esmaspäev, mai 20, 2019

"Uusaja Ajakiri" 2018

Journal of Modern History. Volume 90, Number 3, September 2018.

Sain ülikooli raamatukogus läbi esimese ajakirjanumbri pärast remonti. Remondi ajal on ka see ajakiri muutunud. Koolis õppisime, et osad ingliskeelsed perioodiliste väljaannete nimed sisaldavad artiklit ’the’ ja osad mitte. Selle ajakirja kaanel oli määrav artikkel varem olemas, nüüd on see kadunud. Muutunud on ka varem aastakümneid ühesugusena püsinud kujundus. Lisandunud on pilte nii kaanele kui ka sisusse. Kaas ei tundu esimesel pilgul enam nii ilus kui varem, teiselt poolt annab rohkem informatsiooni. Selle numbri kaanel on Euroopa kaart, millel riigid on joonistatud inimestena. Olen sama kaarti varem näinud ka mingis eestikeelses trükises, võibolla kooliõpikus.

Esikohale on pandud artikkel Elizabeth I ajast. Öeldakse, et me elame praegu infoühiskonnas, aga artikli autori arvates oli see olemas juba Elizabeth I ajal. Info kogumise tegi kergemaks trükikunsti leiutamine ja see omakorda reformatsiooni, aga mõtlesin, et reformatsioon tähendas osa informatsiooni kaotsiminekut. Pandi kinni kloostreid, milles toimunud raamatute ümberkirjutamise järele ei olnud enam nii suurt vajadust, aga ilmselt oli veel suurem vajadus trükitud raamatueksemplaride säilitamise ruumide järele.

Olen lugenud „Loomingu Raamatukogust" Francis Baconi raamatut, kust mäletan kõige paremini soovitust, et tehke reisidel märkmeid. Baconist ja informatsiooni kogumisest on juttu ka selles artiklis. Aastal 1492 avastati Ameerika, mis tähendas nii kaardil valgete laikude täitmist kui ka indiaanlaste jaoks järgnevalt nende kirjanduse hävitamist. Aga kui eurooplased ei tahtnud säilitada kogu informatsiooni indiaanlaste paganliku kultuuri kohta, siis neile ehk sobis paremini Ameerika looduse uurimine. Artiklis on juttu informatsiooni kogumisest, meile õpetati ülikoolis, et seda tuleb ka analüüsida.

Teine artikkel räägib kunstist ja selle kogumisest hilise keisririigi aegsel Venemaal. Peterburis eelistatud läänelikumat ja Moskvas slaavilikumat kunsti, kuid pole juttu, et keegi oleks Aasia maade poole vaadanud. Oli erinevaid seisukohti selle kohta, milline kunst on väärtuslik. Osad tahtsid antiikkunstist võimalikult täpseid koopiaid, teised tahtsid, et koopia oleks originaalist veel täiuslikum. Eriarvamusi oli ka suhtumises võltsingutesse. Mõni arvas, et võltsingu koht ei ole muuseumis, teised leidsid, et ka võltsing võib olla kunstiliselt väärtuslik. Mõtlesin, et kui võltsitakse pildi päritolu, siis võltsija ei pruugi olla kunstnik ise. Teose autori nime muutmist peetakse võltsimiseks, aga kunstnik võib kasutada varjunime, mis kellegi teise nimega ei kattu, samuti võib ta ise oma loomingus reaalsust ilustada.

Kolmandas artiklis oli juttu majade ehitamisest Prantsusmaal enne Esimest maailmasõda, sealhulgas Napoleon III ajal. Juttu oli nii arhitektuuri kunstilisest küljest kui ka majade vastavusest tervishoiunõuetele. Seejuures pöörati tähelepanu füüsilisele, mitte vaimsele tervisele. Ükskord bussisõidu ajal kuulsin, kui üks inimene rääkis, et suured majad tekitavad hirmu. Aga ilmselt ei ole kõigi inimeste vaimse tervise huvides ühesugused majad, kui mõni kardab kitsaid ruume ja mõni vastupidi väljakuid, mõni kardab kõrgust, aga mõni tahabki olla teistest kõrgemal.

