esmaspäev, märts 25, 2019

Marjakorjajad

Korjame metsas marju. Üks laps ütleb: "Ma sõin kolm marja." Teine vastab: "Ma söön iga teise marja ära." Esimene ütleb: "Sa korjad nii aeglaselt, et sa jõuad süia. Aga kui kiire korjaja pooled korjatud ära sööks, siis ta läheks lõhki." Teine ütleb: "Ei, talle tuleks õllekõht." Esimene vastab: "See ei oleks õllekõht, vaid marjakõht. Ja väga suur kõht läheb lõpuks ikkagi lõhki." Kolmas laps ei korja üldse marju topsi, vaid ainult sööb. Nüüd küsib ta: "Mitme marja söömise järel lõhki läheb?" Talle vastatakse: "Lastel ei lähe kõht lõhki, vaid nad kasvavad pikemaks. Aga täiskasvanud ei saa enam kasvada, nemad lähevad lõhki. Lapsega võib juhtuda, et kasvab nii pikaks, et lööb pea vastu lage ära." Küsija vastab: "Metsas ei ole lage."

Eemalviibijad

Kiideti ühe naise välimust, keda ennast ei olnud kohal. Räägiti, et tema õde äratas ka noorena oma tänaval suurt tähelepanu. Lisati, et ja hiljem ka. Teatatati, et esimesena mainitud naine mõisteti kohtus õigeks, ta saabub praegu siia. Öeldi, et kõik talle vastu jookseksid. Vastasin, et ma ei taha joosta. Ühe mehe kohta, kes oli mõned aastad tagasi surnud, öeldi, et tegelikult on ta elus, aga vahepeal varjas ennast, sest tal oli kohtuprotsess pooleli ja ta kartis vastaspoole vägivalda. Tema matustel kirstu ei avatud, tegelikult teda seal sees ei olnud. Mõtlesin, et varem ma istusin tundides Kristeri lähedal, aga see õppeaasta pole üldse istunud.

*
Kõndisin tänaval. Minu tagant kostsid sammud, mille põhjal tundus, et rühm inimesi jälitab mind. Lootsin, et minu samm on kiirem ja nad ei jõua mulle järele. Neist lahti saamiseks kõndisin läbi ülikooli peahoone. Väljusin ühest väiksemast uksest. Olin jälitajatest lahti saanud. Ma ei teadnud, mis tänaval ma nüüd olen.

pühapäev, märts 24, 2019

Tulevärk

1. e4 c5 2. Rc3 g6 3. f4 Og7 4. Rf3 d6 5. Oe2 Rc6 6. d3 e6 7. Oe3 Lb6 8. Vb1 Od7 9. 0-0 Re7 10. Ld2 0-0-0 11. Ra4 Lc7 12. d4 Rd4 13. Rd4 Oa4 14. Rb5 Ob5 15. Ob5 h5 16. b4 h4 17. h3 f5 18. bc fe 19. cd Vd6 20. Lb4 Oc3 21. Le4 Rf5 22. Of2 a6 23. Oa6 Va6 24. Vb7 Lb7 25. Lc4+ Vc6 26. La4 Vd8 27. Le4 Od4 28. Od4 Vd4 29. Le5 Lc7 30. Lh8+ Vd8 31. Lb2 Vc2 32. Lb3 Lc5+ 33. Kh2 Lc4 34. Lb6 Lf4+ 35. Kh1 Lf1+ 0:1. Valge mõtles 16 ja must 14 minutit.

laupäev, märts 23, 2019

Hiline Päts

Ago Pajur. „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. II osa: riigimees (1917–1956)“. Rahvusarhiiv, Tartu 2018. Praegu loetud köite teist poolt, köitel on kokku 878 lehekülge.

Karjahärma ja Pajuri kaheköitelise teose ilmumisest on möödas umbes üks aasta ja üks kuu, nüüd sain teise köite kokkuvõtteni läbi, pärast seda tulevad veel kronoloogia ning kasutatud materjalide nimekiri.

Köite teises pooles on juttu vaikivast ajastust ja sellele järgnenud Nõukogude ajast. Kui 1920. aastate osas on autor veel Pätsi poliitikat kiitev, siis riigipöörde ja vaikiva ajastu suhtes on ta kriitilisem. Mõni teine autor on kritiseerinud Pätsi ka baasivägede sisselubamise eest, aga Pajur muutub selles raamatu osas taas Pätsi mõistvamaks. Tolleaegsete teadmiste juures olevat Päts lähtunud neid otsuseid tehes oma parimast arusaamisest, ka praegu ei saavat kindlalt öelda, mis oleks juhtunud teistsuguse valiku korral.

