laupäev, september 24, 2016

Vastastikune parandamine

Olime vendadega korvpalliplatsil ja hakkasime mängima seitset. Vahepeal oli räägitud, et seitse ei ole õige mäng, sest selles ei ole jooksmist, aga nüüd siiski mängisime. Tuli minu kord visata. Mulle tundus, et ma ei jaksa korvilauani välja visata. Enne viset proovisin kolme erinevat käteasendit - kõrgelt, madalalt ja vahepealselt. Järgmine kord, kui oli minu kord visata, lendas pall eelmisest viskajast nii kaugele, et nüüd oli kindel, et mu punktid lähevad nulli.

*
Läksin koos Pillega kodu poole. Pille kõndis ja mina roomasin. Mõtlesin, et olen rääkinud, et olen unes roomamist näinud, aga tegelikult rooman nüüd ka ärkvel olles. Jõudsime kohta, kus kõnnitee oli must. Tõusin püsti, et mitte riideid ära määrida.

*
Pidin hakkama toimetama "Eesti ajaloo" keskaja köidet. Mõtlesin, et kui Selart peaks kirjutama, et sakslaste peaeesmärk 13. sajandil ei olnud eestlaste ega lätlaste, vaid venelastega võitlemine, siis lisan käsikirja servale märkuse, et see ei ole nii, sest kroonik Henrik jagas oma kroonika osadeks "Liivimaast" ja "Eestimaast". Et oli kaks erineva pealkirjaga osa, see näitab, et pealkirjad ei tähendanud tema elukohta, vaid seda, kus toimuv oli tema meelest parajasti kõige tähtsam. Kui minu parandusi sisse ei kanta, siis saadan raamatu ilmumise päeval ajaloo listi kirja, et mina parandasin vead ära, aga parandusi ei võetud arvesse. Mõtlesin, et ma ei lõpetagi magistriõpet ära, sest kui ma olen õppejõudude vigasid parandanud, siis enam ei sobi, et nemad mulle hinde panevad.

reede, september 23, 2016

Pikk variant

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 (siiani raamatust) Od6 8. Rc3 Rbd7 9. Od2 0-0 10. 0-0 Ve8 11. Vac1 e5 12. d5 Rb6 13. Lb3 Rbd5 14. Og5 h6 15. Rd5 Od5 16. Of6 Ob3 17. Od8 Oa2 18. Oc7+-

Reis Kiievisse

Pidime sõitma Kiievisse. Ma ei hakanud veel asju pakkima, sest aega veel oli. Kui pakkimise lõpetasin, siis läks juba kiireks. Ütlesin Pillele, et aega kulus rohkem kui ma arvasin. Asusin teistest varem bussijaama poole teele. Buss oli ees, aga tal ei olnud silti, mis linna ta sõidab. Kui olin bussis ja see juba sõitis, siis nägin, et seespool oli silt, et sõidab küll Kiievisse. Teised pereliikmed jäid maha. Ma polnud varem üksi nii kaugele sõitnud. Öeldi, et teised tulevad vast mõne järgmise bussiga. Aga kahtlesin, kas Kiievisse käivad bussid sageli.

*
Oli algamas pikk malepartii. Kohtunik oli Kolk. Ta ütles, et komme nõuab, et pärast esimest käiku tuleb minna jalutama. Ma ei kavatsenud sellisest kombest kinni pidada. Mul olid mustad. Kuna vastane avakäiku ei teinud, tegin selle ise. Mõne käigu pärast nägin, et valge oli siiski esimesena käinud, kandsin tema käigu tagantjärele protokolli. Vastane oli Kolk. Ta ei tulnud edasi niivõrd tsentris kui tiibadel. Kartsin kaotada, aga võitsin. Pärast mängu lõppu lugesin raamatust, et see Kerese partii mängiti viimases voorus ja seetõttu võis igal käigul midagi juhtuda.

neljapäev, september 22, 2016

Teine unenäoraamat

Mul oli ilmunud uus unenäoraamat. Lugesin seda. Ühe koha peal hakkasin naerma. Ütlesin, et teine unenäoraamat on igavam kui esimene, sest ma olen ainult üks kord naerma hakanud. Siis tuli meelde, et esimese unenäoraamatu puhul naersid ka teised, mitte ma ise. Teine raamat nägi kulunud välja, kuigi teda polnud varem loetud. Tal lihtsalt oligi köite kvaliteet madal. Muidu nägi ta ilus välja. Raamatus oli palju lõikudeks jagatud dialoogi. K. Simson ütles, et ta jättis seda raamatut vahele, sest lõigud on liiga lühikesed. Mõtlesin, et võiks soovitada, et arvestagu siis üks lehekülg üheks lõiguks. Tõnu küsis ühe asja kohta, kas see on raamatus sees. Vastasin, et ma ei mäleta raamatu sisu.

teisipäev, september 20, 2016

"Tuna" nr. 2

„Tuna“ 2/2016.

