laupäev, november 17, 2018

Töö kavandamine

Valmistusin kirjutama magistritöö edasiarendusena doktoritööd. Magistritöös olin kirjutanud sellest, mida kirjutati 1920. aastate ajalehtedes Itaalia fašismist, doktoritöösse tahtsin 1930. aastad juurde võtta. Mõtlesin, et selleks, et ajapuudust ei tekiks, vaatan esialgu igast aastakäigust ainult ühte artiklit. Kui ring saab täis, lähen teisele ringile ja vaatan igast aastakäigust teise artikli. Mõtlesin, et nii tuleb uut osa vähem kui vana osa, kui ma kirjutan sellise töö kavandi, võidakse mind doktoriõppesse mitte vastu võtta. Magistriõppes oli juhendaja soovitanud kasutada rohkem filosoofilisemat kirjandust. Doktoritöö kavandis oleksin öelnud, et nüüd olen edasi arenenud, nüüd kirjutangi filosoofilisema töö. Tegelesin doktoritöö jaoks materjali kogumisega. Mõtlesin, et kui ma nii aeglase tempoga jätkan, ei saa ma tööd tähtajaks valmis. Võiksin ajakasutusplaani läbi mõelda.

*
Käivitasin arvutit. Arvuti ütles, et kasutusõigus on aegunud, nüüd tuleb raha juurde maksta. Maksin ära. Seejärel tuli meelde, et eelmisel korral olin maksmisest pääsenud, sest vend oli öelnud, et arvuti saab käivitada ka teisel viisil.

16. november 1988

Eile tähistati ajaloolistides 30 aasta möödumist sellest, kui ENSV Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja taotles Nõukogude Liidus liidulepingu sõlmimist. Kirjutasin ühte listi vastuseks:

Kuulasin tol päeval ülekannet Ülemnõukogust raadiost. Üle kanti suures saalis toimuvat, aga mitte redaktsioonikomisjoni tööd. Ülemnõukogus tekkisid erimeelsused, kui tugevat sõnastust suveräänsusdeklaratsioonis kasutada. Tugevamat sõnastust pooldas Savisaar, kes oli saanud vist Ülemnõukogu liikmeks alles hiljuti asendusvalimistega. Arvati, et redaktsioonikomisjonis võitles Savisaar nagu lõvi ja hoidis kõige halvema variandi ära. Samuti on arvatud, et osad saadikud hääletasid suveräänsusdeklaratsiooni poolt ainult sellepärast, et arvasid, et kõige hääletusele pandava poolt hääletamine on endiselt kohustuslik. Olin suveräänsusdeklaratsiooni poolt, aga Ülemnõukogu soovitud liidulepingu vastu.

Eesti oli esimene liiduvabariik, kus selline deklaratsioon vastu võeti. Neid hakati järgnevalt vastu võtma ka mujal. Minu mälu järgi tehti järgmisena katset Leedus, aga esimesel katsel hääletati see seal maha. Leedu meeleavaldajad olid pettunud, rullisid oma lipud kokku ja karjusid "Eesti, Eesti!"

Arnold Rüütli populaarsusele tulnud kasuks, et ta pidi käima Moskvas vastu võetud deklaratsiooni kohta aru andmas ja oli Eesti seisukohta kaitsnud. Keegi kirjutas hiljem ajalehes, et ta vaatas televiisori ekraanilt, kas Rüütlil käes oleva paberi nurk väriseb ja et see ei värisenud. Moskvas oli püütud Eestis vastu võetud otsust tühistada. See oli vist selle järel, kui minu vanaisa ütles, et tal on Moskva otsuse pärast tuju väga halb ja ta läheb tuju parandamiseks sporti tegema. Natuke hiljem tähistati ülikooli kohvikus minu isa 50. sünnipäeva. Sinna jõudis hilinemisega kirjanik Aivo Lõhmus, kes ütles, et tuleb Rahvarinde koosolekult, mille peale suurem osa inimesi kogunes tema ümber. Minu isa läks sealt ainult mööda ja ütles: "Te ei lase inimesel süia." Lõhmus rääkis, et Rahvarinne oli otsustanud, et seda Moskva otsust ei ratifitseerita. Minu malehuviline vanaisa oli Eesti ja Moskva suhteid juba varem malepartiiga võrrelnud ja ütles ka selle uudise peale: "Nüüd on musta käik." Mina vastasin: "Ei, valge," ja hakkasime selle üle vaidlema. Vanaisa tõlgenduses oli Eesti vabadust taotledes valged nupud, mina pidasin Venemaad vist selle järgi valgeks, et kõigepealt alustas Venemaa tüli Eesti okupeerimisega.