Pajuril jätkub kaitsesõnu ka teiste Eesti poliitiliste jõudude kohta. Vabadussõjalasi kaitseb ta süüdistuste eest, nagu oleks neil juba märtsis 1934 olnud plaanis riigipööre; Tõnissoni süüdistuse eest, nagu oleks ta soovinud Eestisse miljoni punaväelase toomist. Vabadussõjalasi ja Pätsi püiab Pajur mõlemat mõista, Päts võinud uskuda, et vabadussõjalased riigipööret teha tahavad, sest Rei talle selliseid väiteid esitas. Sorokini revolutsiooniteooria järgi ei ole aga kõige tähtsam, kes diktatuuri kehtestab, kui seda ei tee üks poliitiline jõud, siis teeb teine. Kui lugeda vabadussõjalaste seadusliku tegevuse periood revolutsiooni esimeseks faasiks, siis Sorokini järgi maailma ajaloo seaduste kohaselt pidi sellele järgnema diktatuurifaas, vabadussõjalased oleks sellise otsuseni võinud ka hiljem jõuda. Ja kui Päts neid juba represseeris, siis nad vähemalt riigipööret kaalusid.

Vahel on arvatud, et kõige ebademokraatlikum oli vabadussõjalaste eelnõu kohaselt muudetud põhiseadus, 1938. aastal jõustunud uus põhiseadus oli juba demokratiseerimine. Selle kasuks räägib see, et tegutses jälle parlament. Pajuri arvates oli vahe siiski pigem selles, et vabadussõjalaste põhiseaduse ajal valitseti põhiseadust rikkudes, hiljem tekkinud olukord seadustati.

Võimu koondumist väikse arvu inimeste kätte võidakse hinnata erinevatest ajahetkedest rääkides erinevalt. Esimese maailmasõja ajal tegutses kolmeliikmeline Päästekomitee, mille olemasolu hinnatakse positiivselt, sest see viis Eesti riigi eduka väljakuulutamiseni. 1930. aastatel tegid tähtsamaid otsuseid jälle kolm inimest – Päts, Laidoner ja Einbund ehk hilisema nimega Eenpalu –, aga tolles ajas soovitakse, et otsustajate ring oleks olnud laiem.

Pajur toob välja erinevusi Pätsi ja Einbundi poliitilistes eelistustes. Päts pooldas kutsekodade loomist, mis sarnanesid Itaalia kutsealastele korporatsioonidele ja keskaegsetele tsunftidele ning ühendasid ühe eriala tööandjaid ja töövõtjaid. Ta ei loonud siiski nii suurt arvu kutsekodasid, nagu oleks tahtnud selle nähtuse raamatutega propageerija Juhan Vilms. Enne Eesti aja lõppu kutsekodade loomine lõpetati, mis Pajuri arvates võib näidata ka Pätsi enda vaimustuse vähenemist. Eenpalu eelistas arendada kutsekodade asemel erakondi asendavat poliitilist organisatsiooni Isamaaliit, kus küll räägiti poliitikast, aga ei toimunud diskussiooni. Maksimaalset üksmeelt siiski ei saavutatud, sest aastal 1938 valitud parlamendis oli esindatud ka veidi opositsiooni saadikuid ja ka parlamendi enamus ei kiitnud päris kõiki valitsuse eelnõusid heaks.

Nõukogude ajale ülemineku perioodil jääb Pajurile mõistatuseks, miks Päts kõik Nõukogude võimu ette kirjutatu heaks kiitis. Aga ta näitab ka, et Päts lootis, et Nõukogude võim ei jää püsima. Pätsi jaoks ei tundunud juriidilised otsused kõige siduvamad, ta leidis nii vaikivale ajastule üleminekul kui ka Nõukogude võimu kehtestamisel, et igal ajal ei saa seadusest nii täpselt kinni pidada kui normaalsel ajal.

Pajuri raamatus esineb variantidega mõtlemist. Minu seminaritööle kirjutas ta kunagi märkuse, et ma ei teeks liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Ise ta selles raamatus iga kord kindlat järeldust ei tee, vaid pakub välja mitu erinevat oletust.

Raamatu lõppjäreldus on, et Pätsis oli nii head kui ka halba, kuid et ta oli kahtlemata mõjukas poliitik. Natuke enne seda tuleb siiski välja, et maailma ulatuses ta väga mõjukas ei olnud, sest tal puudunud võimalus üle eestlaste pea käivat Hitleri ja Stalini mängu väärata.

Eesti poliitikast

- Kirjuta 5 lauset praeguse Eesti poliitilise olukorra kohta.

