Blogi saadab aasta 2019 ära. Tavakohast populaarsemate postituste edetabelit ei pruugi tulla. Tundub, et üks ja sama robot klikib iga päev palju kordi ühtesid ja samu postitusi, see võib hakata edetabelit mõjutama.
Mis juhtus lõppenud aastal maailmas? Maailmalõpp tuli lähemale, sest mitmes riigis olid suured tulekahjud. Kliimasoojenemine ja ülerahvastatus nuhtlevad inimkonda nii tule kui ka veega.
Euroopas oli ehk positiivne, et Inglismaa Euroopa Liidust väljaastumine jõudis lähemale. Kui rahvahääletusel on midagi otsustatud, siis võiks vahel otsust täita, mitte alati kordushääletusi korraldada. Kui Inglismaal piirdutakse ühe rahvahääletusega, siis jätab Inglise demokraatia parema mulje. Enne Eesti Euroopa Liitu astumist kirjutati, et kui Eestil oleks nii palju naftat nagu Norral ja ta oleks Venemaast nii kaugel nagu Norra, siis võiks ta Euroopa Liitu ka astumata jätta. Inglismaa on veel kaugemal kui Norra, aga nüüd Inglismaa väljaastumise pärast on paljud kurvad. Kardetakse, et kui üks riik välja astub, siis võib Euroopa Liit üldse ära laguneda. Võibolla see siiski kohe nii ei lähe, kui nähakse, kui raskeks Inglismaale väljaastumine tehakse, siis võibolla see muudab väljaastumismõtte hoopis ebapopulaarsemaks. Ma ei tea täpset avaliku arvamuse uuringute statistikat.
Ühes ajalehes meenutati, et tänavu olid Eestis Riigikogu valimised. Mõtlesin, et kas sellest on tõesti nii vähe aega möödas, aeg tundub pikem. EKRE valitsusse pääsemisega on kaasnenud nii palju kära, nagu oleks revolutsiooniaasta. Tegelikult Ratas oli juba enne valmisi peaminister ja EKRE juba enne neid valimisi parlamendis, see aeg võib viimaste Riigikogu valimiste ajaga segi minna.
Tööalaselt liikusin tänavu edasi, sain suure tõlketöö valmis. Trükipublikatsioone mul aasta jooksul eriti ei ilmunud, aga on lootust mitme tänavu tehtud töö ilmumiseks edaspidi.
Malealaselt oli pikkade turniiride aasta. Mängisin Tartus pakutud neljast pikast turniirist kolme, neist kaks olid üsna pikad ja just pikematel läks mul paremini. Uut Tartu meistrit ma üks turniir enne meistrivõistlusi edestasin. Uus Tartu meister on linna tõenäoliselt kõigi aegade noorim.
Täitsin eesmärgi õppida aasta algusest lõpuni ungari keelt. Vahepeal tegin ajapuuduse tõttu selles ka vaheaegu. Ungari keelt oskan veel nii halvasti, et võiks uuel aastal edasi õppida, aga võiks täiendada end ka töös rohkem vaja minevate keelte alal.
Jõuluhooaeg jätkub veel kolmekuningapäevani. Jõululaupäeval avaldasin luuletuse, nagu võiksin jõuluvanalt tänavu kinki mitte saada, aga sama päeva õhtul selgus, et siiski sain. Kuuske me küll tänavu enam ei ostnud. Jätkan jõululaulude kuulamist, kõik kassetid ei ole veel kuulatud.
teisipäev, detsember 31, 2019
esmaspäev, detsember 30, 2019
"Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis"
„Ajalooline Ajakiri“. Tsensuur ja propaganda Nõukogude Eestis. 2018, 4 (166). Peatoimetajad Janet Laidla, Pärtel Piirimäe.
See on arvatavasti viimane köide, mille tänavu aastal läbi sain, arvestan selle 26. aasta jooksul läbi loetud raamatuks. Arv 26 on keskmisest inimesest suurem, aga raamatublogijatest väiksem. Ma ei loe siiski kiiruse peale, vaid järelemõtlemiseks. Läbi saaadud raamatuid hakkasin uuesti kirja panema 28. oktoobril 2007, sellest ajast on nimekirja kantud 402 nimetust. See teeb umbes 33 raamatut aasta kohta. Esimese 12 kuuga sain 21. oktoobriks 2008 läbi 48 raamatut, aga siis ma kiirustasin rohkem ja lugesin õhemaid teoseid, töötundide arv peaks umbes sama olema.
Olen üles kirjutanud, et lugesin ka varem ajalooajakirjad tervikuna läbi, aga aastal 2009 on see katkenud, uuesti hakkasin neid tervikuna lugema umbes neli aastat hiljem ja siis juba rohkem süvenedes, aga ma ei leidnud kõiki üleskirjutuste pabereid üles.
Nüüd loetud „Ajaloolise Ajakirja“ number erineb varasematest selle poolest, et korraga on kirja pandud kahe peatoimetaja nimi, ei tea, mis edasi saab. Numbris on neli kaastööd, need on kõik Nõukogude aja tsensuuri teemalised.
Kirjutades kirju Valga linna ja maakonna ajaloo kohta panin tähele, et sealkandis on tegutsenud rohkelt Raudsepa-nimelisi. Selles ajakirjas kirjutab Anu Raudsepp, kes mainib samuti oma Valgamaa sugulasi, aga erinevalt number varem kirjutanud Kenkmannist ei kasuta mina-vormi.
Ma tavaliselt artiklites viidatud materjale välja pole otsinud, aga seda artiklit lugedes ühe ajaleheartikli otsisin, sest ajakirjas oli kahtlane koht. Ajakirja järgi jõudis Rootsi randa Tallinnas vette visatud ja pagulastele mõeldud pudelposti kiri. Kuna Eestis puhuvad peamiselt läänetuuled, siis kontrollisin, mis on kirjas ajalehes. Seal pagulasajakirjanik arvaski, et pudel on visatud vette laevalt Rootsi ranna lähedal. Ajaloolane võib teha vigu, kui teeb allikatest lühendatud väljakirjutusi, aga pärast neid kasutades tervikut ei mäleta.
Anneli Saro kirjutab teatritsensuurist. Selles artiklis on kujutatud Jaak Allikut Vello Pohlast positiivsema tegelasena. Olen Pohla minevikust uuemal ajal ka mujalt lugenud, aga taasiseseisvumisperioodil, kui ma olin alles hiljutisündinu, jäi neist vastupidine mulje. Pohla juhtis edumeelsena tundunud rohelist liikumist, aga Allik tegi Rahvarindele opositsiooni. Mait Rauna raamatust olen küll lugenud, et tema juba siis rohelist liikumist ei uskunud.
Kaarel Piirimäe kirjutab tsensuurist ja propagandast Nõukogude Liidu ja lääneriikide suhetes. Mõtlesin, et tsensuuri vastand ei ole ainult enda huvides tehtav propaganda, vaid ka sundrääkimine. See võis avalduda Nõukogude ajal pioneeritõotuse andmises ja ka tänapäeval, kui õpetaja käseb kasvõi vabal teemal luuletuse kirjutada, aga õpilane ühtegi luuletust kirjutada ei taha. Või ka siis, kui keegi on omal soovil kirjutaja ameti valinud, aga tunneb, et on ennast tühjaks kirjutanud. Nagu Lennart Meri olevat presidendina öelnud, et ei jõua iga päev kuldmune muneda.
Sorokin kirjutas Teise maailmasõja ajal, et Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit on viimasel ajal üksteisele sarnasemaks muutunud – Nõukogude Liit vabamaks ja Ameerika vähem vabaks. Piirimäele on teada ka juba, mis järgnes pärast Teise maailmasõja lõppu. Sõja lõppedes muutunud Inglismaal ajakirjandus taas vabamaks ja see ei tulnud Nõukogude Liidu huvidele kasuks.
