teisipäev, august 14, 2018

Kuiv muld

Vaatasin, et taimedel on muld kuiv. Hakkasin kastma. Pärast mõtlesin, et merevesi on soolane, see võib taimed tappa. Õnneks ma valasin vett väikses koguses.

Järvamaa ajaleht

Käisin Tartu Raekoja platsil lugemas Järvamaa ajalehte "Järva Teataja". Paide oli varem üks kolmest asulast, kus viibisin iga aasta, aga pärast vanaema maja mahamüümist olen sinna jõudnud harvem. Järvamaad nimetati Nõukogude ajal Paide rajooniks ja siis kandis sealne maakonnaleht nime "Võitlev Sõna". Uuel Eesti ajal püüdis minu sugulane anda vahepeal välja konkureerivat maakonnalehte "Peegel", aga see jäi lühiajaliseks. Edukamaks on osutunud raadiojaam ja ristsõnalehed.

Ajalehtede lugemistoas oli "Järva Teataja" vahele köidetud ka lisaleht "Maaelu". Ma võin osaliselt segi ajada, mida ma kummast lugesin. "Maaelu" ilmuvat ka teiste maakonnalehtede ja "Postimehe" vahel, aga "Postimehe" vahelt ma pole seda lugema hakanud.

Võrreldes nädal varem loetud Põlvamaa lehega "Koit" oli "Järva Teataja" värviline ja vist paksem. See võib näidata, et Põhja-Eesti on rikkam kui Lõuna-Eesti. Ka "Järva Teataja" vahel ilmub telekava. Minevikust mäletan, et varem avaldas see maakonnaleht järjejutuna Tarzani raamatuid ja et vahepeal olen seda mõned korrad internetist vaadanud. Võrgust maakonnalehtede lugemise harjumus kadus sellega, et järjest rohkem lehti läks parooli alla. Ma ei tea täpselt, millised praegu on.

Kui "Koidust" leidsin kaks erinevas toonis kirjutist kaladest, siis "Järva Teatajas" kirjutati mesilastest teisel toonil kui mõnes muus lehes. Mujal on kirjutatud mesilaste hukkumisest, aga "Järva Teataja" järgi on hoolimata tänavusest põuast hea meeaasta. Oma silmaga olen näinud, et ka õunasaak tuleb vähemalt külastatud kohtades keskmisest parem. Pärast kodus meenus, et Paide oli esimene koht, kus ma mesilaselt nõelata sain ja et seal on olnud ka rahumeelsemat mesilasevaatlemist.

Üks lugu oli tasuta bussisõidust. Kirjutati, kui palju sõitjate arv pärast odavama sõidu kehtestamist on tõusnud. Mul ei jäänud täpne arv meelde, aga see oli vist kuskil 30 ja 40 protsendi vahel. Kirjutaja arvates oli odavama bussisõidu kehtestamine hea, aga mul tekkis kahtlusi. Hea võiks tasuta bussisõit olla roheliselt seisukohalt siis, kui see vähendaks autoga sõitmist, aga ajalehes mainiti hoopis jala käimise vähenemist. Ülikooli ajal tegin eurolistis vist kuskilt varem loetud ettepaneku, et tulumaksu võiks asendada kulumaksuga. See tähendas, et arvasin, et maksta võiks rohkem need, kes rohkem reostavad. Bussisõidu subsideerimine jala käimisega võrreldes oleks suurema reostamise subsideerimine.

Intervjueeritud oli inimest, kes on teinud minuga sarnast kirjatööd ja on sarnase haridusega. Ta meenutas lisaks, kuidas ta pidi represseerituna mõne kuuga vene keele selgeks õppima. Ta polnud viitsinud sõnaraamatut lapata ja oli selle asemel lugenud raamatut, mis oli ilmunud nii eesti kui ka vene keeles. Alles hiljem oli ta teada saanud, et sellist lausete võrdlemise meetodit on varemgi kasutatud. Esimest korda lugesin sellisest meetodist vist "Maailm ja mõnda" raamatusarjast, et nii õppis keeli ka arheoloog Schliemann. Ajalehes intervjueeritav ütleb, et praegu nimetatakse sellist meetodit keelekümbluseks, kuid et tema jaoks olnud see kümblus külm.