1. Paljud pahandavad EKRE võimaliku valitsuskoalitsiooni pääsemise võimaluse pärast, aga ma olen veel rohkem Keskerakonna vastu, sest selle liikmed on rääkinud kodakondsuse nullvariandist.
2. EKRE ei pruugi valitsusse pääseda, kui Keskerakonna ja Isamaa saadikud lõhenevad.
3. Valisin roheliste asemel Isamaa, kuna sellel oli rohkem lootust jõuda üle 5 protsendi künnise, aga ka minu valitud Isamaa kandidaat praeguse seisuga Riigikokku ei pääse.
4. Kui kooliõpilased korraldasid kliimastreigi, siis osadel võis osalemise põhjuseks olla soov saada koolist vaba päeva.
5. Ajalehes "Sirp" vastandati keskkonna küsimuses seoses selle streigiga noori ja vanasid, aga uuring näitaks tõenäoliselt, et noorem põlvkond tarbib veel rohkem.

Etioopia ajaloost

- Kirjuta 10 lauset Etioopia ajaloo kohta.

1. Etioopia kohta kirjutasin esimese ja teise kursusetöö.
2. Õppejõud õpetas, et Etioopia kohta kasutati varem eesti keeles nimetust Abessiinia, kuid et etiooplased ise nimetasid ennast ka tol ajal Etioopiaks.
3. Minu eluajal on Etioopia küljest eraldunud Eritrea.
4. Aastal 1935 tungis Etioopiale kallale Itaalia, itaallased löödi sealt välja Teise maailmasõja ajal.
5. Itaalia ning Etioopia olid omavahel sõdinud ka 19. sajandil, aga siis jäi võit Etioopiale.
6. Ajal, kui Aafrikas liikusid ringi ristiusu misjonärid, oli Etioopial juba oma vana ristiusu vorm olemas.
7. Etioopia keisri tiitli otsesem tõlge on kuningate kuningas, ühes raamatus oli tõlgitud ka keisrite keiser.
8. Haile Selassie jäi viimaseks Etioopia keisriks.
9. Vahepeal pärast keisrivõimu kukutamist nimetati riiki Sotsialistlikuks Etioopiaks.
10. Sõjaväelasena on Etioopias teeninud A. Laaneots.

reede, märts 22, 2019

Saksa riigid 1848-1849

Kirjutasin vastuseks Oktoobripöörde ettevalmistamise teemalise saate reklaamile:

Kirjutan teisest revolutsioonist. Lugesin kolme õhtuga läbi saksakeelse vikipeediaartikli 1848.-1849. a. revolutsiooni kohta. Samasse artiklisse olid pandud hilisema Saksa Keisririigi piiresse jäävad riigid, Austria, nende muust rahvusest alamad ja Taani alamateks olevad sakslased.

Kirjutatud oli revolutsiooni eelloost kogu 19. sajandi esimese poole ulatuses. Selliseid elemente nagu antisemitism ja raamatute põletamine seostatakse sagedamini Hitleriga, aga need olid olemas ka varasemas Saksa ajaloos. Rahvaliikumise korras põletati mittesaksapäraseid raamatuid.

Sorokin on oma raamatus näidanud, kuidas revolutsioonid algavad sageli nälja tõttu, ka Eesti ajaloos on räägitud 19. sajandi puhul "näljastest neljakümnendatest". Ka vikipeediaartiklis öeldakse, et revolutsioonile Euroopas eelnes ikaldus. Vahel räägitakse, et revolutsioonilaine algas Prantsusmaalt ja levis üle Euroopa. Aga kronoloogias oli välja toodud, et Itaalias algas see kuupäevaliselt varem kui Prantsusmaal. Tuli meelde, et olen seda kooli ajal ka "Üldisest ajaloost" lugenud.

Saksamaal kutsusti revolutsiooni ajal kokku üle-saksamaaline Frankfurdi parlament. Kirjutati selle koosseisust, et seal polnud ühtegi töölist. Kui paljudes tänapäeva parlamentides on töölisi ja kas nad parlamendiliikmeks saades on enam töölised? Saksa revolutsioonis lõi kaasa ka vene anarhiste. Revolutsioon lõppes parlamendi laialiajamisega, sõda Ungaris lõppes vist kuupäevaliselt veel hiljem.