Tõnu Tannberg avaldab dokumendi raamatutsensuurist. Mäletan, et P. Piirimäe ütles kord ajaleheintervjuus, et „Ajalooline Ajakiri“ erinevalt „Tunast“ dokumente ei avalda, aga nüüd on sellest põhimõttest loobutud. Vist aastast 1987 mäletan, et „Noorte Hääles“ avaldatud ajakirjanike populaarsusküsitluses sai hääli ka kirjanik Aivo Lõhmus ja mulle seletati seda sellega, et ta oli kirjutanud ajalehes raamatute hävitamisest. Ühel päeval tundus mulle, nagu võiks Nõukogude aja raamatute kinnistesse erifondidesse paigutamisel olla ka häid külgi, sest kui paberilt ei loeta, siis see ei kulu. Aga ajakirjast selgub, et erifondid ei olnud raamatute päästmine, vaid mis erifondi ei mahtunud, see hävitati kohe. Hävitatud raamatute arvud olid suured ja keelati ka värskeid käsikirju.
See on arvatavasti viimane köide, mille tänavu aastal läbi sain, arvestan selle 26. aasta jooksul läbi loetud raamatuks. Arv 26 on keskmisest inimesest suurem, aga raamatublogijatest väiksem. Ma ei loe siiski kiiruse peale, vaid järelemõtlemiseks. Läbi saaadud raamatuid hakkasin uuesti kirja panema 28. oktoobril 2007, sellest ajast on nimekirja kantud 402 nimetust. See teeb umbes 33 raamatut aasta kohta. Esimese 12 kuuga sain 21. oktoobriks 2008 läbi 48 raamatut, aga siis ma kiirustasin rohkem ja lugesin õhemaid teoseid, töötundide arv peaks umbes sama olema.
Olen üles kirjutanud, et lugesin ka varem ajalooajakirjad tervikuna läbi, aga aastal 2009 on see katkenud, uuesti hakkasin neid tervikuna lugema umbes neli aastat hiljem ja siis juba rohkem süvenedes, aga ma ei leidnud kõiki üleskirjutuste pabereid üles.
Nüüd loetud „Ajaloolise Ajakirja“ number erineb varasematest selle poolest, et korraga on kirja pandud kahe peatoimetaja nimi, ei tea, mis edasi saab. Numbris on neli kaastööd, need on kõik Nõukogude aja tsensuuri teemalised.
Kirjutades kirju Valga linna ja maakonna ajaloo kohta panin tähele, et sealkandis on tegutsenud rohkelt Raudsepa-nimelisi. Selles ajakirjas kirjutab Anu Raudsepp, kes mainib samuti oma Valgamaa sugulasi, aga erinevalt number varem kirjutanud Kenkmannist ei kasuta mina-vormi.
Ma tavaliselt artiklites viidatud materjale välja pole otsinud, aga seda artiklit lugedes ühe ajaleheartikli otsisin, sest ajakirjas oli kahtlane koht. Ajakirja järgi jõudis Rootsi randa Tallinnas vette visatud ja pagulastele mõeldud pudelposti kiri. Kuna Eestis puhuvad peamiselt läänetuuled, siis kontrollisin, mis on kirjas ajalehes. Seal pagulasajakirjanik arvaski, et pudel on visatud vette laevalt Rootsi ranna lähedal. Ajaloolane võib teha vigu, kui teeb allikatest lühendatud väljakirjutusi, aga pärast neid kasutades tervikut ei mäleta.
Anneli Saro kirjutab teatritsensuurist. Selles artiklis on kujutatud Jaak Allikut Vello Pohlast positiivsema tegelasena. Olen Pohla minevikust uuemal ajal ka mujalt lugenud, aga taasiseseisvumisperioodil, kui ma olin alles hiljutisündinu, jäi neist vastupidine mulje. Pohla juhtis edumeelsena tundunud rohelist liikumist, aga Allik tegi Rahvarindele opositsiooni. Mait Rauna raamatust olen küll lugenud, et tema juba siis rohelist liikumist ei uskunud.
Kaarel Piirimäe kirjutab tsensuurist ja propagandast Nõukogude Liidu ja lääneriikide suhetes. Mõtlesin, et tsensuuri vastand ei ole ainult enda huvides tehtav propaganda, vaid ka sundrääkimine. See võis avalduda Nõukogude ajal pioneeritõotuse andmises ja ka tänapäeval, kui õpetaja käseb kasvõi vabal teemal luuletuse kirjutada, aga õpilane ühtegi luuletust kirjutada ei taha. Või ka siis, kui keegi on omal soovil kirjutaja ameti valinud, aga tunneb, et on ennast tühjaks kirjutanud. Nagu Lennart Meri olevat presidendina öelnud, et ei jõua iga päev kuldmune muneda.
Sorokin kirjutas Teise maailmasõja ajal, et Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liit on viimasel ajal üksteisele sarnasemaks muutunud – Nõukogude Liit vabamaks ja Ameerika vähem vabaks. Piirimäele on teada ka juba, mis järgnes pärast Teise maailmasõja lõppu. Sõja lõppedes muutunud Inglismaal ajakirjandus taas vabamaks ja see ei tulnud Nõukogude Liidu huvidele kasuks.
Tõnu Tannberg avaldab dokumendi raamatutsensuurist. Mäletan, et P. Piirimäe ütles kord ajaleheintervjuus, et „Ajalooline Ajakiri“ erinevalt „Tunast“ dokumente ei avalda, aga nüüd on sellest põhimõttest loobutud. Vist aastast 1987 mäletan, et „Noorte Hääles“ avaldatud ajakirjanike populaarsusküsitluses sai hääli ka kirjanik Aivo Lõhmus ja mulle seletati seda sellega, et ta oli kirjutanud ajalehes raamatute hävitamisest. Ühel päeval tundus mulle, nagu võiks Nõukogude aja raamatute kinnistesse erifondidesse paigutamisel olla ka häid külgi, sest kui paberilt ei loeta, siis see ei kulu. Aga ajakirjast selgub, et erifondid ei olnud raamatute päästmine, vaid mis erifondi ei mahtunud, see hävitati kohe. Hävitatud raamatute arvud olid suured ja keelati ka värskeid käsikirju.
Tartu meistrivõistlused 2019
Maleliidu kodulehekülje andmetel olid Tartu meistrivõistlustel edukad noored mängijad:
1. Albert Pedmanson 4,5 punkti
2. Tanel Tiisler 4,5
3. Herman Pedmanson 4
1. Albert Pedmanson 4,5 punkti
2. Tanel Tiisler 4,5
3. Herman Pedmanson 4
Tilgad
Olin muutunud tilgaks. Tilgad olid õrnad ja nende elu võis kergesti lõppeda. Teiselt poolt olid tilkadel ämbliku sarnased jäsemed ja me saime vahetpidamata hoope jagada. Seda me ka tegime.
*
Algas äike. Kui oli äike, siis tahtis Jürgen koju minna, et äiksega oma poega hirmutada.
*
Kuulasin hommikul enne kooliminekut muusikat. Vend magas samas toas ja muusika peale üles ei ärganud. Võibolla ma poleks ka nii kergesti ärganud, kui poleks olnud vajadust kooli minna.
*
Algas äike. Kui oli äike, siis tahtis Jürgen koju minna, et äiksega oma poega hirmutada.
*
Kuulasin hommikul enne kooliminekut muusikat. Vend magas samas toas ja muusika peale üles ei ärganud. Võibolla ma poleks ka nii kergesti ärganud, kui poleks olnud vajadust kooli minna.
pühapäev, detsember 29, 2019
Täidetud paber
Joonistasin pilti. Kui paberi üks külg oli täis joonistatud, joonistasin täis ka teise külje. Teised ütlesid, et viimasena joonistatud asjad on halvemad kui ülejäänud. Vastasin, et see tuleb sellest, et lõpus võtsin kogemata pliiatsi, alustasin pastakaga. Läksin piltidega oma tuppa. Küsisin ka Tõnult, kas hoida need pildid alles. Tema soovitas ära visata. Hakkasin seda paberit endale selga panema. Paberkott oli nii suur, et selgapanek võttis tükk aega. Mõtlesin, et ei tea, kas läbi paberi saab hingata, või lämbun paberkoti sisse ära. Istusin voodi peal ja jätkasin paberite uurimist. Olin paberile kirjutanud itaalia keeles. Nüüd lugesin seda üha üle, et itaalia keelt meeles hoida.
laupäev, detsember 28, 2019
Vanad paberid
Mängisin malet. Must lipp tungis valge tagalasse. Tundus, et ta sealt enam välja ei pääse. Aga kogu aeg oli lipul üks käik veel. Ta lõi rohkem kui ühe valge nupu ja pääses valge nuppude vahelt välja.