Napoleon III aja kohta teadsin varem, et siis laiendati Pariisi tänavaid, selleks tuli maju maha lõhkuda. Aga artikkel ütleb, et kokkuvõttes tuli tema ajal elamispinda juurde, kuigi sellele tehti etteheiteid, et see näeb liiga sõjaväelik välja.

Neljandas artiklis on juttu sõjaõigusest. Olin varem lugenud 1920. aastate ajalehest, kuidas sakslased heitsid Belgiale ette Esimese maailmasõja ajal partisanisõja pidamist. Ka Dumas’ romaanis ei taha Inglise kuningas hakata pidama sissisõda, sest ei pea seda kuninga väärikuse kohaseks. Artiklist selgub, et varem oligi rahvusvaheline õigus partisanisõda keelav. Pärast Teist maailmasõda leiti siiski, et partisanivõitluse eest ei saa karistada, sest muidu tuleks teha vahet seaduslikul ja ebaseaduslikul okupatsioonil. Pööre rahvusvahelises õiguses toimus selles osas aastal 1949 Genfis, kui okupatsioonivõimudele vastupanu osutamine muutus seaduslikuks. Mäletan, et seda lubav paragrahv on sees ka praeguses Eesti põhiseaduses.

Artiklitele järgneb suur hulk raamatuülevaateid. Ühes kirjutatakse sellest, et ajalooallikad pole ainult kirjalikud tekstid, vaid ka esemed. Kas siis peaks esemeid sama suure hoolega säilitama? Ühes ülevaates kirjutatakse, kuidas ajaloolased on hakanud rohkem ka muusikaajalooga tegelema, mis tuletab meelde ühest Eesti ajalehest loetud mõtte, nagu ei peaks ajaloo piire siiski liialt laiendama. Minu magistritöö teemat Itaalia fašismist tuletas meelde üks ülevaade Itaalia ajaloost. Mäletan, et olen varemgi lugenud vaidlustest, kas fašism oli moderniseeriv või mitte. Lähiajaloo ülemastmes õppisime, et moderniseerimise tunnuste hulka kuuluvad urbaniseerimine ja industrialiseerimine. Ajakirjas vist viidati, et Itaalia fašism eelistas maaelu. Maal saaks ka industrialiseerida, kui asendada hobune autoga, aga sõjaajaloos on kirjutatud, et Itaalia sõjavägi ei hinnanud siiski masinaid nii palju kui Saksa oma.

pühapäev, mai 19, 2019

Võiduprotsent 75

Tartu Kevadel on mul nüüd kõik kaheksa mängu mängitud, aga kõigil osavõtjatel veel mitte. Esimeseks tuli kindlasti Albert Pedmanson. Mihkel Tomsonil ja minul on punkte võrdselt, kohtunik ei teadnud veel, kumb on teine ja kumb kolmas. Võibolla olen ma kolmas, sest omavahelise mängu ma kaotasin. Kokku sain kuus võitu ja kaks kaotust, neist täna eelviimases voorus kaotasin ja viimases võitsin.

7. voor
Tomson - Runnel
1. d4 Rf6 2. Rf3 g6 3. e3 Og7 4. c4 d6 5. Rc3 Rbd7 6. Oe2 b6 7. 0-0 0-0 8. Re1 e5 9. d5 a5 10. Rd3 e4 11. Re1 e5 9. d5 a5 10. Rd3 e4 11. Re1 Rc5 12. Rc2 Od7 13. Rd4 Ve8 14. Od2 Lc8 15. a3 Rg4 16. Lc2 Of5 17. Rf5 Lf5 18. Rb5 Ve7 19. Oc3 Lh5 20. h3 Re3 21. fe Lg5 22. Od2 Lg3 23. Oe1 Le3+ 24. Of2 Lg5 25. Vad1 e3 26. Oe1 f5 27. Rd4 f4 28. Rf3 Lf6 29. Oh4 Lf8 30. Oe7 Le7 31. Od3 Rd3 32. Vd3 Vf8 33. Le2 g5 34. Rd4 Od4 35. Vd4 Lg7 36. Ve4 Lf7 37. Lg4 Lg7 38. Le6+ Kh8 39. Le7 Vf7 40. Ld8+ Vf8 41. Ve8 Ve8 42. Le8+ Lg8 43. Lg8+ Kg8 44. Ve1 Kf7 45. g3 Kf6 46. gf gf 47. Kg2 Kf5 48. Kf3 Ke5 49. Vg1 Kd4 50. Kf4 e2 51. Ve1 Kd3 52. Kf3 Kc4 53. Ke4 alistusin. Valgel jäi aega alles 53 ja mustal 55 minutit.

