Vana anekdoot

Vaatasin maleklubis kiirturniiri ajal oma pika turniiri partiiprotokolle. Teised mängisid ja lõpetasid juba mängu ära. Arvasin, et ma võin veel hilinemisega ka mängima hakata. Aga selgus, et mulle oli siiski juba kaotus sisse kirjutatud. Ja kuna ma olin turniirile hiljaks jäänud, siis ei saanud ma kaotust mitte ainult ühe mängu eest, vaid kõigi kolme esimese vooru eest. Ütlesin, et sel juhul ma üldse mängima ei hakka. Tõmbasin oma nime tabelist maha ja ütlesin, et mina pole siin osalenud. Läksin minema, kuigi täna oli tahetud tähistada minu sünnipäeva. Tänaval liikusin roomates. Siis tõusin käpuli. Väikestel lastel on ka üks arengufaas, kus nad roomavad, ja järgmine, kus nad käpuli käivad. Läksin üle autotee. Kuna käpuli liikusin aeglasemalt, siis vaatasin, et jään vist auto alla. Aga siiski ei jäänud, sest auto möödus minust juba enne kui ma vastavale rajale jõudsin. Mõtlesin, et prooviks ühe silma lahti teha, võibolla ma ei ärka. Kui üks silm oli õnnelikult avanenud, tegin lahti ka teise ja endiselt ei ärganud. Mõtlesin, et niimoodi saan ma ju aru, et see on unenägu. Läksin koos klassiga reisile. Kiikusin seal tooliga. Üks klassivend ütles, et kõige rohkem erinevaid sõnu mäletan mina. Vaidlesin vastu, et mõned mäletavad minust rohkem sõimusõnu ja mõned roppe sõnu ja mõned võõrkeelseid sõnu. Ütlesin, et aga ma olen anekdootidele numbrid andnud ja mäletan neid numbri järgi. Küsiti, kas ma tean anekdooti, kus eestlane, venelane ja ameeriklane lendavad lennukiga. Vastasin, et tean anekdooti, kus nad lendavad õhupalliga. See käib nii, et õhupall hakkab vajuma ja asjad visatakse alla, väljaarvatud võib peale jätta selle, mis on kellelegi kõige kallim. Lõpuks tuleb visata alla ka see. Ameeriklane viskab rahakoti. Mõtlesin, et oleksin pidanud ütlema kuldkella, aga ei hakanud parandama. Jätkasin, et venelane viskab parteipileti. Ja eestlane viskab venelase.