab raamatupoodi. Ma ei jõudnud kõiki raamatuid osta ja osasid oleks võinud lugeda raamatupoes. Ojaste käis ka raamatupoes raamatuid lugemas. Ainult et siin poes ei olnud lugemiseks ruumi. Ma oleks võinud lugeda ka varem ostetud raamatuid, aga need olin jätnud koju ja lugeda tahtsin midagi kohe. Et lugeda sellises kohas, kus rohkem ruumi on, pidin raamatud ikkagi ostma. Aga niiviisi oleksin ostnud iga kord järjest uusi.

Oli aastavahetus. See aasta oli väga ruttu mööda läinud. Olin aasta otsa kirjutanud. Mõtlesin välja luuletuse:
Tere-tere jõululaps
ümber jõuluvana.
Jõuludes sul ilmutust
näha pole vaja.

Mõju kestab nagunii
alla ühe aasta.
Tänavusi jõulusid
hiljem sa ei taasta.
Hakkasin seda üles kirjutama. Alla mõtlesin kirjutada, et seda on arvatavasti varem ka kirjutatud, ma olen seda kuskilt kuulnud. Siis mõtlesin, et see peab siiski minu luuletus olema, sest sellel on irooniat ka sees.