teisipäev, august 22, 2017

Keemiarelv Teises maailmasõjas

Kontrollisin, kuidas oli lugu keemiarelvaga Teises maailmasõjas. Lugesin ühte ülikooli konspekti ja erinevaid võrgulehekülgi. Kui ma oma lühendeid õigesti tõlgendan, siis ülikooliloengus on mainitud Jaapani keemiarelvakasutust aastal 1945. Võrguleheküljed ütlevad, et lääneriigid keemiarelva ei kasutanud ja ka vaenlased ei kasutanud lääneriikide vastu, aga Jaapan kasutas erinevatel aastatel teiste aasialaste vastu ja ka Saksamaa on idarindel keemiarelva kasutanud, peale selle kasutati mürkgaase gaasikambrites. Hiljuti telesaates mainitud Bari sadamas keemiarelva lahtipääsemist nimetatakse võrgus õnnetusjuhtumiks.

Hammastest

Täna käisin hambaarstil. Varem oli röntgen näidanud ühes kohas auku, aga silmaga seda näha ei olnud. Seetõttu pandi puurimise asemel hambavahesse lakki. Võeti ka hambakivi, nii et pärast olid igemed verised. Võtsin kaasa hambapasta, millel oli muude sõnade vahel sõna valgendav, et küsida, kas visata see ära või tarvitada. Arstidele tundus, et see on head, mitte halba tüüpi valgendav. Öeldi, et ei tohi pärast tund aega süia, et lakk hamba vahelt välja ei tuleks. Küsisin, mida teha, kui sülg voolab. Vastati, et sülg on loomulik keskkond ja et midagi pole teha. Arve tuli natuke alla 50 euro.

Analüüs lõpetatud

Eile tuli külla vennapoeg, kellega mängisin kolm partiid kabet. Ta ütles, et on arvutit võitnud, aga pole ammu mänginud. Pärast kabemängu viisin lõpule partii Smõslov-Keres analüüsi. Toon ära kogu partii.

Smõslov-Keres
1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 30. Lc2 Rd6 31. Re5 Rf6 32. Vac1 Vaa8 33. Rd3 Vab8 34. Rc5 b6 35. e4 fe 36. Re4 Lg6 37. Le2 Vb7 38. Rc3 Oc4 39. Lb2 b5 40. ab cb 41. Re4 Rde4 42. fe Rg4 43. Vc4 Lh5 44. Vc2 Lh2+ 45. Kf1 Vf7 46. Vee2 Lg3 47. Lc3 Lc3 48. Vc3 Vdf8 49. Vcc2 Rf2 50. Vf2 Vf2 52. Vf2 a4 (mina: 53. d5 Kf7 54. d6 a3 55. d7 Ke7 56. e5 a2) 53. Oh3 Kf7 54. d5 ed (mina: 55. ed a3 56. Oe6+ Ke7) 55. Od7 Kf6 56. Oc6 de 57. Ob5 a3 0:1

esmaspäev, august 21, 2017

Aasia 20. sajandil

Klaasseni konspekt.

Eestis kasutas Eenpalu vaikiva ajastu kohta nimetust juhitud demokraatia. Selline mõiste paistab sobivat ka paljude Aasia riikide kohta. Valimised võivad toimuda, aga need ei ole sellepärast euroopalikud valimised.

Euroopa ajaloos seostas Max Weber protestantlikku eetikat ja kapitalismi vaimu. Protestantism eristus katoliiklusest algul suurema rõhuga kirjaoskuse levitamisele ja on siiani seotud suurema rikkusega. Aasias on muud religioonid, aga Klaassen on oma loengutes näidanud, et ka Aasias on majanduslikult edukamad olnud need maad, mis on teinud haridusele suuremaid kulutusi ja kus on suurem kirjaoksuse protsent.

Soomlaste "Maailma ajaloos" muretseti, et kui Hiina majandus Läänele järele jõuab, mis siis maailma loodusest saab. Klaassen pole selle pärast nii palju muretsenud, vaid on rääkinud imetlevalt, kuidas Taivan ehk Hiina Vabariik oli majanduslikult palju arenenum kui Hiina Rahvavabariik. Seejuures polnud siiski ka Taivan pikka aega eriti demokraatlik. Valimised toimusid siis, kui eelmine saadik suri.

