Konnad

Täna käisid külas Tõnis ja Joosep. Sel puhul ehitasin klotsidest plekk-konna ausammast. Tõnis sõi sel ajal saia. Ta pakkus seda ka mulle. Ütlesin, et seda ma ei taha, söögu ise. Mulle soovitati, et ma raputaks pead, siis saavat ta paremini aru. Seda ma ei teinud, aga raputamise sõna kuuldes hakkas Tõnis ise pead raputama.

Kui nad läinud olin, tahtsin hakata kuulama viimase "Eesti Looduse" numbriga koos tulnud konnahäälte CD-d. See oli esimene CD, mida ma praegu kasutusel oleva väikse arvutiga kuulata proovisin. Kuulamisest ei tulnud midagi välja, sest CD-d lugedes hakkas arvuti konnast kõvemini sahisema. Läksin suure arvuti juurde, aga sinna ei hakanud ma üldse CD-d sisse panema, sest see arvuti sahises juba enne. Kolmas CD mängija on raadio küljes, aga see raadio on natuke rikkis. Algul ei tahtnud ta üldse häält tegema hakata. Kui hääle raadiost juba kätte sain, ei hakanud esialgu CD-seade ikkagi mängima. Aga lõpuks hakkas ja tegi arvutitest puhtamat häält. CD kestus on 41 minutit ja sellel on 14 erinevat konnalugu. Teises toas olijad kuulasid eemalt ja neile teadustasin, milline konn järgmisena häält tegema hakkab. 4 viimase konna puhul ütlesin ka ladinakeelse nimetuse koos assotsiatsiooniga, mida see nimetus tekitas. Tänu sellele jäid nende konnade puhul ladinakeelsed nimed paremini meelde kui eestikeelsed. Mitte et ma järgmine kord nimetuse ja hääle kokku viia oskaks, aga nimed ise jäid umbes meelde, väljaarvatud läks segi, milline on rana ja milline hyla. Ladina keele meeldejätmise valemid olid järgmised:

rana ridibunda - meenutab sõna "kondibukett",
bombina bombina - meenutab jäätisesordi nime,
hyla arborea - meenutab Uku Masingu raamatu pealkirja,
rana dalmatina - paistab elavat Dalmaatsias.