Ajakirjanduses äratas pärast 16. novembri suveräänsusdeklaratsiooni tähelepanu Jüri Põld (tol ajalooperioodil tegutses avalikus elus ka üks teine Jüri Põld), kes tuli välja teooriaga, et Eestis loodi aastal 1918 esimene vabariik, 1940 teine vabariik ja 16. novembril 1988 kolmas vabariik. Teised vaidlesid vastu, et me tegeleme ikka esimese vabariigi taastamisega. Ametlikult jäi peale lõpuks teine seisukoht, aga vaidlusi on olnud hiljemgi. Aastal 2005 käisin ühe magistritöö kaitsmisel, magistrant olevat oma töös kasutanud väljendit "esimene Eesti Vabariik". Üks kaitsmisel osaleja tegi märkuse, et meil on praegu seesama riik, aga professor Klaassen, kes oli muidu vist põhioponent, ütles magistrandi kaitseks, et tema arvates see ka sama riik ei ole.

16. novembril 1988 kuulutati Eesti NSV seadused Nõukogude Liidu omade suhtes ülimuslikuks, aga aastal 2003 võeti rahvahääletusel vastu põhiseaduse täiendamise seadus, mille järgi Euroopa Liidu õigusaktid on Eesti põhiseaduse ja muude õigusaktide suhtes ülimuslikud, väljaarvatud Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete suhtes, aga neid ei ole täpsemalt defineeritud. Võibolla on meil praegu siiski vabadust rohkem kui 1988, sest siis oli tegemist ühepoolse otsusega ja vahepeal saadeti liiduvabariike rahustama ka tanke või labidaga lööjaid.

reede, november 16, 2018

Uus aeg

Mängisin klubis kiirmaleturniiri. Mul olid mustad. Vangerdasin. Märkasin, et tõstsin kogemata kuninga e8. Nihutasin seda edasi, aga nüüd oli see kogemata ikkagi f8, mitte g8. Vastane lõi ratsuga kuninga f8-lt ja ütles, et mäng on läbi. Protesteerisin, et ma tahtsin vangerdada, ma oleks veel kuningat kohendanud. Ütlesin, et minult nõutakse käiku, aga kui mina nõuan, siis öeldakse: "Kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb, kogu aeg viriseb." Mulle tuli meelde, et siin klubis on võetud seisukoht, et vanematel mängijatel on suuremad õigused, sest nad oskavad halvemini mängida. Parem oleks siis omavanustega mängida. Aga omavanuste vastu ma ei pruugi punkte saada.

*
Uudistes teatati, et kõige suurem tehiskaaslane kukkus alla ja maandus Hiinasse. Lisati, et varem ennustati, et selle tehiskaaslase allakukkumisel süttiks kogu Maa atmosfäär, aga seda ei juhtunud. Tulekahju küll puhkes, aga see on juba osaliselt kustutatud. Lõplik kustutamine võtab veel mitu aastat aega. Mõtlesin, et kui tulekahju alles kestab, siis võib see veel suureneda ja atmosfäär võib siiski süttida. Elasin majas, mis oli jagatud tubadeks, millest igaühes elas hulk inimesi. Minu toakaaslastest hulk põgenes akna kaudu. See oli uue aja algus. Mina ja veel mõned jäime paigale. Uksest sisenes ruumi kolm noort meest, kellel olid sellised sassis soengud, et oli aru saada, et nad on pätid. Viskasin nad välja.

neljapäev, november 15, 2018

Äratundmisviisid

Ütlesin ühele naisele, et olen teda ühes linnaosas sageli näinud, ma tundsin ta autonumbri järgi ära. Naine tegi vapustatud näo. Lisasin, et ta on näo järgi ka tuttav tundunud, aga autonumbri järgi olen ma kindlam olnud.

kolmapäev, november 14, 2018

Alustasime varem

Olin koolis. Alustasin koos ajalooõpetajaga ajalooõpikust õppimist. Õpetaja ütles, et tund ei ole veel alanud. Vastasin, et need, kes hiljem tulevad, võivad vähem õppida. Jõudsime enne tunni algust kaks peatükki läbi vaadata. Ühel varasemal korral olin läinud ülikoolist vana kooli ajalootundi ja öelnud, et tahan koos noorematega prooviks ilma õppimata kontrolltööd kirjutada. Selle kontrolltöö eest olin saanud nelja.

