laupäev, jaanuar 19, 2019

Vihikud kapis

Olin istunud kohvikus. Minuga oli tulnud juttu ajama üks võõras noor naine. Ta oli kutsunud mind ühele tänavale, et seal saame uuesti kokku. Olin kohale läinud, aga teda polnud tulnud. Mõtlesin, et kui ma teda veel kunagi näen, siis ei ütle ma talle enam midagi. Pealegi ei pruugi ma teda ära tunda.

*
Mulle tuli meelde, et ma pole viimasel ajal asparaagust kastnud. Vaatasin, et asparaagus näebki juba natuke kuivanum välja. Muld oli purukuiv. Valasin sellele vett. Vett sai vist isegi liiga palju, sest see hakkas üle poti ääre alla voolama. Vaatasin, et siin vist kastmine ka ei aita, sest elektrijuhe oli asparaaguse sisse kinni jäänud ja varre mullast lahti tõmmanud. Võibolla oleks aidanud selle mulda tagasi torkamine. Või kui see ei aidanud, siis oli vähemalt uusi varsi mullast nina välja pistnud, mis võisid edasi elada ka siis, kui vana vars kuivab. Avastasin, et Hennu käes on minu kapist võetud vihikuid. Võtsin need talt ära. Tundus, nagu oleks Henn ühte vihikut rebinud. Aga tõenäoliselt oli seda närinud hiir. Vaatasin, et mul on kapis mitmed vihikud kortsu läinud. See võis tulla sellest, et olin teinud nendest liiga kõrge virna. Virna oleks tohtinud teha vaid poole kapini, aga ma olin teinud kapi laeni ja osa vihikuid oli alla varisenud ning kortsu läinud. Mõtlesin, et see on halb, ema võib vihikuid ära visata selle järgi, mis on rohkem kortsus, arvestamata, millised on mulle tähtsamad. Lugesin oma vihikust luuletust. Mõtlesin, et isegi minu trükki antud luuletusi on kritiseeritud ja avaldamata jäänud on veel halvemad. See võib tulla sellest, et trükki antud mõtlesin peast tervikuna välja, aga vihikusse olen kirjutanud rida haaval välja mõeldes.

reede, jaanuar 18, 2019

Kõned läbi aastate

Aastal 1988 tähistati ülikooli kohvikus minu vanaisa ajalooprofessor Herbert Ligi 60. sünnipäeva. Sünnipäevapeol peeti õnnitluskõnesid, mis kõik ei ole enam meeles. Aga meeles on, et üks kõnepidaja küsis, mis on ühist Herbert Ligil ja János Kádáril. Üks asi, mis neil ühist oli, oli see, et mõlemad mängivad malet. Võibolla oli veel midagi. Tol ajal oli populaarne Rahvarinde juht Savisaar, kes ei tulnud peole ise kohale, aga kelle õnnitlus oma õpetajale ette loeti.

Aasta 1990 oli vanaisa viimane eluaasta, aga ta jõudis veel oma sünnipäeva ära pidada. Kuna oli teada, et ta oli raskelt haige, siis on hiljem meenutatud, et ta oli öelnud, et pole kunagi nii palju õnnitlusi saanud kui tol aastal. Sünnipäevapidu peeti kodus ja viibisin seal kohal. Vanaisa tegi peolauas nalja, millest ma tol korral aru ei saanud, aga ka hiljem on meenutatud tema sõnu: "Minijale antakse väiksem tükk."

Matused algasid ülikooli peahoones. Mäletan sealt oma isa kõnet, kes rääkis, kuidas jaanipäeva paiku kuulis vanaisa ühte kutset. Vanaisa haiguse ajal oli isa vaadanud Piiblist ennustust haiguse kulu kohta ja Piibel oli avanenud kohast, kus oli valus lause: "Andke meile Barabas vabaks." Piibli järgi sai Barabas vabaks Jeesuse asemel.

Hiljem peielauas peeti veel kõnesid, kus räägiti, et vanaisa oli igas asjas esimene ja võttis esimesena naise. Males oli ta andnud teistele pimesimultaani mitmel laual ja võitnud.