Sorokin on kirjutanud, et kui revolutsioonidest midagi püsima jääb, siis need on vaid sildid, tegelik olukord muutub taas revolutsiooni eelse sarnaseks. Kasekampi ülikooliloengus nimetati seoses 1848. a. revolutsiooniga tsitaati: "Saksa ajalugu jõudis pöördepunkti, aga ei pööranud." Vikipeedia otsib asju, mis siiski püsima jäid - hakkasid ilmuma ajalehed, mis ilmusid ka hiljem, kujunes välja Saksa erakondlik jaotus ja Saksa riigid said endale põhiseadused. Tundub, et alamate teadvuses võib revolutsioonide puhul rohkem püsima jääda kui riigikorras, nagu näitavad varasemates kirjades mainitud Ungari vigurluule ja Eesti 1905. a. järgne ajalehtede keisritruuduse vähenemine.

Kasekampi loengukursuses nimetati mõistet Saksa eritee ehk Sonderweg, et on räägitud Saksa ajaloole omasest muust Euroopast suuremast autoritarismist. Sonderwegi teooriat nimetatakse ka vikipeedias, aga kritiseeritakse seda. Kas pole veel rohkem olemas Vene eriteed?

Võimalus pikaks mänguks

On alanud registreerumine pika mõtlemisajaga turniirile Tartu Kevad. Juhend asub aadressil:

https://docs.google.com/document/d/14In-ti2DgipN21rIVff9RB6sGSvEGB6BemEKD5kKpgw/edit .

neljapäev, märts 21, 2019

Serbia kirjad

Mulle tuli kiri, et minu nimi leiti NATO vastaselt leheküljelt. Mina polnud sinna oma nime lisanud. Ütlesin Klausile, et nime lisandumise põhjus võib olla selles, et üks päev käivitasin arvutis viiruse ja minu postkasti parool võidi teada saada. Klaus ütles, et kindlasti on põhjus selles, arvuti tuleb viirusest puhastada. Ta aitas seda teha ja muutsin parooli ära. Enne muutmist olevat olnud olukord, kus serblased pääsesid minu postkasti otsingumootoriga sisse ja saatsid sinna massiliselt kirju, mida mina nägin rämpskirjadena. Vaatasin, et nad on muutnud ka ühte minu enda kirjutatud kirja. Nüüd oli loota, et võimalus selliseid asju teha on likvideeritud.

kolmapäev, märts 20, 2019

Uued omanikud

Olime ühes majas. Tõnu läks kõrvaltuppa. See tuba oli varem kuulunud samuti meile, aga nüüd kuulus ühtedele poistele. Poisid tulid parajasti samasse tuppa teisest otsast sisse ja Tõnu põgenes meie juurde tagasi. Aga ta oli ehitanud teise tuppa puutrepi. Need poisid said tema peale vihaseks ja tulid järele. Läksin sellest kohast üle õue kirjanike suvila kööki. Seal jutustasin ühele mehele, mis oli juhtunud. Mees ütles, et kahju, et me poisid seda omavahel tegime. Vastasin, et ei, mõnda tantsivat tüdrukut oli ka näha. Vaenlased kogunesid maja ukse ette. Valmistasin lumekuule, et kui sõjaks läheb, vaenlasi millegagi visata oleks. Siis tõid nad kohale koera. Tema eest hakkasin küll põgenema. Läksin korteri teise otsa, pannes kõik uksed vahepealt lukku, samuti korteri otsas oleva teise välisukse. Astusin käimlasse ja panin selle ukse ka lukku. Aga lukud ei olnud vastupidavad, sest välisuks lõhuti juba lahti ja üks inimene seisis käimla ukse taga.

teisipäev, märts 19, 2019

Loodusteaduslik raamat

Toas oli mitu väikest last. Ühe paksuvõitu lapse kohta oli arvatud, et tal on alaareng, aga oli arvatud ka vastupidi, et ta on väga andekas. Üks väike poiss kallistas isa. Varem ma olin näinud, et ta kallistab ema. Mõtlesin, et ilukirjandust kirjutades ei taha ma kallistamisi kirja panna, isegi kui ma olen neid pealt näinud. Seetõttu ei saa minust hinnatud ilukirjanikku. Lugejaid huvitab just kallistamine.

*
Võtsin laua pealt ühe loodusteadusliku raamatu ja hakkasin lugema. Mõtlesin, et mul on küll teine raamat pooleli, aga ma loen vahepeal sellest kaks lehekülge. Kui mingi teema meeldima hakkab, võib tekkida vajadus selle kohta sagedamini lugeda. Nii võib teha tulevate asjade arv järjest suureneda. Ütlesin vennale, et selles raamatus on head fotod, mitte sellised nagu praegustes. Vend vaidles vastu, et praegustes on paremad. Mina ütlesin, et ei ole, praegused raamatud läigivad, aga see ei läigi. Vend ütles, et läikiva raamatu saab ka sellise nurga alla kallutada, et ei peegelda valgust silma.