8. voor
Runnel - Karis
1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 a6 4. Oc6 bc 5. 0-0 e6 6. d4 cd 7. Ld4 Lf6 8. Ld3 Oc5 9. Vd1 Re7 10. Rc3 0-0 11. Og5 Lg6 12. Oe7 Oe7 13. Re5 Lg5 14. Rc4 d5 15. Rb6 Vb8 16. Rc8 Vfc8 17. b3 Oc5 18. Ra4 Vb5 19. Rc5 Vc5 20. La6 Vf8 21. Le2 de 22. Le4 Lf6 23. c4 Vf5 24. Ld4 Lg6 25. Vd3 f6 26. Vad1 e5 27. Ld7 Vg5 28. Le6+ Kh8 29. g3 h6 30. Vd8 Vd8 31. Vd8+ alistus. Valgel jäi aega alles 1 tund 17 minutit, mustal 1 tund 24 minutit.

Mõtted tulemustest

Mõtlesin, et mul on maletulemused paremaks läinud. Kui ma pikaks turniiriks valmistun, siis saan hea koha. Olin koostanud koduleheküljel oma parimate turniiride nimekirja, aga nüüd tuli meelde, et häid turniire on rohkem - selliseid, kus ma pole saanud küll auhinda, aga muidu hea koha. Tahtsin kontrollida, mitmenda koha ma sain viimasel turniiril. Selleks tuli leida õige vihik. Mul oli turniiride tulemusi kahes vihikus laiali. Kui leidsin viimase turniiri tabeli, siis nägin, et ma ei saanud siiski nii head kohta kui ma arvasin. Olin küll olnud vahepeal heal kohal, aga turniiri lõpus saanud mitu kaotust järjest.

laupäev, mai 18, 2019

Teine vilistlaspäev




Seoses eestikeelse ülikooli 100. aastapäeva aastaga toimusid täna vilistlaspäeva üritused. Käisin praeguse ajaloo ja arheoloogia instituudi üritusel endises keemiahoones, nagu ka mõned aastad varem. Kõigepealt oli kavas kohvilaud ja seejärel Jüri Kivimäe loeng. Mõned aastad varem koliti loengu jaoks suurde ringauditooriumisse. Täna oli silma järgi otsustades kuulajaid rohkem, aga jäädi väiksemasse auditooriumisse, kus täitusid suurem osa istekohti. Loengu lõpul esitati kolm küsimust. Mina küsisin, mida pidas loengupidaja silmas eluloo ja biograafia erinevuse all. Ta vastas, et vahel kasutatakse neid sünonüümidena, kuid et on erinevus, kas teose on kirjutanud inimene ise ja tema sugulased või siis uurija. Loengus oli Kivimäe rääkinud viimastel aastakümnetel ajalooteaduses ette tulnud erinevatest probleemidest. Sain muuhulgas teada, et kaheköitelisel Pätsi elulool oli käsikiri veel paksem kui lõpptulemus. Enne loengu algust kinkisin kahele inimesele oma kunagi ilmunud raamatu.

reede, mai 17, 2019

Mängujärgsed õpetused

Mängisime malet. Mustadega tõstsin mina liputiiva ja minu kaaslane kuningatiiva nuppe. Aga mul tuli mõte, et kuningatiival võiks rünnakule minna ja kahida. Rünnak tõi kaotuse. Õpetati, et seal rünnakule minna oli viga, seal oli vastasel nii paks nuppude mass. Järeldasin, et siis tuli rünnakule minna liputiival. Öeldi, et seal ka mitte. Küsisin, mida siis üldse ette võis võtta.