Selles numbris on teemad, mida nimetatakse rohkem kui ühes kaastöös Grenzstein, Klaassen ja praegused riikidevahelised ränded.

Aldur Vunk on kirjutanud Eesti laevaehitusest. Pealkirja järgi on artikli teema 18. ja 19. sajand, aga ta kirjutab üsna pikalt ka varasemast eelloost. Artiklis nimetatakse erinevaid laevatüüpe ja nende kohta on ka pilte, aga sõnalises tekstis eriti ei kirjeldata, mis olid nende tüüpide erinevused peale nime. Tänapäeval saab huviline seda ilmselt internetist otsida ja sel teemal on olnud juttu ka ülikooliloengutes. Üks artiklis nimetatud vanem laevatüüp on uisk ja selle kohta mäletan ülikooli Raudkivi loengu konspektist ridu:

Küll tiritavaim uisk ehk uss,
kuid puudus tekk ja sügavus.

Ülikooli riimkonspektis on kirjeldatud ka laevade keskaegset sõidukiirust:

Viis päeva kiireim sõit olnd vist,
mis Tallinna läks Lüübekist.
Sõit koju seitse nädala
võis kesta aga hädaga.

Vunk kirjutab, et laevu ehitati tammest ja männist, aga iga puu, mis majaehituseks kõlbas, ei kõlvanud veel laevaehituseks. Seda seletab H. Runneli luuletus, kus olid umbes sõnad:

Kui ehitad palkidest maja,
siis sammalt on vahele vaja.

Samblaga tihendatud laev vajuks ilmselt põhja. Laulusõnu tuletas meelde veel Vungi väide, et laevakaarte jaoks oli vaja kõverana kasvanud puid. Laulusõnade järgi otsustades on vähemalt uuemal ajal saanud ka sirget puud kõveraks teha. Need sõnad kõlasid vist:

Seda paati pole tehtud linnuluust,
kaared ise painutasin tammepuust.

Üks luuletus tuli meelde ka lugedes Andreas Johandi ja Vladimir Sazonovi artiklit kuningas Dareiosest. Rein Raud on avaldanud kunagi Dareiose raidkirja imiteeriva luuletuse, mille refrään on:

Kuningas Dareios annab teada.

„Tuna“ artikli järgi on kuningad kasutanud erinevaid tiitleid, sealhulgas nimetanud ennast kuningate kuningaks. Ülikooli esimest ja teist kursusetööd kirjutades õppisin, et eesti keeles öeldakse, et Etioopial oli keiser, aga kohalikus keeles on see kuningate kuningas. Kuningate kuningas võiks ju olla kõrgem kui kuningas ja seega keiser.

Ilmar Vene on kirjutanud Dantest ja puhastustulest. Aga autorile iseloomulikult tehakse essee piires pikki ajalisi hüppeid. Üks mõte oli sarnane Brantley raamatus viidatule, et romantikud polevat ennast valgustusele vastandanud, vaid tahtnud valgustust edasi arendada. Erinevate romantikute suhtumine ilmselt oli erinev. Carlyle vähemalt arvas, et 12. sajandi kloostrid ja 17. sajandi puritaanlus olid paremad kui valgustusaeg.

Enn Küng kirjutab arhiiviajaloolasest Arnold Soomist. See artikkel oli huvitavam kui varem meelde jäänud Küngi kirjutised. Põhjus on ilmselt artikli teema, et seekord on kirjutatud ühe ajaloolase elust, mitte majandusest, aga ajalugu mitte õppinule ei pruugi see artikkel tavalisest huvitavam olla.

Tiit Noormets avaldab 1940. aastate arhiivimaterjale ettekannetega rahva meeleolude kohta. Eurolistis on kirjutatud, et ajalugu pole olemas, sest keisri sõber ja keisri vaenlane kirjutavad sellest täiesti erinevalt. Kui võrrelda „Tunas“ publitseeritud kommunistide ettekandeid aga ennast samadel aastatel kommunistide eest varjanud Jaan Roosi raamatutena avaldatud päevikutega, siis tuleb öelda, et kirjutajad olid küll erinevatel pooltel, aga on näha, et nad elasid samal ajal ja on kuulnud samu kuulujutte. „Tunas“ toodud materjalidest võib lugeda, et mitte ainult kommunismi vastased ei pidanud ennast varjama, vaid sama moodi oli kommuniste, kes põgenesid rahva kättemaksu eest. Seega ei toimunud lihtsalt repressioonid, vaid kahepoolne sõda.

Üks raamatuarvustus räägib vabamüürluse ajaloost. See kinnitab ajaloo arutelu listis kirjutatut, et vikipeedia eksib, kui alustab Eesti vabamüürluse ajalugu 20. sajandiga, vabamüürlus jõudis Venemaale 18. sajandil.