Võibolla "Maaelus" kirjutati sellest, et suurem osa Eesti kultuuripärandist asuvat maal, mitte linnas, sest kiriku- ja mõisahooneid on maal rohkem. Mõtlesin, et raamatuid ja arhiivimaterjale on ilmselt seevastu rohkem linnas. Kas selles või ühes teises loos öeldi, et inimesed ei koli maalt linna mitte sellepärast, et linnas oleks parem elada, vaid et maal ei ole tööd. See tuletas meelde kooli vene keele tunni, kus küsiti, kas me tahame elada maal või linnas. Suurem osa tahtsid maal. See on võibolla rohkem laste arvamus, aga nüüd sain taas kinnitust, et on ka selliseid täiskasvanuid.

esmaspäev, august 13, 2018

Statistikapõnevus

Kaalujälgija kaaluta olekus
ei teadnud, kas ta kaal on korras.
Jälgisin oma blogi loendurit
ja ei teadnud, mida sellest arvata.
Isa mõõtis vererõhku
ja poliitik loendas valijaid.
Ajaloolane oli unustanud aastaarvud
ja seetõttu ei teadnud,
milline sündmus oli varem.
Üliõpilane arvutas keskmist hinnet,
aga professor ei osanud hindeid panna.
Numbrid tegid rõõmu
ja numbrid tegid muret.
Kägu luges kokku,
millal keegi sureb.

Taldrikute lõhkumine

Mõtlesin, kas minna täna kooli dressipükstega. See oleks võinud tuua kaasa halvustamist. Dresside kandjaid oli nimetatud dressinäitajateks. Kehalise kasvatuse tundides kandsid teised ka dressipükse, nendes peeti seda lubatuks.

*
Viskasin Pillele taldriku ja sellel tuli tükk küljest. Ütlesin, et järgmise takdriku viskan ma nõrgema hooga, nii et sellel tükki küljest ei tule. Aga tuli ikkagi. Pille viskas selle tagasi nii suure hooga, et see läks veel rohkem tükkideks kui esimene. Mind süüdistati, et ma teen koledaid tegusid ja muutun pärast seda jälle rahulikuks.

pühapäev, august 12, 2018

Parem rünnak

O-V-R-R-L-K-V-O
1. b4 e5 2. g3 b6 3. e4 Rd6 4. d3 g6 5. Re3 Re6 6. Og2 Le7 7. 0-0 0-0-0 8. c4 f5 9. Rd5 Lf7 10. c5 Rb7 11. cb ab 12. Lc3 Kb8 13. Rb3 fe 14. Oe4 h5 15. Vfc1 Vc8 16. a4 h4 17. a5 ba 18. ba hg 19. hg Rg5 20. Rc5 Rh3 21. Kh1 Rf2 22. Kg2 Ka7 23. Rb7 Ob7 24. Lc5+ Ka8 25. Rc7+ Vc7 26. Lc7 Oe4 27. de 1:0. Valge mõtles 11 ja must 10 minutit.

Kivid ja lilled


Üks juulikuine foto. Nagu näha, ei pea soojad toonid alati heledad olema. Kuigi ma vanasti väikse karbi vildikad reastasin must-pruun-sinine-roheline-punane-kollane.

laupäev, august 11, 2018

Tuna 1/2018

„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“ 1/2018. Peatoimetaja Ott Raun. 160 lehekülge.

Kursusekaaslane Peeter Kenkmann kirjutab kaitseseisukorrast Eesti Vabariigi hilisematel aastatetel ja mainib ka vabadussõjalaste liikumist, mille kohta kirjutasin ülikooli kolmandal aastal kursusetöö. Kenkmanni mõtted sarnanevad minu tolleaegsetele mõtetele, et vabadussõjalaste liikumine polnud nii hirmus kui on räägitud, aga ma olen hiljem edasi mõelnud.