*
Olin Piirimäe eksamil. Tal oli kombeks, et ta püüdis ära arvata kõigi üliõpilaste vanemate ameti. Ühe naisüliõpilase puhul ta arvas valesti. Mina olin ühel varasemal korral Piirimäele nii hästi vastanud, et järgmistel kordadel mul talle enam vastata ei tulnud. Lahkusin eksamiruumist mööda pikka ja kitsast käiku, mis läks hoone vastasseinani ja keeras seal veel ära.

*
Teatri esimesel korrusel olid kaks ruumi nüüd omavahel ühendatud. Ühes neist ruumidest anti parajasti kontserti. Mõtlesin, kas ruumide ühendamine teatrietendusi segama ei hakka. Aga neid sai anda muudes saalides, saale oli majal rohkemgi.

neljapäev, mai 16, 2019

Raamatu otsimine

Üks mees tuli isa toast minu tuppa. Ta küsis, kas minu toas on ühte romaani, ta otsis isa toas riiulid läbi, aga ei leidnud. Vastasin, et meil peab see romaan olema, sest olen selle läbi lugenud. Aga pidasin tõenäolisemaks, et see on isa, mitte minu toas, seepärast läksin kõigepealt otsima isa toast. Arvasin, et mees ei otsinud seal veel kõiki kohti läbi. Sinna jõudes otsisin ja otsisin, aga raamatut ei leidnud. Mõtlesin, et see võib mul märkamata jääda, sest vaatan küll kõiki riiulivahesid, aga mõnel tagumist otsa mitte.

kolmapäev, mai 15, 2019

Valemi meeldetuletamine

Kaks eestlast pääses Kesk-Aasias pantvangist välja, aga kaks teist langesid nende asemel pantvangi. Pantvangidega võis väga halvasti minna. Minule oli oht väiksem, sest mina nii kaugel ei käinud. Tuletasin füüsika käsiraamatust meelde Avogadro arvuga valemit. Üks asi oli selles hoopis teisiti kui ma mäletasin. Koolis oli meile õpetatud ainult konstanti, aga selles raamatus oli sisekaanel ka näidatud, kuidas konstant on arvutatud. Selleks oli võetud saja näitaja keskmine.

teisipäev, mai 14, 2019

Võõrkeeled

Mängisin ühe vastasega raha peale välku. Üks võit maksis üks euro. Pärast mõtlesin, et mul oli olnud põhimõte, et maksan ainult turniiride osavõtumaksu, mis on sama suur, üksikut partiid raha peale ei mängi. Aga täna oli see meelest läinud. Pärast välgu mängimist oli vastane ära surnud.

*
Kohtusime kahe välismaalasega, kes istusid üksteisest eemal. Üks hiinlane püüdis meile hiina keelt õpetada. Üks tema sõna sarnanes eestikeelse sõnaga 'möö', seetõttu kordasin seda järgi. Kahtlesin, kas on hea, kui eestlased hiina keele selgeks saavad. Kui oleks saanud, oleks siia tulnud rohkem sisserändajaid, aga Eesti oli miljardi hiinlase vastuvõtmiseks liiga väike. Istusin ühes ülikooli tahapoole kõrgenevas auditooriumis üritusel. Olin siin käinud üritusel mitme äreva sündmuse ajal, kõigil neil kordadel olid kõik istekohad täis olnud. Täna oli esimene kord, kui esimesed read olid tühjad, kuigi tagapool olid ka täna kõik kohad täis. Istusin eespool reas ja sirutasin jalgu üle mitme tühja rea. Peeti kõnet prantsuse keelest tõlkimisest. Toodi näide, et ühed tõlkijad olid öelnud, et ühe väljendi tõlkimine võtab terve nädala aega, ning lõpuks tõlkisid nad selle koha ikkagi valesti. Nad olid jätnud sõnade järjekorra samaks, õiges tõlkes oleks see tulnud muuta vastupidiseks.