Gorbatšovi aeg oli Eestis ja Nõukogude Liidus pöördeline aeg. See väljendus muuhulgas selles, et hakati rääkima ajaloo valgetest laikudest. Jaapanis oli Teise maailmasõja aeg samuti pöördeline aeg, aga seal väljendus see selles, et pärast sõda mõneks ajaks koolides ajaloo õpetamine lõpetati. Seejuures oli mõlemal juhul tegemist demokratiseerimisega, sest ka Jaapanis muutusid lubatuks sellised parteid, mis sõja ajal veel lubatud ei olnud. Konspektist ei selgu, kas ajakirjanduses ajaloo teemalised debatid elavnesid või vaikis ajaloo osas ka ajakirjandus. Saksamaal oli vist denatsifitseerimise osa ajaloost uut moodi rääkimine.

On öeldud, et vaenlased ühendavad. Aga paistab, et mõnel maal ühendab vaenlase keel. Aafrikas on jäetud riigikeelteks Euroopa keeli, ka India üks riigikeeltest on endiselt inglise keel. Raamat "Madrase minevik ja tänapäev" kirjeldas, kuidas lõunaindialased olid just põhjaindialaste keele vastu. Klaasseni järgi kavandati inglise keele riigikeeleks jätmist algul lühiajalise sammuna, kuid see on jäänud pikaajaliseks. India tegi koostööd Nõukogude Liiduga, aga oli keeleliselt samal ajal seotud rohkem idabloki Külma sõja vastastega.

Punker

Porthos ja d'Artagnan olid peidukohas, kui vaenlase kuningas ja tema mehed hakkasid selles suunas liikuma. See tuli peidusolijatele üllatusena, aga tee viiski selles suunas. Nad otsustasid, et avaldavad vastupanu, punker annab neile mõningase eelise. Porthos lubas, et enne langemist lööb ta maha mitukümmend vaenlast. D'Artagnan lubas lüia sadu.

*
Läksin kooli. Tahtsin istuda oma tavalisele kohale uksepoolse rea teises pingis, aga seal oli juba kellegi kott. Üks klassivend tuli meie klassi tagasi, vahepeal polnud teda meie klassis õppinud. Tema pani oma koti viimasesse pinki.

pühapäev, august 20, 2017

Lipu asemel matt

1. d4 Rf6 2. c4 e6 3. g3 d5 4. Og2 dc 5. La4+ Od7 6. Lc4 Oc6 7. Rf3 Rbd7 8. Rc3 Rb6 9. Ld3 Ob4 10. 0-0 0-0 11. Vd1 h6 12. Od2 Le7 13. a3 Oc3 14. Lc3 Vfd8 15. Oe1 Vac8 16. Of1 Od5 17. b4 Rbd7 18. Rh4 Re4 19. Lc2 Rd6 20. f3 g5 21. Rg2 f5 22. Of2 Rf6 23. Re1 a5 24. Rd3 Va8 25. Og2 Va7 26. Ve1 Lh7 27. b5 Rb5 28. Lc5 c6 29. a4 Rd7 30. Lc2 Rd6 31. Re5 Rf6 32. Vac1 Vaa8 33. Rd3 Vab8 34. Rc5 b6 35. e4 fe 36. Re4 Lg6 37. Le2 Vb7 38. Rc3 Oc4 39. Lb2 b5 40. ab cb 41. Re4 Rde4 42. fe Rg4 43. Vc4 Lh5 44. Vc2 Lh2+ 45. Kf1 Vf7 46. Ve2 Lg3 47. Lc3 Lc3 48. Vc3 Vdf8 49. Vcc2 Rf2 (Siiani partiist Smõslov-Keres) 50. Kg1 Rg4 51. Vc6 Vd7 52. Vd2 Vfd8 53. Va2 a4 53. Vb6 Vd4 54. Vb5 Vd1 55. Of1 Vf8 56. Va4 Vdf1+ 57. Kg2 V8f2+ 58. Kh3 Vg1 59. Va8+ Kf7 60. Vb7+ Kg6 61. Vg8+ Kh5 0:1

*
Maletulemused huvitavad ka neid, kes ise malet ei mängi. Nad vaatavad ka muude spordialade ülekandeid. Mult küsitakse, kas maleklubi suvevaheaeg ei ole juba lõppenud. Minu teada ei ole.

*
Valimisloosung "Anname tuld!" tundus esimesel hetkel vaenu õhutav. Hiljem tuli meelde, et males antakse ka tuld.

Praktiline ülesanne

Tuli üks vana mees, kes tahtis hakata mängima välkkabet. Olin nõus mängima, kuigi olin rohkem maletaja kui kabetaja. Välgu mängimise tõttu pidasid päti moodi inimesed mind väga nõrgaks, kuigi nõrk olin ma vist ainult välgus. Tundus, et see mees tahab inimestele kurja teha. Teises ruumis tegid kolm meest järjest üksteisele päti naeratust. Üks neist minu teada ei olnud pätt, aga päti naeratust tegi ikkagi, sest neil oli selline komme.