Kenkmanni järgi 1934. a. kaitsesseisukorda põhjendati vabadussõjalaste riigipöördeohuga, kuid et vabadussõjalastel tegelikult tol hetkel riigipöördeplaane ei olnud. Minu meelest vabadussõjalaste liikumist aitab seletada ka Sorokini raamat revolutsioonidest. Kui 1917. a. sündmuste puhul Eestis võiks küsida, kas see oleks Sorokini teoorias revolutsioon või rahvuslik vabadusvõitlus, siis tema teooria valguses võiks vabadussõjalaste liikumise veel paremini revolutsiooniks liigitada, sest see oli ühe rahva sisemine asi. Revolutsiooni esimeses faasis tõusis rahva poliitiline aktiivsus ja muudeti parlamendiväliste jõudude algatusel põhiseadust, 1934 oleks revolutsiooni teise diktatuurifaasi jõudmine. Sorokin on näidanud, kuidas poliitikute revolutsiooniaegsed sõnad ja teod või erinevate hetkede sõnad lahku lähevad, nii oleks ka mõeldav, et vabadussõjalased küll esialgu väga riigipöördest ei räägi, aga hiljem otsustavad selle teoks teha. Või millal Päts riigipöördest rääkima hakkas?

On räägitud sellest, et Päts rikkus põhiseadust, kuid seadusi ei täideta ka muul ajal täpselt, vaid umbes. Ka kõigist peensustest kinni pidamata jätkas Päts samme umbes samas suunas, milles ka põhiseaduse muutmisega samme astuti. Kõiki peensusi ei ole aga võimalik järgida, kui seadused ei ole pähe õpitud ja tõlgendused paragrahvide kohta lähevad lahku. Inimesed ei mäleta isegi koolis õpitut, seaduste tundmises ei eksamineeritud meid isegi koolis.

Ajaloofilosoofia rubriigis on avaldatud hollandlase Eelco Runia kirjutis ja sellele järgneb tavakohaselt Marek Tamme kommentaar ja intervjuu filosoofiga. Juttu on sellest, kuidas Runia oli hollandikeelses maailmas varem tuntud kui ingliskeelses. Üks ütlus on, et prohvet pole kuulus omal maal, mis tuleb ehk kristluse ja judaismi lahkuminekust, aga paistab, et mõni autor on siiski omal maal paremini tuntud.

Hollandlane arvab, et ajaloolased tahavad ajaloo üle otsuseid langetada, kuid tegelikult mõjutavat ajalugu neid ennast. Ma pole selle vastu, et minevikust õppida. Mõni asi minevikus võib olla eeskujuks ja mõni hoiatuseks. Uurimisteema mõjutab rohkem ilmselt seda ajaloolast, kes uurib kitsamat teemat. Laiemate teemade tundmise korral on võimalik aegu võrrelda ja valida, mida eeskujuks võtta, või erinevate eeskujude elemente kombineerida. Ajaloo laiema tundmise korral peaks paremini näha olema ka see, mida on seni kõigil aegadel liiga vähe olnud.

Inna Põltsam-Jürjo annab ülevaate reformatsiooni teemalisest konverentsist. Juttu on sellest, kuidas reformatsioon ei keelanud küll pilte ära, kuid vähendas piltide tähtsustamist. Mõtlesin, et kas nüüd on reformatsiooni mõju kaduma hakanud, et pilte on jälle rohkem hindama hakatud. Genzstein arvas juba 19. sajandil, et inimene eelistab alati pilti sõnalisele tekstile. Birgit Kibal kirjutab ühes „Tuna“ kaastöös, kuidas praegu suurendab piltide levitamist arvuti. Mõtlesin reformatsioonist lugedes, et reformatsioonile eelnes ju juba trükikunsti leiutamine, mis suurendas samuti piltide levitamise võimalust.

Enn Küng kirjutab taas Rootsi aja majandusest. Seda artiklit lugedes mõtlesin, et raha on nimetatud halvustavalt tänapäeva jumalaks, aga ka minevikus oli nii, et kui ühte religiooni tunnistati vaid ühes maailma osas, siis kuld maksevahendina oli maailmas laiemalt tunnustatud.

Mäletan, et ühes blogisissekandes olen nimetanud Rootsit vasakpoolseks riigiks. Sellele mõttele võis viia nii 20. sajandi sotsiaaldemokraatide pikk võimulolek kui ka Rootsi ajal teostatud reduktsioon, millega suurendati keskvõimu õigusi aadliga võrreldes. Võidakse öelda, et vasakpoolsuse mõiste tekkis alles Prantsuse revolutsiooni ajal, aga võrdlusi saab teha ka nende aegadega, kui mõistet veel ei tuntud. Mõtlesin nüüd uuesti, mida üldse nimetada vasakpoolsuseks. Üks seletus oleks, et on suur riigi osa, teine, et tehakse midagi vaeste heaks. Aga suur riigi osa ei pea tähendama automaatselt vaeste heaks tegutsemist, sest saaks kehtestada ka sellise tulumaksu, et rikastele on maks väiksema protsendiga kui vaestele. Nagu vanasti pidid teotööd tegema talupojad mitte mõisnikud. Kui toimub suur käsutamine, siis käske võib anda nii riigi keskvõim kui ka mõisnik koha peal.