*
Vaatasin ühte ajalehenumbrit. Nägin, et ajalehes on jälle palju malepartiisid avaldatud. Otsustasin, et välja ma neid ei lõika, sest väljalõikeid on juba piisavalt kogutud. Siis sain aru, et malepartiisid on nii palju avaldatud sellepärast, et see pole värske, vaid Nõukogude-aegne ajalehenumber. Lugesin sellest muid asju. Tol ajal pöörati ajalehtedes palju tähelepanu lihtinimeste elule, üks selline artikkel oli ka selles numbris.
*
Olin mõelnud, et minu raamatut "Viimsed päevad" küll kiidetakse, aga endale mulle see ei meeldi. Nüüd lugesin üle trükitud raamatu asemel käsikirja ühte peatükki ja see meeldis küll. Peatükis oli kasutatud rohkem riime kui ma mäletasin. Tahtsin kontrollida, kas trükitud variandis ka kõik need riimid sees on.
*
Tahtsin minna läbi ukse, aga pidin kaua ootama, sest palju inimesi tuli vastu. Mõned inimesed liikusid minuga samas suunas, ka nemad läksid minust ette.
*
Treener ei olnud viimase öö korrapidajaga rahul. Mina olin arvanud, et korrapidaja pidas korda, aga nüüd treener rääkis, et seda ei tehtud hästi. Korrapidaja oli pidanud valvet, aga treener ütles, et seda pole vaja, sest ta kuuleb läbi une ka, kui keegi uksele koputab. Lõpuks oli korrapidaja kõik asjad tehtud saanud, aga ta polnud läinud sellest teatama ja nii olid teised tema järel ilmaasjata ootama pidanud.
*
Vaatasin ühte ajalehenumbrit. Nägin, et ajalehes on jälle palju malepartiisid avaldatud. Otsustasin, et välja ma neid ei lõika, sest väljalõikeid on juba piisavalt kogutud. Siis sain aru, et malepartiisid on nii palju avaldatud sellepärast, et see pole värske, vaid Nõukogude-aegne ajalehenumber. Lugesin sellest muid asju. Tol ajal pöörati ajalehtedes palju tähelepanu lihtinimeste elule, üks selline artikkel oli ka selles numbris.
*
Olin mõelnud, et minu raamatut "Viimsed päevad" küll kiidetakse, aga endale mulle see ei meeldi. Nüüd lugesin üle trükitud raamatu asemel käsikirja ühte peatükki ja see meeldis küll. Peatükis oli kasutatud rohkem riime kui ma mäletasin. Tahtsin kontrollida, kas trükitud variandis ka kõik need riimid sees on.
*
Tahtsin minna läbi ukse, aga pidin kaua ootama, sest palju inimesi tuli vastu. Mõned inimesed liikusid minuga samas suunas, ka nemad läksid minust ette.
*
Treener ei olnud viimase öö korrapidajaga rahul. Mina olin arvanud, et korrapidaja pidas korda, aga nüüd treener rääkis, et seda ei tehtud hästi. Korrapidaja oli pidanud valvet, aga treener ütles, et seda pole vaja, sest ta kuuleb läbi une ka, kui keegi uksele koputab. Lõpuks oli korrapidaja kõik asjad tehtud saanud, aga ta polnud läinud sellest teatama ja nii olid teised tema järel ilmaasjata ootama pidanud.
Keeleajaloost
Hasso Krull oletab "Loomingus" nr. 12/2019, et sõna 'aade' tõi eesti keelde Gustav Suits, viidates aastal 1905 kirjutatud luuletusele. Kontrollisin üle, et mäletan õigesti, et Tõnisson ja Grenzstein kasutasid sõna 'aade' juba 19. sajandil.
reede, detsember 27, 2019
Kodused analüüsid
1. e4 e6 2. d4 d5 3. Rd2 c5 4. dc de 5. Re4 Lc7 6. Oe3 Rd7 7. Rd6 Od6 8. Ld6 Ld6 9. cd Rgf6 10. 0-0-0 0-0 11. Rf3 b6 (katkestusseis) 12. Ob5 Ob7 13. Oe2 Vac8 14. Vd2 Re4 15. Vd4 Od5 16. Va4 a5 17. Ob5 Oc6 18. Oc6 Vc6 19. Ve4 Vd6 20. Vd1 1:0.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed Ld5 4. Rc3 La5 5. Od2 Lb6 6. Rf3 Og4 7. Of4 Rf6 8. Oe2 g6 9. 0-0 Og7 10. Ve1 0-0 11. d5 Rd5 12. Rd5 cd 13. Ld5 Vd8 14. Le4 Of5 15. Le7 Rc6 16. Lh4 Oc2 17. Vac1 Lb2 18. Rg5 h5 19. Oc4 Vd7 20. Ve2 Rd4 (katkestusseis) 21. Vd2 Lc1+ 22. Of1 Le1 23. g4 Of6 24. gh Og5 25. Lg4 Vad8 26. Og5 Oe4 27. Vd1 Of3 28. Ld7 Re2++
1. e4 c6 2. d4 d5 3. ed Ld5 4. Rc3 La5 5. Od2 Lb6 6. Rf3 Og4 7. Of4 Rf6 8. Oe2 g6 9. 0-0 Og7 10. Ve1 0-0 11. d5 Rd5 12. Rd5 cd 13. Ld5 Vd8 14. Le4 Of5 15. Le7 Rc6 16. Lh4 Oc2 17. Vac1 Lb2 18. Rg5 h5 19. Oc4 Vd7 20. Ve2 Rd4 (katkestusseis) 21. Vd2 Lc1+ 22. Of1 Le1 23. g4 Of6 24. gh Og5 25. Lg4 Vad8 26. Og5 Oe4 27. Vd1 Of3 28. Ld7 Re2++
neljapäev, detsember 26, 2019
"Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast"
Th. G. Masaryk. „Zur russischen Geschichts- und Religionsphilosophie. Soziologische Skizzen. Erster Band“. Verlegt bei Eugen Diederichs. Umveränderte Neuauflage der 1913 im Eugen Diederichs Verlag in Jena erschienenen Ausgabe. 1965 by Eugen Diederichs Verlag Düsseldorf-Köln. 388 lehekülge.
Selles raamatus kirjutab üks slaavlane teistest slaavlastest. Hilisem Tšehhoslovakkia president Masaryk arutleb raamatu algul, kas Venemaa kuulub Euroopasse. Algul ta ütleb, et mida kaugemale ida poole minna, seda vähem see Euroopa on, kuid siis jõuab järeldusele, et Venemaa siiski Euroopasse kuulub. Tol ajal oli ka Eesti Venemaa osa.