*
Mulle hakkas tunduma, kuidas oleks saanud ühes juba lõppenud malepartiis mati panna. Hakkasin selle kohta ülesannet koostama. Valge kuningas oli tulnud välja e2-le, ajasin ta sealt g3-le. Eesmärk oli saada ta h-liinile. Vastane ütles, et selles seisus ei ole matti. Vastasin, et õige mängu korral võibolla ei ole, aga praktilises mängus on, ma võin koostada ülesande praktilise mängu kohta. Üks naine pidas maleteemalist kõnet, aga ma ei hakanud teda kuulama, vaid läksin ülemisele korrusele. Ülemisel korrusel ütlesin vastasele, et lepime ära. Ta vastas, et ei lepi. Ütlesin, et hea küll, ei lepi, aga me pole enam üksteise peale nii vihased kui enne.

laupäev, august 19, 2017

Mängupank

Lähen liivakasti. Seal ei ole täna kedagi teist. Mõtlen, et liivakast on kullaväli, sest liiv on kulla värvi. Võtan ämbriga lombist vett ja hakkan kulda pesema. Mõtlen, et selle võiks panka panna. Edasi mõtlen, et parem mitte panna, kui kuld on liivakastis, siis on õu ilusam. Kas siis poleks ilusam ka lomp, kui sinna vesi alles jätta? Tegelikult jääb vesi alles siis, kui see liiva sisse kallata. Lombist aurab vesi päikse käes ära, aga liiva alt saab vee uuesti välja kaevata. Liiv on vee pank. Aga liiva seest aurab vesi samuti natukehaaval vähemaks, selles pangas on negatiivne intress. Vähemalt veehoiusel. Teisel hoiusel on positiivne, sest pärast unenäos olen liiva alt asju juurde leidnud.

Kokkupandud pilt

Lõikasin ajalehest fotode tükke välja, kleepisin need uueks pildiks kokku, töötlesin seda veel oma käega ja seejärel riputasin blogisse üles. Klikke tehti üsna palju. Üks külastaja kirjutas kommentaari, et ma pole õige IT-mees, sest see on täpselt tänases ajalehes avaldatud foto. Ta ei pannud erinevusi tähele, nähtavasti keskendus ta kõiki fotosid vaadates ainult pildilolija näole. Ma jätsin sellele kommentaarile vastamata. Rohkem kommentaare ei tulnud, teised külastajad esimese kommenteerijaga vaidlema ka ei hakanud. Ema ütles selle pildi kohta, et ta ei teadnud, et ma nii erinevas stiilis pilte teha oskan. Vastasin, et kõik inimesed oskavad, aga suurem osa oma oskusi ei kasuta. Joonistamistunnis tehakse tavaliselt alati ühes ja samas stiilis pilte. Kui midagi teistsugust õpitakse, siis harjutatakse seda ainult ühes tunnis.

*
Räägiti, et kaitseväe raamatukogu üldse ei kasutata, sealt on aegade jooksul laenutatud ainult 22 raamatut. Mõtlesin, et umbes kaks neist olen laenutanud mina. Isa rääkis, et ohvitseridel on elu raske, sest neid kutsutakse kogu aeg ohvitseride klubisse. Selle ta jättis ütlemata, et ta ise ongi see ohvitser. Ühes mängus tulistati mööda sirget joont eemal asuvale ruudule, mis oli jäetud tükk aega tegemata. Tulistamisega sai seal oleva nupu löödud. Tristanile tuli mõte, et ka mujal saab mööda sirget laua ühest servast teiseni tulistada. Ta proovis seda, aga mäng ütles, et ei loe seda löömiseks, vaid ainult torkimiseks. Tristan ütles, et ühte küsimusse suhtub ta halvasti. Küsisin, mis küsimusse. Tristan vastas, et ühte usulisse küsimusse. Ma ei hakanud kommenteerima. Mängisime korvpalli. Pall peatus minu lähedal. Mõtlesin, kas kummarduda ja võtta see maast üles. Aga otsustasin, et las teeb seda parem Mari S., tema on parem mängija. Kui kaks mängijat oleks tahtnud korraga palli võtta, siis oleks nad võinud kokku põrgata. Seda juhtus algajatel, kogenumad mängijad oskasid palli teisele jätta.

reede, august 18, 2017

Aafrika raskused

Ülikoolis olen õppinud, et Aafrika jagamine sai võimalikuks tänu sellele, et 1850. aastatel võeti kasutusele hiniin, mis aitab malaaria vastu. Ingliskeelne vikipeedia täpsustab, et hiniini tunti malaaria raviks juba varem, aga 1850. aastatel algas selle laiaulatuslik kasutamine profülaktikaks. Teises maailmasõjas põhjustas malaaria jälle palju pahandust, sest sõjategevuse tõttu ei olnud hiniin kättesaadav.