teisipäev, november 13, 2018

Pariisi minek filmis

Vaatasime "Kolme musketäri" põhjal tehtud filmi. Lugu algas sellega, et d'Artagnan valmistus suunduma Pariisi ja tema isa andis talle õpetusi. Üks isa õpetus d'Artagnanile oli, et d'Artagnan võitleks teel Pariisi duellil mõne tüdruku pärast kõike mängu pannes elu ja surma peale. Pariisis väljus d'Artagnan oma majast ja suundus kõrvalmajja, et kohtuda musketäride kapteniga. Ma polnud raamatut lugedes aru saanud, et need majad on kõrvuti. Mäletasin raamatust, et musketäride maja trepil kohtub d'Artagnan esimest korda järjest kolme peategelaseks oleva musketäriga ja lepib nende kõigiga kokku duelli aja. Filmis näidati, kuidas ta möödus trepivahes seisvast ja juttu ajavast esimesest musketärist ja riivas teda, tundus, et meelega. Musketär ei tahtnud teda kohe duellile kutsuda, vaid hakkas peale käima, et d'Artagnan vabandust paluks. Kui d'Artagnan seda ei teinud, jõudis alles asi duellikutseni. Vaatasime seda filmi vabaõhukokkutulekul. Selle koha peal pani üks poiss televiisori teisele kanalile. Sellega ma ei leppinud. Panin televiisori endisele kanalile tagasi ja ütlesin sellele poisile rahulikuks sunnitud häälega, et kui vähemalt osad tahavad ühe filmi lõpuni vaadata, siis tuleb vaadata seda. Kuigi ma rääkisin rahulikult, tegin jutu lõpetuseks sellele poisile haiget. Seejärel palusin vabandust ja tegin teist korda haiget. Hakkasin kokkutulekult lahkuma ja väraval viskasin ühe purgi maha. See purunes. Oleksin võinud vabanduseks öelda, et ma ei teadnud, et see katki läheb. Kuigi olin purgi kildudeks visanud, läksin nüüd tagasi ja hakkasin rahulikult kildusid kokku korjama. Kui olin killud kokku korjanud, tahtsin istuda endise koha peale tagasi. Aga enam ei saanud, sest selle koha peale oli istunud üks teine inimene. Seetõttu istusin ühe koha võrra varasemast kaugemale. Sellega jäi üks tüdruk ilma, et ma tema kõrval istuksin. Televiisor pandi jälle filmi pealt ära. Küsisin, kes on selle poolt, et filmi edasi vaadata. Mulle üllatuslikult keegi peale minu soovi ei avaldanud.

esmaspäev, november 12, 2018

Puškini tõlked

A.S. Puškin. „Luuletused. Poeemid“. Tõlkinud Betti Alver, Kalju Kangur, Paul-Eerik Rummo, August Sang, Heiti Talvik. „Eesti Raamat“, Tallinn 1972. 500 lehekülge.

Puškini luulel on palju sarnasusi Lermontovi omaga, aga Eesti Entsüklopeedia ütleb, et Lermontov oli see, kes algul Puškinit jäljendas. Lermontov oli ka noorem, mistõttu Puškinil oleks olnud raskem jäljendada. Mõlemad luuletasid tormisest merest, kuulsusest, Kaukaasiast ja ajaloost. Lermontovil on natuke rohkem üksinduse teemat, kuigi ühes luuletuses räägib üksindusehetkest ka Puškin.

Või kas see pole ka üksinduse tundmine, kui Puškin erinevates luuletustes või poeemides kirjutab, et naised on kõrgid? Kui mees tahab naisele läheneda, aga naine pole sellest huvitatud, siis Puškin nimetab naist kõrgiks. Ei hakata täpsustama, kas naine tahab olla truu oma mehele, oma tulevasele mehele või minna kloostrisse. Puškini tõlgetes kasutatud kõrkuse teema on võibolla raamatus „Romantismiaja inimene“ nimetatud romantismiaegse muudest aegadest suurema abielutruuduse veel üks külg.

Puškin ütleb ühes tekstis, et ta hindab kõige rohkem ilu. Selle põhjal võiks oletada nii enda ilusate luuletuste kui ka ilusate naiste hindamist. Aga Puškin ütleb korduvalt, et teda huvitavad kõik muud tegevused vähem kui mõne naisega koos olemine. Konkreetselt ütleb ta, et ka lugemine ja kirjutamine huvitavad vähem. Ma loen parem kasvõi Puškini raamatut kui et läheksin rahva hulka.