Ühel aastal, mille numbris ma pole enam kindel, käisin ajaloo õppehoones, kus peeti vanaisa mälestusüritust. Üks kõneleja rääkis, et vanaisal oli arhiivis kindel istekoht ja kui kõneleja oli ühel korral sinna istunud, oli talle tehtud märkus, et kohe tuleb sinna minu vanaisa, koht tuleb vabastada. Vanaisa oli istunud arhiivis nii palju, et ülikonna üks õlg oli pleekinud akna all teist tooni kui teine. Aadu Must rääkis tol korral, kuidas ta polnud alati kindel, kas vanaisa teeb nalja või räägib tõsiselt. Näitena tõi ta selle, kui vanaisa oli öelnud, et vanasti kinnitati vikatitera vikativarre külge teist pidi kui hiljem. Must ei teadnud ka kõnet pidades, kas see vastas tõele või oli nali. Tol korral võttis koha pealt sõna minu geograafist vanatädi, kes meenutas, kuidas ta oli ühel korral kiitnud vanaisa venna tantsimisoskust, mille peale vanaisa oli öelnud, et tema on vendadest kõige parem tantsija.

Täna käisin esimest korda uues arhiivihoones, kus peeti taas vanaisa mälestusüritust ja esitleti 19. sajandi Saaremaa kaartide uut trükki. Esimesena kõneles Priit Pirsko, kes luges ette vanaisa keskkooli lõputunnistuse. Vanaisa oli keskkoolis väga hea õppeedukusega, diplomil toodi välja ka tema saavutusi spordis ja males. Aadu Must tõstis esile, et vanaisa kuulus nende ajaloolaste hulka, kes uurisid ajalugu arhiivimaterjalide põhjal. Ta meenutas, kuidas Nõukogude ajal oli Saaremaa piiritsoon ja vanaisa oli kirjutanud ühe teose mälu järgi sellepärast, et märkmed asusid teisel pool kontrolljoont. Ta meenutas, et vanaisa valis vanema agraarajaloo uurimisteemaks sellepärast, et sellest teemast ei saanud punased ideoloogid aru. Kuid uuemal ajal asus ta uurima Nõukogude massirepressioonide ajalugu, mis olnud tervistkahjustavalt raske teema. Ott Kurs rääkis sellest, kuidas ta tegeles koos vanaisaga Õpetatud Eesti Seltsi taastamisega. Aegade paranemine tegi selle võimalikuks. Lõpus rääkisid uuesti Must ja üks kaartide uuesti trükkimisega seotud naine. Vanaisa eluajal polevat olnud võimalik nii kvaliteetsete kaartide trükkimine kui praegu.

Enne algust

Läksin maleklassi. Maksin Karbale turniiri osavõtumaksu. Ütlesin, et maksin liiga palju, ja võtsin kaks kümnelist rahatähte tagasi. Karba lisas, et ikka on veel liiga palju, ja andis veel kaks viielist tagasi. Ta kommenteeris, et kui ma raha lugeda ei oska, siis mul pole maleline mõtlemine ka hea. Selle peale rääkisin loo, et ükskord mängisin Kolgiga, ta kahis avangus etturi, ma ei pannud seda tähele, võitsin, ja alles pärast mängu lõppu ütlesin, et ma ei teadnudki, et mul ettur rohkem oli. Praegu oli turniir algamas. Enne kuulutas üks vana naine välja leinaseisaku ühe õilsa maletaja auks. Pöörasin pea kõrvale, et ei oleks näha, et pisar silma tuleb. Mõtlesin, et leinaseisaku ajal ei sobi vist pead pöörata. Leinaseisak sai juba läbi. Aga nüüd ütles vana naine, et leinaseisakuid võiks veel teha. Ta hakkas loetlema endisaegsete mängijate nimesid, keda mina ei tundnud.

*
Ilma kriipsuta i ja kriipsuga i-ga algavate sõnade jaoks olid eraldi usaldustelefonid.

neljapäev, jaanuar 17, 2019

Erakordselt kõrge hinne

Mängisin pikal maleturniiril. Üks naine otsis uut taskurätti, sest ta oli ühe täis nuusanud. Tahtsin teda aidata. Mul olid kuskil teised püksid, mille taskus oli teine taskurätt. Tahtsin selle naisele anda. Minu taskurättidesse oli küll ka natuke nuusatud. Teise seina ääres pingil olid reas inimeste asjad. Otsisin, kus on seal minu kott ja püksid. Otsimine võis teistele jätta mulje, et ma tahan neilt midagi varastada. Üks poiss tuli mulle appi ja ulatas mulle minu asjad. Aga see naine oli juba läinud. Algas turniiri uus voor. Osavõtjaid oli järel varasemast vähem. Mõtlesin, et ma mängin küll turniiridel teistest harvem, aga see-eest pikema mõtlemisajaga turniiridel, nii et kokku mõtlen ikka sama kaua.