Tšehhi-slovaki autor ei lähe mööda ka oma maa ajaloost. Eesti koolides on õpetatud, et reformatsioon algas aastal 1517 Martin Lutheriga, varasem Jan Husi tegevus oli eelreformatsioon. Kuid Masaryki järgi alustas juba Hus reformatsiooni ja sellega algas uusaeg kogu Euroopas. Reformatsioon jõudis ka Venemaale. Eestis on Peeter I tuntud vallutussõjaga, kuid Masaryk kirjutab, et kui Peeter I muutis vanausulised vähemuseks, siis see oli reformatsioon Venemaal, mida teostati ülevalt. Masaryk on rahul ka Venemaa pealinna toomisega Peterburisse, sest see muutis Venemaa euroopalikumaks. Kuid varem loetud hiljem kirjutatud raamatus oli Masaryk vallutussõdade vastane ja Peterburi asutati vallutatud alale. Masaryk ütleb ka, et kui Venemaa vallutas hiljem idapoolseid alasid, siis see tegi teda teiselt poolt aasialikumaks. Venemaal oli varasemas ajaloos olnud mongoli-tatari ike, kuid seda ei pea Masaryk kõige sügavamat mõju avaldanuks, sest venelased vaadanud ikestajatele ülevalt alla, olulisem olnud see, et Läänele, kellest oldi maha jäänud, vaadati alt üles.
Venemaa 19. sajandi ajaloos kirjutab Masaryk pikalt läänlaste ja slavofiilide vastuoludest, kuid need andnud ka omavahelise sünteesi. Slavofiilid tahtsid säilitada Venemaa omapära, kuid läänlased Venemaad euroopalikumaks muuta. Seda ei öelda, et keegi oleks tahtnud Venemaad muuta Aasia riikide sarnasemaks. Läänlaste mõju oli tugevam Peterburis. Üks slavofiil nimetas Peterburit ja kogu Läänt Saatanaks. Slavofiilid olid konservatiivsemad ja reaktsioonilisemad, läänlased liberaalsemad ja revolutsioonilisemad. Läänlaste hulka kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, kellest raamatu kirjutamisajast hiljem kasvasid välja kommunistid. Kuigi Masaryki järgi oli Moskva slavofiilsem keskus, viidi just väidetavate läänlastest vasakpoolsete võimu ajal pealinn hiljem Peterburist Moskvasse. Võibolla seda ilma sõjata poleks tehtud. Aga võibolla tuleks öelda ka, et võimule tulles muutusid kommunistid slavofiilsemateks, kui nad panid piirid Euroopa riikidega kinni.
Masaryk kirjutab, et keisrite ajal valitsesid Venemaal teokraatia ning tsesaropapism. Masaryk ise teokraatiat ei poolda. Varem loetud raamatus arvas ta, et tema ajal võiks juhinduda teoloogia asemel filosoofiast.
Juttu on ka panslavismist ehk erinevate slaavi rahvaste ühendamise püüdest. Panslavismi puhul nimetab Masaryk taas tähtsana tšehhide osa, kuigi vahepeal on loetlenud rohkem suuremate rahvaste filosoofe. Olevat tehtud katseid luua slaavi ühiskeelt, selliseid plaane peab Masaryk naiivseteks. Minu teada tehiskeeltest esperanto ja sanskrit on olnud üsna edukad, kui nad ka pole varem olemas olnud keeli välja vahetanud. Raamatust selgub ka, millised ohud eestlasi on ähvardanud. Keegi tahtnud muuta kõik Venemaa vähemusrahvad peale poolakate venekeelseteks. Masaryk meenutab, et Poola on alles hiljuti iseseisev olnud. Tšehhi rahvast peab ta selle raamatu kirjutamise ajal iseseisvuse jaoks liiga väikseks, aga poola rahvast mitte. Varem olen kohanud, et sõnu väikevenelane ja ukrainlane kasutatakse sünonüümidena, aga Masaryk viitab kellelegi, kes nimetas neid erinevate rahvastena. Masaryk kasutab rohkem väikevenelase sõna ja ei pea neid eraldi rahvaks. Aga ta oletab, et minevikus oli Kiievi riik väikevene ja Novgorodi riik suurvene riik. Ukrainlasi on ju tšehhidest rohkem.
Läänlaste hulgast kirjutab Masaryk pikemalt Tšaadajevist, Belinskist ja Herzenist. Herzenilt ma 12. klassis ühte eesti keelde tõlgitud raamatut lugesin, aga see ei avaldanud mulle nii suurt mõju kui suur on Herzeni mõju lugejatele Masaryki kirjelduses. Herzen elas Pariisis ja pooldas algul revolutsioone, kuid 1848. a. revolutsioon pani teda nendes pettuma. Masaryki järgi Herzen järgnevalt küll lähenes slavofiilidele, kuid ei olnud päris slavofiil, sest ise ennast slavofiilide hulka kuuluvaks ei pidanud ja ei olnud erinevalt neist müstik. Praegu on olemas raadiosaade „Müstiline Venemaa“ ja ka Masaryki järgi on Venemaa müstilisem kui Lääs.
Selles raamatus kirjutab üks slaavlane teistest slaavlastest. Hilisem Tšehhoslovakkia president Masaryk arutleb raamatu algul, kas Venemaa kuulub Euroopasse. Algul ta ütleb, et mida kaugemale ida poole minna, seda vähem see Euroopa on, kuid siis jõuab järeldusele, et Venemaa siiski Euroopasse kuulub. Tol ajal oli ka Eesti Venemaa osa.
Tšehhi-slovaki autor ei lähe mööda ka oma maa ajaloost. Eesti koolides on õpetatud, et reformatsioon algas aastal 1517 Martin Lutheriga, varasem Jan Husi tegevus oli eelreformatsioon. Kuid Masaryki järgi alustas juba Hus reformatsiooni ja sellega algas uusaeg kogu Euroopas. Reformatsioon jõudis ka Venemaale. Eestis on Peeter I tuntud vallutussõjaga, kuid Masaryk kirjutab, et kui Peeter I muutis vanausulised vähemuseks, siis see oli reformatsioon Venemaal, mida teostati ülevalt. Masaryk on rahul ka Venemaa pealinna toomisega Peterburisse, sest see muutis Venemaa euroopalikumaks. Kuid varem loetud hiljem kirjutatud raamatus oli Masaryk vallutussõdade vastane ja Peterburi asutati vallutatud alale. Masaryk ütleb ka, et kui Venemaa vallutas hiljem idapoolseid alasid, siis see tegi teda teiselt poolt aasialikumaks. Venemaal oli varasemas ajaloos olnud mongoli-tatari ike, kuid seda ei pea Masaryk kõige sügavamat mõju avaldanuks, sest venelased vaadanud ikestajatele ülevalt alla, olulisem olnud see, et Läänele, kellest oldi maha jäänud, vaadati alt üles.
Venemaa 19. sajandi ajaloos kirjutab Masaryk pikalt läänlaste ja slavofiilide vastuoludest, kuid need andnud ka omavahelise sünteesi. Slavofiilid tahtsid säilitada Venemaa omapära, kuid läänlased Venemaad euroopalikumaks muuta. Seda ei öelda, et keegi oleks tahtnud Venemaad muuta Aasia riikide sarnasemaks. Läänlaste mõju oli tugevam Peterburis. Üks slavofiil nimetas Peterburit ja kogu Läänt Saatanaks. Slavofiilid olid konservatiivsemad ja reaktsioonilisemad, läänlased liberaalsemad ja revolutsioonilisemad. Läänlaste hulka kuulusid ka sotsiaaldemokraadid, kellest raamatu kirjutamisajast hiljem kasvasid välja kommunistid. Kuigi Masaryki järgi oli Moskva slavofiilsem keskus, viidi just väidetavate läänlastest vasakpoolsete võimu ajal pealinn hiljem Peterburist Moskvasse. Võibolla seda ilma sõjata poleks tehtud. Aga võibolla tuleks öelda ka, et võimule tulles muutusid kommunistid slavofiilsemateks, kui nad panid piirid Euroopa riikidega kinni.
Masaryk kirjutab, et keisrite ajal valitsesid Venemaal teokraatia ning tsesaropapism. Masaryk ise teokraatiat ei poolda. Varem loetud raamatus arvas ta, et tema ajal võiks juhinduda teoloogia asemel filosoofiast.