Nii Puškini kui ka Lermontovi looming on nooremana romantilisem ja vanemana realistlikum. Mõnes Puškini teoses esineb üleloomulikke tegelasi. Juba kooliõpikust on tuttav tema luuletus „Tondid“, kinos olen vaadanud Puškini teose põhjal tehtud multifilmi „Muinasjutt Tsaar Saltaanist“. Viimast teost selles raamatus ei esine, aga toodud on teine poeem, millel on multifilmiga ühine tegelane Tšernomor. Maletrennis tõlgiti seda nime ’Must meri’, aga sõnaraamat ütleb, et ’mor’ tähendab hoopis katku. Multifilmis käis see tegelane merest väljuvate vägimeeste ees ja oli ka ise suurt kasvu, nüüd loetud poeemis ei seostu sellenimeline tegelane merega ja on hoopis kääbus.

Poeemis esinev nähtamatuks muutumise teema tuletas meelde lasteraamatuid „Une-Mati rannakülas“ ja „Üle linna Vinski“. Ainult et uuema aja lasteraamatutes on lapstegelased, Puškinil natuke vanemad.

Puškinil esineb ka poliitilisi teemasid. Kommentaaridest selgub, et ta oli seotud dekabristide mässuliikumisega. Tema enda luuletustest tuleb välja, et tema konkreetne nõudmine oli tsensuuri kaotamine või vähendamine. Puškini luuletuste ilmumisandmetes on toodud kirjutamisaasta ja ilmumisaasta eraldi, ilmumisaasta on sageli tunduvalt hilisem, põhjuseks võis olla tsensuur. Aastal, kui Eestis kaotati pärisorjust, aga Venemaa põhiosas jäi see veel alles, kirjutab Puškin luuletuse, kus unistab orjuse kadumisest. Ise oli ta aadlipäritolu. Varem olen lugenud raamatut „Peeter Suure moorlane“, mis räägib Peeter I ajal Aafrikast Vene riiki tulnud ja ka Eesti alal elanud Puškini esivanemast. Peeter I on ka nüüd loetud raamatu rohkem kui ühe poeemi tegelane.

Puškinil on palju juttu erinevatest mittevene rahvastest – kaukaaslastest, mustlastest, soomlastest, Ukrainast, prantslastest ja rootslastest. Eriti kirjutab ta nendest, kes elavad Venemaa piirides, millega ta tuletas mulle meelde nii Kaukaasias sõdinud Lermontovi kui ka Briti impeeriumi valdusi kirjeldanud Kiplingit. Eestlastel on vanasõna, et enne käi Nuustakul ära ja siis mine Pariisi. Aga suurel maal on Nuustakuid rohkem.

Puškinit huvitavad ka ajaloolised teemad. Ühes tema poeemis on juttu Põhjasõja aegsest Poltaava lahingust. Nagu Lermontov kirjeldas Kaukaasia sõda kaukaaslaste silmade läbi, nii ka Puškin kirjutab, et üle Karl XII näo libises vari ja teises kohas kirjutab, mida muust rahvusest inimesed laulavad.

Tsensuuriga võitlemiseks saab kasutada erinevaid abinõusid. Puškin on proovinud abinõuna tsensorit korralekutsuva luuletuse kirjutamist, mõni autor hakkab kirjutama valme, kus inimesed on muudetud loomadeks, aga üks võimalik võte on ka oma maa inimeste asemel sarnaste muust rahvusest inimeste nimetamine.

Puškini ja Lermontovi veel üks sarnasus on duellil suremine. Duellil võitjaks pidada võib seda, kes vastase tapab, aga võibolla siiski ka seda, kes saab sarnaselt Jeesusele vägivaldse surma tõttu populaarsemaks.

pühapäev, november 11, 2018

Nähtu ununeb, tuled lõppevad

L-O-O-V-R-K-R-V
1. d4 c6 2. c4 d5 3. cd cd 4. Rd3 Rgf6 5. Rf3 0-0 6. Og5 Re4 7. Oe7 Vd7 8. Of8 Kf8 9. Rde5 Oe5 10. Re5 Vc7 11. Oe4 de 12. Vc1 Ve7 13. 0-0 Rf6 14. e3 Of5 15. h3 Lb8 16. g4 Oe6 17. b4 h5 18. g5 Rd5 19. h4 Rb4 20. a3 Rd3 21. Rd3 ed 22. Lc3 b5 23. Vfd1 Oc4 24. a4 a6 25. ab ab 26. Va1 Lc8 27. Vd3 Lg4+ 28. Kf1 Od3 29. Ld3 Lh4 30. Va8+ Ve8 31. La3+ Kg8 32. Ve8+ Kh7 33. Le3+ g6 34. Lb3 Lh1+ 35. Ke2 Lb7 36. Lb4 La7 37. Lf8 La2 38. Kf3 Ld5+ 39. e4 Lb3+ 40. Kf4 1:0. Valge mõtles 15 ja must 13 minutit.