*
Inglise keele õpetaja oli läbi vaadanud minu hulk aastaid vanema vihiku. Talle oli sinna kirjutatud kirjand nii väga meeldinud, et ta oli pannud selle eest hindeks 7. See kirjand oli kirjutatud õpetajate päeval, tol õpetajate päeval oli Tristan kohe hinde 7 kätte saanud. Täna ütles õpetaja mulle, et sel korral olen ma kirjutanud tõelise kirjandusteose. Minu pinginaaber oli Kristjan G. Rääkisin talle, et ma olen selle sisuga kirjandi eesti keeles hiljem ka kirjutanud, aga hilisemal korral sain hindeks 1. Kristjanit huvitas, miks oli eri kordadel hinne erinev. Seletasin, et kogu aeg ei ole ma ühesuguses vormis. Kristjan vastas, et tema küll on. Vaatasin tagasi saadud vihikut läbi. Õpetaja oli pannud igale leheküljele hindeid eraldi. Ühele leheküljele oli kirjutatud luuletus ja salmidele olid eraldi hinded pandud. Ühe salmi eest oli hinne 2. Siis sain aru, et see pole õpetaja pandud hinne, vaid minu enda pandud mänguhinne. Õpetaja oli hindeid kirjutanud punasega, aga luuletuse salmide eest olid hinded sinisega.

kolmapäev, jaanuar 16, 2019

Ungari kaart

Tänase internetiseansi lükkasin niikauaks edasi, kuni päeva miinimum on täis tõlgitud, sest mõni päev ei saa muidu miinimumi ka täis. Eile kirjutasin ajaloolastele oma vanaisast, mainides muuhulgas vanavanematelt päritud maakaarte. Pärast mõtlesin, et ühendan vanaisa teema ja viimaste kuude Ungari teema, vaadates suurt venekeelset Ungari kaarti. Ungari kaardiga oli kaasas küll brošüür kohanimede registriga, aga selles brošüüris ei olnud sellist maa tutvustust, nagu ma olin varem mõne Aafrika riigi kohta lugenud. Kaardilt vaatasin Ungari järvesid. Balaton ei ole seal ainus järv. Tisza jõel oli üks suurem veehoidla. Ungari kõrgemad piirkonnad olid maa lääne- ja põhjaosas. Romaanist tuttav Egeri linn on samuti Põhja-Ungaris. Kohanimede registrist selgus, et Ungaris on ka kaks erinevat Egeri jõge.

teisipäev, jaanuar 15, 2019

Ekskursioon mudal

Olime kooli fuajees. Õpetaja kutsus õpilased enda ümber. Mina püüdsin veel stendilt vaadata, kus ruumis tund tuleb. Seda ma ei leidnud. Õpetaja kutsus meid ekskursioonile. Samal ajal lähenesid ka lõpueksamid. Varasematel kordadel olin eksamid tehtud saanud, aga kartsin, et 12. klassis need mul ebaõnnestuvad, sest ma ei suutnud enam õppida. Ekskursioon läks tammile, mille all oli veeta ja mudane jõepõhi. Õpetaja kutsus, et me hüppaksime tammilt alla ja kõnniksime mööda muda edasi. Hüppasin, aga mulle tundus, et jalg võib mudasse vajuda, seepärast läksin tammile tagasi. Erik kutsus, et lähme Tartusse tagasi. Asusime kahekesi jala mööda maanteeäärt teele.

esmaspäev, jaanuar 14, 2019

Eesti Postimees 1870-1871

„Eesti Postimees“. 9. september 1870 – 17. veebruar 1871. Loetud 102 kirjutist.

On vastandatud Jannsenit ja Jakobsoni, aga vaadeldud perioodil kirjutasid nad ühes ja samas lehes. Nende vahel oli siiski juba erimeelsusi. Jakobsoni kaastööd olid tähistatud tema initsiaalidega ja need olid ajalehe ülejäänud sisust teravamas toonis. Leht märkis ise, et on pidanud Jakobsoni töödest rohkem maha tõmbama kui teiste kaastööliste omadest.