Lugesin läbi ka Aafrika 20. sajandi ajaloo loengukursuse konspekti. Lugemise algusest lugemise lõpuni kulus poolteist tundi ehk ühe loengu aeg. Pärast lugemise lõpetamist kulutasin aega veel mõtlemisele. Üks mõte oli, et kui vahel soovitatakse, et keskenduge ainult ühele erialale või koguge ainult ühel teemal marke, hiljuti soovitati vist Eestil ainult ühele majandusharule keskenduda, siis ajalooline kogemus näitab, et nii tegemine on viga. Aafrika ajaloos on monokultuursus olnud kriiside põhjustaja. Üks riik keskendus kakao kasvatamisele, aga siis kakao hind langes ja kriis oli käes. Seda on juhtunud ka Euroopas 19. sajandi Iirimaa kartuliikalduse ajal.

Fukuyama ajaloo lõpu ehk liberalismi võidu teooria alla läks vist nii Eesti taasiseseisvumine kui ka Lõuna-Aafrika Vabariigi rassieralduspoliitika lõpp. Aga meile on ülikoolis räägitud pessimistlikumalt, et selle lõpuga olevat Lõuna-Aafrikas kaasnenud allakäik. Praeguse aja valitsevate ringkondade loosung on integratsioon. Kulbok pakkus eurointegratsiooni vastandina välja sõna desintegratsioon. Aga vastandsõna on vist ka segregatsioon. Lõuna-Aafrikas hakatud sellest rääkima seoses sellega, et eri nahavärviga inimesed eraldati hekiga.

Vanglas asjade peitmine

Üks naisluuletaja tahtis saata ajalehele luuletusi. Leppisime kokku, et mina kirjutan tema eest ümbrikule. Mõtlesin, et aga ma pean kirja panema, et luuletused on tema kirjutatud, muidu mõeldakse, et need on minu omad, ja jäetakse avaldamata. Pidin kirjutama ümbriku peale neli saajanime. Kui olin esimese tähe kirja pannud, siis vaatasin, et see on vale täht. Küsisin, kas ma pean jälle uue paberi võtma. Naisluuletaja arvas, et kogu aeg uut paberit võtta ei saa. Mõtlesin, et lahendan asja nii, et sellel nimel panen perekonnanime eesinimest ettepoole, teistel jätan ettepoole eesnime.

*
Olin vanglas. Mulle toodi sinna väljast riiete alla peidetult asju. Tooja lubas teine kord veel tuua. Mõtlesin, et parem kui ta ei tooks. Kui midagi keelatut ei oleks, siis ei oleks süütunnet. Mulle oli toodud salaja tikke. Mõtlesin, kuhu need peita. Mõtlesin, et need võiks peita riiulis raamatute taha. Algul mõtlesin, et ma tean, milliseid raamatuid enam kunagi riiulist välja ei võeta, siis mõtlesin, et külalised tõmbaksid esimesena välja just need. Paaril teisel vangil oli üks silm kinni seotud, sest see pärast operatsiooni ei näinud. Mõeldi, et kui haige silm kinni siduda, siis inimene ei pinguta ja ei riku teist silma. Minul ei olnud silm nägemist kaotanud. Oli oodata, et teistel vangidel ka nägemine taastub.

neljapäev, august 17, 2017

Vanad konspektid

Kröönströmi ja Hiiemaa loengute konspektid.

Lugesin kahe päevaga kahe ülikooli loengukursuse konspektid uuesti läbi. Neist ei ole kõige kergem aru saada, sest olen kirjutanud lühendatult ja ilukirjas. Teiselt poolt võimaldab lühidus kiiresti uuesti ülevaate saada.

Esimese maailmasõja loengukursuse konspektis on juttu keemiarelvadest, mida Esimeses maailmasõjas kasutati. Teises maailmasõjas neid polevat kasutatud. Võiks arvata, et siis oli rahvusvaheline õigus vahepeal edasi arenenud. Aga konspekti järgi oli keemiarelva kasutamist keelavaid rahvusvahelisi lepinguid juba enne Esimest maailmasõda sõlmitud. Sellest hoolimata polevat esimestele kasutamistele Maailmasõjas protesti järgnenud. Kasutajad olevat kasutamist õigustanud sellega, et nad tegevat seda mittesurmavas koguses.