Juttu on ka panslavismist ehk erinevate slaavi rahvaste ühendamise püüdest. Panslavismi puhul nimetab Masaryk taas tähtsana tšehhide osa, kuigi vahepeal on loetlenud rohkem suuremate rahvaste filosoofe. Olevat tehtud katseid luua slaavi ühiskeelt, selliseid plaane peab Masaryk naiivseteks. Minu teada tehiskeeltest esperanto ja sanskrit on olnud üsna edukad, kui nad ka pole varem olemas olnud keeli välja vahetanud. Raamatust selgub ka, millised ohud eestlasi on ähvardanud. Keegi tahtnud muuta kõik Venemaa vähemusrahvad peale poolakate venekeelseteks. Masaryk meenutab, et Poola on alles hiljuti iseseisev olnud. Tšehhi rahvast peab ta selle raamatu kirjutamise ajal iseseisvuse jaoks liiga väikseks, aga poola rahvast mitte. Varem olen kohanud, et sõnu väikevenelane ja ukrainlane kasutatakse sünonüümidena, aga Masaryk viitab kellelegi, kes nimetas neid erinevate rahvastena. Masaryk kasutab rohkem väikevenelase sõna ja ei pea neid eraldi rahvaks. Aga ta oletab, et minevikus oli Kiievi riik väikevene ja Novgorodi riik suurvene riik. Ukrainlasi on ju tšehhidest rohkem.
Läänlaste hulgast kirjutab Masaryk pikemalt Tšaadajevist, Belinskist ja Herzenist. Herzenilt ma 12. klassis ühte eesti keelde tõlgitud raamatut lugesin, aga see ei avaldanud mulle nii suurt mõju kui suur on Herzeni mõju lugejatele Masaryki kirjelduses. Herzen elas Pariisis ja pooldas algul revolutsioone, kuid 1848. a. revolutsioon pani teda nendes pettuma. Masaryki järgi Herzen järgnevalt küll lähenes slavofiilidele, kuid ei olnud päris slavofiil, sest ise ennast slavofiilide hulka kuuluvaks ei pidanud ja ei olnud erinevalt neist müstik. Praegu on olemas raadiosaade „Müstiline Venemaa“ ja ka Masaryki järgi on Venemaa müstilisem kui Lääs.
Seosed
Aias langetati puid. Läksime reisile. Paberi puudusel kirjutasin särgi peale, kuigi see rikkus särki.
*
Viimistlesin ühte teksti. Isa oli soovitanud sellesse parandus teha, järgisin soovitust osaliselt ja parandasin ka muud. Kirjastuse direktor saatis mulle küsimuse, kas nüüd on tekst korras ja võib edasi saata. Vastasin, et on küll korras. Mõtlesin, et võiks lisada, et keeletoimetaja võiks selle veel üle vaadata. Keres oli avaldanud maleülesannete raamatu, aga üks seis seal ei olnudki ülesanne. Selle asemel selgitas see seis lugejale, et asjade vahel on seosed. Nagu malelaual on kahe käigu vahel seosed, nii ka maakera kliimaga. Kui kliima soojeneb, siis ühes kohas läheb niiskemaks ja teises kohas kuivemaks, mõlemal on negatiivsed tagajärjed. Mõtlesin, et Louis XIV ajal läks male ekstravertsemaks ja Louis XVI ajal introvertsemaks. Raamat kinnitas seda mõtet.
*
Vastu meie rõdu välisklaasi taoti väljastpoolt kirvega. Tahtsin minna lõhkujaid korrale kutsuma, aga nad juba eemaldusid. Mõtlesin, et võtan rõdule fotoaparaadi kaasa ja pildistan korrarikkujaid. Aga õues oli ka muid inimesi ning polnud enam kindel, kes neist on korrarikkuja. Kui oleksin pildistanud oletuse põhjal valesid inimesi, siis olekski võinud uskuma jääda, et need on süüdlased.
*
Viimistlesin ühte teksti. Isa oli soovitanud sellesse parandus teha, järgisin soovitust osaliselt ja parandasin ka muud. Kirjastuse direktor saatis mulle küsimuse, kas nüüd on tekst korras ja võib edasi saata. Vastasin, et on küll korras. Mõtlesin, et võiks lisada, et keeletoimetaja võiks selle veel üle vaadata. Keres oli avaldanud maleülesannete raamatu, aga üks seis seal ei olnudki ülesanne. Selle asemel selgitas see seis lugejale, et asjade vahel on seosed. Nagu malelaual on kahe käigu vahel seosed, nii ka maakera kliimaga. Kui kliima soojeneb, siis ühes kohas läheb niiskemaks ja teises kohas kuivemaks, mõlemal on negatiivsed tagajärjed. Mõtlesin, et Louis XIV ajal läks male ekstravertsemaks ja Louis XVI ajal introvertsemaks. Raamat kinnitas seda mõtet.
*
Vastu meie rõdu välisklaasi taoti väljastpoolt kirvega. Tahtsin minna lõhkujaid korrale kutsuma, aga nad juba eemaldusid. Mõtlesin, et võtan rõdule fotoaparaadi kaasa ja pildistan korrarikkujaid. Aga õues oli ka muid inimesi ning polnud enam kindel, kes neist on korrarikkuja. Kui oleksin pildistanud oletuse põhjal valesid inimesi, siis olekski võinud uskuma jääda, et need on süüdlased.
kolmapäev, detsember 25, 2019
Väljaspool vaatevälja
Tahtsin ühte asja üles kirjutada. Valisin kirjutamiskohaks vanad paberid, mille olin jaganud varem neljaleheküljelisteks temaatilisteks osadeks, aga polnud neid lehekülgi täis kirjutanud. Juhendaja ütles, et minu sõbranna on vist sel teemal raamatu avaldanud, tal on vist isegi kaks raamatut. Sõbranna nime ta ei nimetanud, aga oletasin, et ta mõtleb Reelit. Vastasin samuti nime nimetamata, et mina tean temalt ühte raamatut ja ülikooli lõputööd. Juhendaja ütles, et ta tahab minu kaustikut laenata. Vastasin, et ma ei laena seda talle, ma ei taha ikka kõiki lehekülgi näidata. Vaatasin seda kaustikut koos Lauri K-ga. Ta kiitis, et ma olen osanud joonistada kaks täpselt ühesugust pilti. Vastasin, et koomiksis peavad pildid olema üksteisest natuke erinevad, mitte täpselt ühesugused ega täiesti erinevad. Lauri kiitis, et üks pilt on mul hästi välja tulnud. Vastasin, et see ei ole minu joonistatud. Lauri ütles, et on küll. Mina leidsin pildi pealt joonistaja nime, see ei olnud minu nimi. Läksin kohvikusse ja vaatasin seal ringi, et mida süia tellida ja et võibolla leian sealt Reeli. Aga toiduvalik oli väike ja Reelit ma äratuntavalt ei näinud, kuigi kuulsin tema häält. Lahkusin kohvikust ja kõndides rääkisin ühele võõrale tüdrukule, et ma kuulsin vist hallutsinatsiooni, häält oli kuulda, aga inimest näha ei olnud. Tüdruk vaidles vastu ja püüdis seletada, mis asjad hallutsinatsioonid on. Ta arvas, et neid on ainult ühte liiki. Mina ütlesin, et hallutsinatsioonina võib kuulda ükskõik millist häält. Läksin kodu poole koos ühe poisiga, kelle hääl oli tuttav, aga nägu võõras. Ta soovitas, et me läheksime üle tee, sest seal käib vahetundide ajal üks lapsmaletaja. Vastasin, et olen seda lapsmaletajat vahetundide ajal koolimajas ka näinud.
teisipäev, detsember 24, 2019
Häid jõule!
On jõulud ja jõulurahu
on vähemalt hommikul.
Kingid kotti ei mahu,
siis saamata jääb ehk mul.
Jeesus sündis ja lumi
ükskord oli meil maas.
Praegu on nagu suvi,
kuid jõulud saabuvad taas.
Kord jõuludel kirikus käisin
ja ükskord toas oli kuusk.
Ma hea mäluga näisin,
kui lugesin luuletust Kuust.
on vähemalt hommikul.