„Tuna“ toimetaja Andres Langemets arvustab endise „Akadeemia“ toimetaja Jaan Isotamme raamatut. „Sirbis“ seati hiljuti kahtluse alla „Tuna“ peatoimetaja Ott Rauna keeleoskuse tase, aga teise toimetaja Langemetsa kaastööd värskelt lugedes jäi küll mulje, et see on keeleliselt ja stiililiselt üks numbri paremaid.

Juuksed lõigatud



Kool igapäevaseks

Oli pimedavõitu. Kõndisin mööda teed. Sama teed kõndis ka kaks poissi, kellel olid kaikad käes. Ma ei teadnud, kas nad tahavad mind nendega lüia. Põgenesin võsa vahele. See võis anda poistele ka eelise, sest mulle võis teel takistus ette tulla, aga nemad said läbida sama tee, mille mina olin juba läbinud. Kooli poole edasi läksin koos Erikuga. Kahe päeva eest oli öeldud, et tänaseks tuleb üks raamat läbi lugeda, aga mul oli lugemata, sest olin ülesande unustanud. Unustamist kergendas see, et kohe pärast koolipäeva lõppu olin läinud sünnipäevapeole. Leidsin, et kool peaks toimuma iga päev, sest kui vahepeal üks päev ei toimu, siis läheb õppimine meelest. Läksime kooli raamatukokku. Erik küsis seda kohustuslikku raamatut, aga mina veel mitte, enne eelistasin riidehoius ära käia. Üks tüdruk seisis aknalaua ääres. Mul oli vaja korraks ka sinna minna, et ühte asja vaadata. Tüdrukule võis tunduda, et ma tahan teda puudutada.

esmaspäev, september 19, 2016

Maasikakauss

Ema langes välisreisi ajal koos teistega vangi. Aga ta pääses vabaks ja tuli koju. Läksin väiksesse kööki. See oli nüüd antud Joannale ja teisetele temasugusetele. Joanna küsis, kas ma tulin sööma. Vastasin, et ma arvasin, et süiakse teises köögis. Joanna seletas, et kahes köögis on eraldi söögiajad. Ta tõstis mulle toitu ette. Kui olin jäänud ruumi üksi, võtsin sahtlist ühe oma asja ja viisin teise ruumi sahtlisse.

*
Läksin hoonesse, kus asus meie kool. Põrandal oli kauss maasikatega. Küsisin, kelle omad need on. Vastati, et need on kellegi omad. Krister vaatas seinakapist paberi pealt järele, et neid maasikaid võib igaüks võtta. Ta ise sõi mõned. Mina kapis sellist paberit ei näinud. Aga leidsin kooli maleklubi kooskäimise ajad. Võidi arvata, et kui ma kooli maleklubis ei käi, siis ma ei mängi üldse malet. Läksin tiivatrepist üles. Maja põhiosa oli laiem alumistel korrustel, aga tiivad laienesid ülemistel.

Saade maleajaloost

Eile õhtul kuulasin Vikerraadio saadet "Müstiline Venemaa". See oli seekord maleajaloo teemaline. Räägiti, et ühel maalil on arvatud nägevat Hitlerit ja Leninit omavahel Viinis malet mängimas. Saate tegija arvas, et Hitler on seal küll, kuid et Leninil nii palju juukseid ei olnud, see on vast mõni teine vene emigrant. Lenin muidu nooruses malet mängis, aga hiljem pidanud seda liiga väsitavaks. Stalini kohta on arvamused väga lahkuminevad, kas ta mängis malet väga hästi või ei mänginud seda üldse. Kuid Stalin saanud kindlasti aru male tähtsusest riigi jaoks. Peale poliitikute tehti juttu ka malesuurmeistritest. Saade peaks olema raadio koduleheküljel järelkuulatav.

pühapäev, september 18, 2016

Lindude liikumisvabadus

Inimese ilule pöörati kõigist riikidest kõige vähem rõhku Põhja-Koreas. Põhja-Korea tahtis ehitada mere kaldale müüri, et linnud ei saaks tema pinnalt Jaapanisse lennata.

laupäev, september 17, 2016

Peegel ja pilt

Helina seisis peegli ees. Läksin ka sinna. Sisestasin peeglisse oma andmed. Kogemata sisestasin andmed ka selle kohta, kui palju mulle oli raha makstud. Need katsin ruttu kinni. Helina ütles, et endale ei lehvitata.

*
Vaatasin vana klassipilti. Sellel olid kõik imelike ühte moodi moonutatud nägudega. Pildi tegemise hetkel oli see näoilme tundnud normaalne. Ühte inimest ei tundnud ma ära. See olin arvatavasti ma ise. Enda nägu oli kõige raskem meelde jätta, sest enda silmi ei näinud.