Üks blogija ei saanud aru, mille poolest Nõukogude plaanimajandus halb oli, kui ka tänapäeval tehakse plaane. Mõtlesin vahepeal, et parem sõna olekski käsumajandus, sest plaani saab teha ka enda jaoks, aga Nõukogude Liidus anti plaane käsu korras. Aga kui ka mõisnikud andsid käske, siis läheb ka käsumajanduse mõiste ebamääraseks.

Mälupildid ja foto


1980. aastatel olid selle koha peal põld, heinamaa ja karjamaa. Sajandivahetuse paiku kasvasid need võssa. Algul olid võsapuude ladvad silmadest madalamal, siis kasvasid üle pea. Nüüd on võsa jälle maha võetud ja tänavu nägi see koht välja selline nagu fotol.

Kontrolltöö paber

Oli lõppenud suurmeistrite vaheline malepartii. Vaatasime seda partiid. Selles mängus oli laual olnud mõlemal poolel mitu topeltetturit. See ajas mind naerma. Vaatasin, et topeltetturid ei olegi nii nõrgad kui räägitakse. Ühel mängijal olid topeltetturid kõrvuti liinidel. Siis vaatasin, et siiski eraldatud liinidel. Olin selle partii mänginud ühe tuttavaga. Ta ütles, et nüüd tema arvamus endast paranes, sest ta võitis kõrgharidusega inimest. Mõtlesin, et aga ma ei mängi kõrgharidusega inimese tasemel.

*
Koolis algas ajaloo kontrolltöö. Vaatasin, millisest kaustikust kontrolltöö kirjutamiseks paberit välja tõmmata. Kõigis kaustikutes oli liiga palju täis kirjutatud lehti. Täis ja tühjad leheküljed olid läbisegi. Tegelikult ei tohtinud kontrolltöö ajal kaustikud lahti olla, aga mõtlesin, et praegu on erandlik olukord. Lõpuks valisin ühe paberi välja. Õpetaja süüdistaski, et ma kirjutan maha. Vastasin, et ma ei saa maha kirjutada, sest ma pole kuskile sel teemal märkmeid teinud. Ütlesin, et ma ei saanud ülikoolis ühtegi kahte ega ühtegi kolme, ja kõige parem hinne oli viis pluss. Alustasin kirjutamist, aga sodisin kogemata paberile asju, mida ma ei tahtnud. Mõtlesin, et kuigi ma ülikoolis halbu hindeid ei saanud, võin täna sodimise pärast saada. Kirjutasin aeglaselt, sest mõtlesin, kas jätkata sellele paberile kirjutamist või võtta uus. Sodi tuli juurde.

reede, august 10, 2018

Sõjaga harjumine

Rääkisin Arieliga, kes tahtis, et ma ühte asja teeks. Seejärel käisin mujal ringi. Oli sõda ja pidev tulistamine. Mõtlesin, et mul on tekkinud juba samasugune veendumus nagu teistel inimestel teiste sõdade ajal, et mina selles sõjas kuuliga pihta ei saa. Ilma sellise veendumuseta oleks raske elada.

*
Vaatasin peeglist, et mul on üks silm haige. Silmatera oli laienenud. Silm küll veel nägi. Küsisin ühelt pereliikmelt arvamust, kas ma pean silmaarsti juurde minema. Ta arvas, et ei pea. Mõtlesin, et võibolla ta arvab sellepärast nii, et mul võis jääda haige koht silmalau varju.

Sageli magamine

Viimasel ajal olen ma maganud kahel päeval lisaks ööunele mitte üks, vaid kaks korda sama päeva jooksul. Vahepeal arvasin juba, et päeval oskan jääda veel ainult poolunne, aga eile olin nii väsinud, et jäin sügavalt magama. Päevase unisuse põhjuseks on pakutud palavust ja seda, et remondimehed äratavad hommikuti varem üles, aga õhtul varem magama ei lähe. Alles hiljuti rääkisin siiski, et see aasta on lõunauinakute tegemise vajadus olnud väiksem kui eelmine aasta, kui remonti ei olnud. Oletasin, et eelmine aasta tegi uniseks tomat kui mürgitaim, mida tänavu toas ei kasva. Vestluskaaslane oli millegipärast kindel, et tomat küll uniseks ei tee.