Kingid kotti ei mahu,
siis saamata jääb ehk mul.
Jeesus sündis ja lumi
ükskord oli meil maas.
Praegu on nagu suvi,
kuid jõulud saabuvad taas.
Kord jõuludel kirikus käisin
ja ükskord toas oli kuusk.
Ma hea mäluga näisin,
kui lugesin luuletust Kuust.
esmaspäev, detsember 23, 2019
Loom kaasas
Olime vennaga Paide aias. Sinna tuli üks naine. Algul ei öelnud ta midagi, siis ütles vennale tere. Teretasin omalt poolt. Mulle naine ikka tere ei öelnud. Tal oli kaasas üks loom, kes ringi jooksis. Mul hõljusid jalad õhus, toetusin maapinnale ainult ühe kergema esemega. Suurt toetuspinda ei olnud vaja. Küsisin, kas see loom on kass. Vastati, et ei, üks koera sugulane. Ütlesin, et see on käitumisest näha, et ta on koera sugulane.
*
Seisime ühe maja kõrval. Vihma hakkas sadama. Läksime majja varjule. Ees läksid sinna saali juba Tristan ja tema sõbrad, kes olid seal varemgi olnud.
*
Kõndisin Kanali bussipeatuse suunas. Seal oli ka politsei. Politsei tegeles ühe kaubamüüjaga, kellel kogu müügil olev kaup oli varastatud. Osa kaupa oli tal õnnestunud juba ära müia.
*
Seisime ühe maja kõrval. Vihma hakkas sadama. Läksime majja varjule. Ees läksid sinna saali juba Tristan ja tema sõbrad, kes olid seal varemgi olnud.
*
Kõndisin Kanali bussipeatuse suunas. Seal oli ka politsei. Politsei tegeles ühe kaubamüüjaga, kellel kogu müügil olev kaup oli varastatud. Osa kaupa oli tal õnnestunud juba ära müia.
pühapäev, detsember 22, 2019
Tartu jõuluturniir 2019
1. Juri Kraini 6,5 punkti
2. Mihkel Tomson 6,5
3. Herman Pedmanson 5,5
4. Simo Runnel 5,5
5. Eduard Pogosov 5,5
21 osavõtjat, 8 vooru, mõtlemisaeg 1 tund 30 minutit + 30 sekundit iga käigu eest.
7. voor
Kurs - Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Od2 0-0 5. a3 Oc3 6. Oc3 d5 7. e3 Rbd7 8. Rf3 dc 9. Oc4 Rb6 10. Ob3 Od7 11. a4 Rbd5 12. 0-0 Rc3 13. bc Oc6 14. Re5 Oe4 15. f3 Og6 16. Rg6 hg 17. e4 Ve8 18. e5 Rd5 19. Od5 Ld5 20. Ld3 Vad8 21. Vfd1 c5 22. Le4 Le4 23. fe cd 24. Vd4 Vd4 25. cd Vc8 26. d5 ed 27. ed Kf8 28. g4 Vc4 29. h3 Ve4 30. d6 Ve5 31. Vc1 Ke8 32. Vc7 Vd5 33. Vb7 Vd6 34. Va7 Vd2 35. a5 Va2 36. a6 Kf8 37. Va8+ Ke7 38. g5 Va5 39. h4 Va2 40. Vg8 Va6 41. Vg7 Va2 42. Vh7 Kf8 43. h5 gh 44. Vh5 Kg7 45. Vh3= Kg6 46. Vf3 Va7 47. Vg3 Va5 48. Kh2 Vg5 49. Vd3 f5 50. Vd6+ Kh5 51. Vd8 f4 52. Vh8+ Kg4 53. Vh3 Kf5 54. Vf3 Ke4 55. Vf1 f3 56. Ve1+ Kd3 57. Ve3+ Ke3 58. Kh1 Kf2 59. Kh2 Vh5++ Valgel jäi aega alles 49 ja mustal 51 minutit.
8. voor
Runnel - Kraini
1. e4 c5 2. Rf3 Rf6 3. e5 Rd5 4. c3 Rc6 5. Ob5 Rc7 6. Oc6 dc 7. d4 Og4 8. dc Ld1+ 9. Kd1 a5 10. Oe3 Ra6 11. a3 a4 12. Rbd2 e6 13. Re4 0-0-0+ 14. Rd6+ Kc7 15. Ke2 Vd7 16. h3 Of3+ 17. gf g6 18. Vad1 Og7 19. f4 f6 20. Od4 fe 21. fe Vhd8 22. Rc4 Rc5 23. Oc5 Vd1 24. Vd1 Vd1 25. Kd1 b5 26. Od6+ Kb7 27. Rd2 c5 28. Re4 Kc6 29. Rc5 Oe5 30. Oe5 Kc5 31. Kc2 Kd5 32. Od4 e5 33. Oe3 Ke4 34. b3 h5 35. ba ba 36. c4 Kf3 37. c5 g5 38. Og5 Kf2 39. c6 e4 40. c7 e3 41. Oe3+ Ke3 42. c8L Kf3 43. Lg8 Kf2 44. Lg5 Kf3 45. Kd3 h4 46. Lh4 Kg2 47. Lf4 Kh3 48. Lg5 alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 11 minutit ja 44 sekundit, mustal 1 tund 19 minutit ja 35 sekundit.
2. Mihkel Tomson 6,5
3. Herman Pedmanson 5,5
4. Simo Runnel 5,5
5. Eduard Pogosov 5,5
21 osavõtjat, 8 vooru, mõtlemisaeg 1 tund 30 minutit + 30 sekundit iga käigu eest.
7. voor
Kurs - Runnel
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. Rc3 Ob4 4. Od2 0-0 5. a3 Oc3 6. Oc3 d5 7. e3 Rbd7 8. Rf3 dc 9. Oc4 Rb6 10. Ob3 Od7 11. a4 Rbd5 12. 0-0 Rc3 13. bc Oc6 14. Re5 Oe4 15. f3 Og6 16. Rg6 hg 17. e4 Ve8 18. e5 Rd5 19. Od5 Ld5 20. Ld3 Vad8 21. Vfd1 c5 22. Le4 Le4 23. fe cd 24. Vd4 Vd4 25. cd Vc8 26. d5 ed 27. ed Kf8 28. g4 Vc4 29. h3 Ve4 30. d6 Ve5 31. Vc1 Ke8 32. Vc7 Vd5 33. Vb7 Vd6 34. Va7 Vd2 35. a5 Va2 36. a6 Kf8 37. Va8+ Ke7 38. g5 Va5 39. h4 Va2 40. Vg8 Va6 41. Vg7 Va2 42. Vh7 Kf8 43. h5 gh 44. Vh5 Kg7 45. Vh3= Kg6 46. Vf3 Va7 47. Vg3 Va5 48. Kh2 Vg5 49. Vd3 f5 50. Vd6+ Kh5 51. Vd8 f4 52. Vh8+ Kg4 53. Vh3 Kf5 54. Vf3 Ke4 55. Vf1 f3 56. Ve1+ Kd3 57. Ve3+ Ke3 58. Kh1 Kf2 59. Kh2 Vh5++ Valgel jäi aega alles 49 ja mustal 51 minutit.
8. voor
Runnel - Kraini
1. e4 c5 2. Rf3 Rf6 3. e5 Rd5 4. c3 Rc6 5. Ob5 Rc7 6. Oc6 dc 7. d4 Og4 8. dc Ld1+ 9. Kd1 a5 10. Oe3 Ra6 11. a3 a4 12. Rbd2 e6 13. Re4 0-0-0+ 14. Rd6+ Kc7 15. Ke2 Vd7 16. h3 Of3+ 17. gf g6 18. Vad1 Og7 19. f4 f6 20. Od4 fe 21. fe Vhd8 22. Rc4 Rc5 23. Oc5 Vd1 24. Vd1 Vd1 25. Kd1 b5 26. Od6+ Kb7 27. Rd2 c5 28. Re4 Kc6 29. Rc5 Oe5 30. Oe5 Kc5 31. Kc2 Kd5 32. Od4 e5 33. Oe3 Ke4 34. b3 h5 35. ba ba 36. c4 Kf3 37. c5 g5 38. Og5 Kf2 39. c6 e4 40. c7 e3 41. Oe3+ Ke3 42. c8L Kf3 43. Lg8 Kf2 44. Lg5 Kf3 45. Kd3 h4 46. Lh4 Kg2 47. Lf4 Kh3 48. Lg5 alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 11 minutit ja 44 sekundit, mustal 1 tund 19 minutit ja 35 sekundit.