On räägitud, et saunas sõltub vingumürgituse saamise järjekord sellest, kes mitmendal lavaastmel istub. Soojem ja kergem õhk koguneb ruumi kõrgemasse ossa. Konspekti järgi oli Esimeses maailmasõjas Itaalia rindel keemiarelva kasutamist vähem kui muudel rinnetel. Itaalia rindel sõditi mägedes ja seal päästvat keemiarelva eest kõrgemale minek. Vingugaasi korral oleks võibolla rohkem kasu madalamale minekust, sest selle molekul on väiksem. Sõjas olevat proovitud ka vingugaasi kasutamist, aga see sobis muudest gaasidest vähem, sest hajus kiiremini.

"Kolme musketäri" ja selle järgesid lugedes võiks arvata, et romantilises romaanis kujutatakse peategelasi mitterealistlike kangelastena, kes peavad palju duelle ja ei saa üheski surma. Aga loengukonspekti järgi hakati mingil maal enne Esimest maailmasõda duelle sõjaväelaste vahel uuesti lubama. Nende kohta oli toodud täpne statistika, mille järgi suurem osa duelle lõppes veretult ja ka veriste korral ei pruukinud see lõppeda surmaga.

Ülikoolis kuulasin kahte Aafrika ajaloo loengukursust, üks neist oli ajast 19. sajandi lõpuni ja teine 20. sajandi kohta. Lugesin eile läbi vanema Aafrika ajaloo konspekti. See ei sisaldanud veel kogu õpitud Aafrika ajalugu, sest sellest oli juttu ka Vanade Idamaade ja Rooma ajaloo loengukursustes, samuti kunstiajaloos, etnoloogias ja arheoloogias.

Vaatasin Antiigileksikonist sõjaelevantide kohta, et sõjas on kasutatud nii india kui ka aafrika sõjaelevante. Aga loengukonspektist lugesin välja, et kui Aafrikas on kujutatud pildil elevantide seljas istumist, siis seda peetakse India mõjuks, sest aafrika elevant olevat taltsutamatu. Kuidas taltsutamatut elevanti sõjas kasutada? Mõtlesin veel ratsaväe kohta, et ratsaväe väljaõpe on keskmisest pikem nähtavasti sellepärast, et tuleb õpetada ka hobust, mitte ainult inimest. Olen ühe korra hobuse seljas sõitnud ja sain selle ühe minutiga selgeks. Aga hobused olevat esimesi autosid kartnud, veel hullem on ilmselt lugu masinatega, mis hobuse pihta tulistavad. (Või kas ratsaväge tulistades sihiti hobust või ratsanikku?) Ühes luuletuses nimetati traktorit raudruunaks. Esimese maailmasõja konspekti järgi kasutati seal tanke kombineeritult ratsaväega samas lahingus.

Itaalia kohta lugesin hiljuti, et seal võeti hiniiniseadus vastu aastal 1904. Aafrika ajaloo konspekti järgi hakati Aafrikas hiinini malaaria ennetamiseks kasutama 1850. aastatest. See teinudki Aafrika ärajagamise võimalikuks. Mulle räägiti hiljuti, et malaaria ei minevatki inimesest päris välja, vaid käivat elu lõpuni külmahood. Minu üks geograafiaõpetaja rääkis, kuidas ta Kesk-Aasiasse küüditatuna malaariat põdes, tema jutust jäi mulje, et ta on paranenud. Aga haiguse ajal käinud tal vappekülmad ja ta pidanud võtma nii kibedat rohtu, mida sai neelata ainult paberisse keeratuna.

Kohal ja vastamas

Istusime tunnis. Meie lauale oli varasemast klassist pastakaid jäänud. Murdsime need pinginaabriga tükkideks. Võibolla poleks pidanud nii tegema, sest pastakaid võidi veel otsima tulla. Aga pastakate laua peale jätmine oli ikkagi lubamatu. Viskasin pastakad üle õla selja taha. Mõtlesin, et nii on oht, et pastakaots võib kellelegi silma minna. Mind kutsuti vastama. Läksin klassi ette ja küsisin, millest rääkida. Õpetaja ütles, et tuleb pidada kõnet. Alustasin naljakõnet, milles ütlesin, et üks inimene oli Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi Ministrite Nõukogu tegelane.

kolmapäev, august 16, 2017

Suvitamas




Üksinda ma olin maal.
Ruum on suurem seal kui saal.
Suves möödaruttavas
peatun kohas tuttavas.

Pärast saali suurde
rahvast tuli juurde.
Tõin sealt kaasa pilte.
Lisan neile silte.