Päeval magades ma pole õigeid unenägusid näinud, aga poolune korral on silmade ees kiiresti ja katkematult vaheldunud mitmesugused mälu- ja fantaasiapildid. Sügava une fantaasiad sisaldavad rohkem mõtteid ja ei vaheta nii kiiresti pilte.

neljapäev, august 09, 2018

Udune partii

Mängisin maleturniiril. Oli segane, mis ruutudel nupud täpselt asuvad. Seda partiid olime alustanud muudetud algseisust. Küsisin kohtunikult teise laua partiiprotokolli, et selle järgi oma lauale õige algseis peale panna ja otsast peale mängida. Kohtunik hoiatas, et nii võivad mõlemad vastased kaotuse saada. Jäi üle proovida õiget algseisu taastada ilma protokollita.

Ootamiskoht roheluses


Alal, mida me nimetame Peeduks, on kaks maaliinide bussipeatust - Peedu ja Peedumäe. See pilt on tehtud Peedumäe peatusest mõned nädalad tagasi. Olen seal olnud korduvalt ainus ootaja, kuigi ühel korral oli buss juba enne sellesse peatusesse jõudmist Elvas nii täis läinud, et sain vist viimase istekoha. Viimastel sõitudel oli ruumi rohkem.

kolmapäev, august 08, 2018

Põlvamaa ajaleht

Üks päev küsisin raamatukogus Põlvamaa ajalehte "Koit". Vastati, et raamatukogu peahoones maakonnalehti ei ole, need on Raekoja platsi lugemistoas. Sinna läksin kaks nädalat hiljem, varem ma polnud seal käinud. Küsisin, kui kaua seal lehti alles hoitakse. Selgus, et seda lehte aasta.

Lugesin "Koidu" augusti alguse ja juuli lõpu numbreid. Selle ajaga oli lehe sisus märgata juba muutust, et kui augustis kirjutati Peipsi kalade massilisest hukkumisest kuumuse ja sinivetika tõttu, siis juulis veel, kui heas seisus Emajõe kalad on, ülepüük neid ei ähvarda, sest välja püütakse vaid väike osa.

Kaks lugu oli ka, kus oli juttu keeleküsimusest. Ühes öeldi, et lasteajakirja number ilmus esimest korda setu keeles, teises kirjutati noortelaagrist, milles pidi rääkima inglise või saksa keeles. Seal laagris ei tohtinud võtta ühendust vanade tuttavatega, vaid pidi rääkima kogu aeg uute tuttavatega. Samas uued tuttavad ei jäänud ainult laagri piiresse, vaid nendega küll loodeti ühendust pidada ka pärast laagri lõppu.

Parem oli lugeda intervjuud inimesega, kellele meeldis maal elada. Aga ta rääkis, et tal on tüüpilised talude taastaja haigused. Nende hulka liigitas ta ka halva nägemise. Ise oleks arvanud, et nägemist rikub rohkem linnas kirjatöö tegemine, võibolla see statistiliselt siiski nii on.

See leht ilmub kolm korda nädalas ja on veel mustvalgete fotodega. Muidu mustvalgeid fotosid muudes uuemates trükistes näeb ehk liiga vähe. "Koidu" vahel ilmub ka mahukas telekava. Ma olen varemgi kuulnud, et kõik maakonnalehtede lugejad üle-eestilisi lehti ei loe.

Kauba valimine

Istusin rohumaal. Mõtlesin malest ja mööda kõndivad lapsed rääkisid ka malest. Paistis, et nemad olid ka maletajad. Läksin väiksesse poodi. Valisin endale kaupa. Võtsin igat kaupa kaks tükki. Algul võtsin ainult saiakesi ja muud magusat, aga mõtlesin, et peaks midagi soolast ka ostma. Panin kõik kauba ühte kilekotti, aga mulle meenus, et soovitatakse panna erinevat liiki saiakesed erinevatesse kottidesse. Mõtlesin, et müüja võib ka ümber pakkida. Olin võtnud kaupa rohkem kui ma jaksasin ära süia.