Jalutuskäigud
10 asja, mis jalutuskäikude kohta meelde tulevad:
1. Ükskord jalutasin koos emaga Kalda tee kitsal kõnniteel, panin hästi vihmausse tähele ja ei tahtnud neile peale astuda.
2. Ükskord läksin koos klassivennaga kooli poole, kukkusin kõnniteel ja ütlesin, et ma pole selles kohas kunagi varem kukkunud. Klassivend vastas, et ükskord on ikka esimene kord.
3. Ühel korral jalutasin tänaval, kui mult küsiti kuuldeaparaadi jaoks raha. Ütlesin, et küsija on varem ka küsinud. Ta vastas, et see läks ära, nüüd on uut vaja.
4. Ükskord kõndisin üle tüki aja üle Sõpruse silla, ühed inimesed kõndisid vastu ja mulle tundus, et neil on vedanud, et nad elavad sellises kohas, et nad saavad sageli üle selle silla kõndida.
5. Läksin ühe klassivennaga korduvalt koos koolist koju, arutasime korduvalt kooliasju ja ta kordas lauset: "Kool on üldse üks hullumaja."
6. Läksin koos isaga kodust rongijaama poole ja mul oli raske kõndida nii kiiresti kui isa.
7. Läksin koos vennaga kodust vanaema poole ja vend rääkis oma ülikooli erialast.
8. Läksime Paides vanaema poolt onupoja poole, õde tundis teed, mina üksi poleks tundnud.
9. Kõndisin kuumarekordi ilmaga Kalda teel ja keerasin maja hoovipoolsele küljele, et olla päikese eest varjul.
10. Jalutasin vahetunni ajal kooli koridoris ja enne kella tundi käimist viirastus juba kujutletav kell.
1. Ükskord jalutasin koos emaga Kalda tee kitsal kõnniteel, panin hästi vihmausse tähele ja ei tahtnud neile peale astuda.
2. Ükskord läksin koos klassivennaga kooli poole, kukkusin kõnniteel ja ütlesin, et ma pole selles kohas kunagi varem kukkunud. Klassivend vastas, et ükskord on ikka esimene kord.
3. Ühel korral jalutasin tänaval, kui mult küsiti kuuldeaparaadi jaoks raha. Ütlesin, et küsija on varem ka küsinud. Ta vastas, et see läks ära, nüüd on uut vaja.
4. Ükskord kõndisin üle tüki aja üle Sõpruse silla, ühed inimesed kõndisid vastu ja mulle tundus, et neil on vedanud, et nad elavad sellises kohas, et nad saavad sageli üle selle silla kõndida.
5. Läksin ühe klassivennaga korduvalt koos koolist koju, arutasime korduvalt kooliasju ja ta kordas lauset: "Kool on üldse üks hullumaja."
6. Läksin koos isaga kodust rongijaama poole ja mul oli raske kõndida nii kiiresti kui isa.
7. Läksin koos vennaga kodust vanaema poole ja vend rääkis oma ülikooli erialast.
8. Läksime Paides vanaema poolt onupoja poole, õde tundis teed, mina üksi poleks tundnud.
9. Kõndisin kuumarekordi ilmaga Kalda teel ja keerasin maja hoovipoolsele küljele, et olla päikese eest varjul.
10. Jalutasin vahetunni ajal kooli koridoris ja enne kella tundi käimist viirastus juba kujutletav kell.
laupäev, detsember 21, 2019
Viies ja kuues voor
5. voor
Runnel - Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 0-0 7. c3 b5 8. Ob3 Ob7 9. d4 d5 10. ed Ra5 11. de Rb3 12. ef Of6 13. ab Od5 14. Of4 c6 15. Rbd2 h6 16. Lc2 Ld7 17. c4 Oe6 18. Re4 Og5 19. Reg5 hg 20. Rg5 Of5 21. Ld2 Vfd8 22. Ld7 Vd7 23. cb cb 24. h3 f6 25. Rf3 Kf7 26. Vac1 Oe6 27. b4 g5 28. Og5 Od5 29. Of4 Of3 30. gf Vd4 31. Ve4 Vad8 32. Vce1 f5 33. Ve7+ Kg8 34. Oh6 V4d7 35. Vd7 Vd7 36. Ve6 Vd4 37. Va6 Vb4 38. Vf6 Vb2 39. Vf5 Vb1+ 40. Kg2 b4 41. Vb5 b3 42. Oe3 Kf7 43. h4 b2 44. Od4 Va1 45. Vb2 Va8 46. Vb5 Va4 47. Vf5+ Ke6 48. Vf4 Kd5 49. h5 Vd4 50. Vd4+ alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 14 minutit, mustal 31 minutit.
6. voor
Tomson - Runnel
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. cd cd 4. g3 Rf6 5. Og2 e6 6. d4 Rc6 7. 0-0 Oe7 8. Rc3 0-0 9. Of4 a6 10. Vc1 Od7 11. h3 Vc8 12. g4 Vfe8 13. Ld2 Re4 14. Re4 de 15. Re5 Re5 16. Oe5 Vc1 17. Vc1 Oc6 18. e3 f6 19. Og3 f5 20. Lc2 Od6 21. Od6 Ld6 22. Lc5 Ld7 23. Lc4 Od5 24. Lc7 Lb5 25. b3 Oc6 26. gf Lf5 27. Vc5 Od5 28. Ld7 Vf8 29. Vc2 Oc6 30. Ld6 Od5 31. Lg3 Lf6 32. Lg4 Lf5 33. Lf5 ef 34. Of1 g6 35. Vc5 Vd8 36. Vd5 Vc8 37. Vc5 Vb8 38. Vc7 h6 39. Oc4+ Kh8 40. Oe6 Ve8 41. Vc8 alistusin. Valgel jäi aega alles 13 minutit 54 sekundit, mustal 53 minutit.
Runnel - Põvvat
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oa4 Rf6 5. 0-0 Oe7 6. Ve1 0-0 7. c3 b5 8. Ob3 Ob7 9. d4 d5 10. ed Ra5 11. de Rb3 12. ef Of6 13. ab Od5 14. Of4 c6 15. Rbd2 h6 16. Lc2 Ld7 17. c4 Oe6 18. Re4 Og5 19. Reg5 hg 20. Rg5 Of5 21. Ld2 Vfd8 22. Ld7 Vd7 23. cb cb 24. h3 f6 25. Rf3 Kf7 26. Vac1 Oe6 27. b4 g5 28. Og5 Od5 29. Of4 Of3 30. gf Vd4 31. Ve4 Vad8 32. Vce1 f5 33. Ve7+ Kg8 34. Oh6 V4d7 35. Vd7 Vd7 36. Ve6 Vd4 37. Va6 Vb4 38. Vf6 Vb2 39. Vf5 Vb1+ 40. Kg2 b4 41. Vb5 b3 42. Oe3 Kf7 43. h4 b2 44. Od4 Va1 45. Vb2 Va8 46. Vb5 Va4 47. Vf5+ Ke6 48. Vf4 Kd5 49. h5 Vd4 50. Vd4+ alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 14 minutit, mustal 31 minutit.
6. voor
Tomson - Runnel
1. c4 c6 2. Rf3 d5 3. cd cd 4. g3 Rf6 5. Og2 e6 6. d4 Rc6 7. 0-0 Oe7 8. Rc3 0-0 9. Of4 a6 10. Vc1 Od7 11. h3 Vc8 12. g4 Vfe8 13. Ld2 Re4 14. Re4 de 15. Re5 Re5 16. Oe5 Vc1 17. Vc1 Oc6 18. e3 f6 19. Og3 f5 20. Lc2 Od6 21. Od6 Ld6 22. Lc5 Ld7 23. Lc4 Od5 24. Lc7 Lb5 25. b3 Oc6 26. gf Lf5 27. Vc5 Od5 28. Ld7 Vf8 29. Vc2 Oc6 30. Ld6 Od5 31. Lg3 Lf6 32. Lg4 Lf5 33. Lf5 ef 34. Of1 g6 35. Vc5 Vd8 36. Vd5 Vc8 37. Vc5 Vb8 38. Vc7 h6 39. Oc4+ Kh8 40. Oe6 Ve8 41. Vc8 alistusin. Valgel jäi aega alles 13 minutit 54 sekundit, mustal 53 minutit.
reede, detsember 20, 2019
Raamat lugeda
Algas kirjandustund. Õpetaja küsis, kes on tänaseks kohustuslikku raamatut lugenud. Vastasin, et ühte raamatut ma lugesin, aga ma ei tea, kas see on see. Võtsin raamatu välja, et pealkirja vaadata, aga selgus, et sellel oli mitu kaant ja tiitellehte, millest igal oli pealkiri erinev. Ütlesin, et õpetaja ise vaataks, kas see on õige raamat. Näitasin pinginaabrile, et lugesin ühte ajalehekujulist raamatut. Pinginaaber küsis, kas ma oskan siis inglise keeles lugeda. Vastasin, et viimasel ajal loen ma isegi vene ja saksa keeles ilma sõnaraamatuta. Arvasin, et autoritele meeldis ajalehekujuline raamat välja anda. Pinginaaber vaidles vastu, et pagulastel polnud lihtsalt muid trükitehnilisi võimalusi.
*
Olin arsti juures. Arst ütles, millal ma pean minema proove andma. Siis tuli talle meelde, et proove võiks anda rohkemgi kui ta alguses oli määranud. Ma ei tahtnud anda.
*
Kõndisin mööda teed. Üks eespool kõndiv tüdruk hakkas oma emast lahku minema ja lehvitas veel talle selja taha. Tundus, et seejärel lehvitas ta ka mulle, kuigi me ei olnud tuttavad. Tänapäeval leidus selliseid inimesi, kes nii tegid.
neljapäev, detsember 19, 2019
Pesupulgad
Henn pani mulle une pealt iga sõrme otsa pesupulga. Tahtsin voodist välja tulla, aga mõtlesin, et pesupulgad takistavad mul selleks voodile toetuda. Läksin Hennu voodi juurde, võtsin pesupulgad enda küljest ära ja panin need Hennule. Aga ma ei pannud neid tema külge, muidu tal oleks võinud valus olla, vaid tema riiete külge. Ühe pesupulga panin teki otsa külge. Henn ütles, et see on isa tekk. Seetõttu võtsin pesupulga sealt ära. Ühe pesupulga panin teki teise otsa. Siis mõtlesin, et kui üks teki ots on isa oma, siis on ka teine.
kolmapäev, detsember 18, 2019
Parteijuhi pere
Varem oli parteijuhtidele soovitatud, et neil oleks kaks last. Nüüd soovitati, et oleks üks laps. Vist sellepärast, et muidu oleks konkurents ametikoha pärimise pärast liiga suureks läinud.
Kolm juhendit
Tartu meistrivõistluste, Tartu kiirmalemeistrivõistluste ja noorte kiirmalemeistrivõistluste juhendid. Pärast korralikku jõuluturniiri ei taha ma vist nii lühikese mõtlemisajaga meistrivõistlustel osaleda:
1) Juhend
Tartu MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 28-29. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 12.30-12.50 Avamine on 29.12.2019 kell 13.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Laupäev, 28.12.
11:00 - I vooru algus
14.00 - II vooru algus
16.30 III vooru algus
Pühapäev 29.12
10.00 IV vooru algus
13.30 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 26.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com või maleliidu maleliidu elektreoonilises kalenderplaanis.
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 51 minutit + 10 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse. Kui mängijal on vähem, kui 5 minutit võib lõpetada kirjutamise.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 26.12.2019 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti tavamale reitinguarvestusse.
Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
2) Juhend
Tartu Kiirmale MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 17.00-17.30 Vooru algus on 19.12.2019 kell 17.30 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
17:30 - I vooru algus
~20.00 VI vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.201 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
3) Juhend
Tartu Kiirmale MV Noortele 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 14.30-15.00 Vooru algus on 19.12.2019 kell 15.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
15:00 - I vooru algus
~17.00 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik 2001 hiljem sündinud maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
7. Autasustamine
Esimest kolme Noormeest ja Neidu Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, .
Neiud ja noormehed mängivad samal turniiril aga saavad autasud soo arvestuses.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
1) Juhend
Tartu MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 28-29. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 12.30-12.50 Avamine on 29.12.2019 kell 13.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Laupäev, 28.12.
11:00 - I vooru algus
14.00 - II vooru algus
16.30 III vooru algus
Pühapäev 29.12
10.00 IV vooru algus
13.30 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 26.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com või maleliidu maleliidu elektreoonilises kalenderplaanis.
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 51 minutit + 10 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse. Kui mängijal on vähem, kui 5 minutit võib lõpetada kirjutamise.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 26.12.2019 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti tavamale reitinguarvestusse.
Noortele on osavõtumaks 3 EUR Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal. 3 Paremat Tartu kuni 16 aastast noort asutasustatakse medalite ja diplomitega.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
2) Juhend
Tartu Kiirmale MV 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 17.00-17.30 Vooru algus on 19.12.2019 kell 17.30 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
17:30 - I vooru algus
~20.00 VI vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 6-7 vooru vastavalt peakohtuniku otsusele. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Võistlusest osavõtumaks maletajaile, kes on oma osavõtust teatanud hiljemalt 27.12.201 on 5.- EUR. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
Kui osaleb 4 või rohkem naist/ veterani siis antakse välja ka selle grupi(de) auhind.
7. Autasustamine
Esimesed 3 Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, esimesed kolm saavad rahalise auhinna. Parimale daamile medal.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
3) Juhend
Tartu Kiirmale MV Noortele 2019
1. Võistluse korraldaja
Võistluse korraldavad Tartu Linn ja SS Tartu Kalev
2. Aeg ja koht
Turniir viiakse läbi 19. detsembril 2019. a. Tartus. Registreerimise aeg 14.30-15.00 Vooru algus on 19.12.2019 kell 15.00 Turu 8 Maleklassis.
Võistluste ajakava
Reede, 19.12.
15:00 - I vooru algus
~17.00 V vooru algus
Osavõtjad
Võistlus peetakse šveitsi süsteemis ning osa võivad võtta kõik 2001 hiljem sündinud maletajad.
Eelregistreerimine
Osavõtust teatada hiljemalt 18.12.2019 tel. 55 46944 või e-maili teel andres.karba@gmail.com
5. Turniiri korraldus
Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina Mängitakse 5 vooru. Voorudes on mõtlemisaeg 10 minutit + 3 sek kummalegi.
Voorule võib maksimaalselt hilineda 5 minutit. Suurem hilinemine toob kaasa kaotuse.
Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus alljärgnevalt: omavaheline kohtumine. Teine kriteerium on Buchholz. Kolmas Berger.
6. Majandamine
Võistlejate lähetuskulud kannab lähetav organisatsioon. Eelregistreerimine tagab võimaluse osaleda turniiril. Turniir läheb Eesti kiirmale reitinguarvestusse.
7. Autasustamine
Esimest kolme Noormeest ja Neidu Tartu Maletajat autasustatakse medalite ja diplomitega, .
Neiud ja noormehed mängivad samal turniiril aga saavad autasud soo arvestuses.
8. Üldist
Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.
Tellimine:
Postitused (Atom)