Jannsenit on seostatud saksa ja Jakobsoni vene orientatsiooniga. Aga vaadeldud perioodil oli kellelegi jäänud mulje, et kogu leht on sakslaste vastu vaenulik. Leht küll tõrjus selliseid süüdistusi. Sakslaste ja eestlaste head läbisaamist kiideti.

Leht avaldas palju kirjutisi toimetusse mitte kuuluvatelt kaastöölistelt, lõppu lisati omapoolseid kommentaare. Vaatasin entsüklopeediast järele, et tol ajal ei olnud Jannseni tütar Koidula veel abiellunud, ta oli lehe toimetamisel oma isa abiline, olles umbes 27-aastane. Lehe põhjal ei ole selgelt eristatav, mis on isa ja mis tütre kirjutatud.

Kuigi lehe toimetuses töötas ka naine, võib mõnest kirjutisest leida naissoo kohta kriitilisi märkusi. Ühel korral öeldakse, et ega Postimees pole Postinaine. Teisel korral avaldatakse uudis, et tüdrukud ei taha 30 kraadi külmaga kooli minna, ja kommenteeeritakse, et mis sellistel seljas on. Ma mäletan, et kui ma koolis käisin, siis 25 kraadise külmaga oli seaduslik külmapüha nii poistele kui ka tüdrukutele.

Uuritud ajalõik huvitas mind praegu Prantsusmaa sündmuste tõttu. Käis Saksa-Prantsuse sõda, viimases loetud lehenumbris ei olnud veel rahuni jõutud. Aastal 1871 kuulutati välja Pariisi Kommuun, milleni ma algul välja jõuda lootsin, aga tegelikult lugesin vaid selle eelloost. Aga eellugu illustreerib tõlgitava raamatu peatükki „Revolutsioonide põhjused“.

Saksa-Prantsuse sõja algul oli Prantsusmaal võimul Napoleon III. Põhikoolis õppisime, et ta soovis sõja puhkemist, kuna arvas, et „väike edukas sõda“ võiks tema populaarsust suurendada. „Eesti Postimees“ arvab, et üks sõja alustamise põhjus oli Napoleoni soov hoida ära Saksamaa ühinemine. Aga see just kiirendas Saksa riikide ühinemist Saksa Keisririigiks. Uus riik kuulutati välja Prantsusmaa pinnal, justkui võidu tähistamiseks. Prantsuse keisri Napoleon III kohta meenutab leht, et oma valitsemisaega alustas ta loosungiga „Keisririik on rahu“, kuid et tegelikult pidas ta palju sõdu. Kas Napoleon III ei saanudki võimule tänu oma onu sõjalisele kuulsusele? Või tähendas see rahuloosung toibumist 1848. a. revolutsioonist?

Saksa-Prantsuse sõja edutu algus oli viinud Napoleon III võimu langemisele ja tema asemel valitses Prantsusmaad nüüd Gambetta. „Eesti Postimees“ elas kaasa rohkem sakslastele kui prantslastele. Prantslaste kohta tuuakse vahepeal tunnustavaid hinnanguid, et nad on hakanud sõdima paremini kui sõja alguses, kuid teiselt poolt kutsutakse neid rahu tegema, kuna lootusetus olukorras sõja jätkamine olevat jõledus.

Selle sõjaga ei ole seotud mitte ainult Saksamaa ühinemine, vaid ka varem alanud Itaalia ühinemise edasijõudmine. Itaalia Kuningriigiga ei olnud veel ühendatud Rooma linn, mida valitses paavst, keda toetas Prantsusmaa. Hoolimata sellest, et varem oli Prantsusmaa aidanud itaallastel Austrialt maid ära võtta. Kuid kui Prantsusmaad tabasid nüüd kaotused sõjas Saksa riikidega, kasutas Itaalia võimalust, vallutas Rooma ja viis oma pealinna sinna.

Hoolimata itaallaste ja prantslaste vastuoludest Rooma linna pärast, läks Itaalia revolutsionäär ja ühendaja Garibaldi Saksa-Prantsuse sõja ajal Prantsusmaale appi Saksamaaga sõdima. Lehes mainitakse ka seda, et kõik prantslased ei olnud tema tulekust vaimustatud, sest nägid temas paavsti vastast. Prantsusmaal ei saatnud Garibaldit selline edu, nagu oli saatnud varem Itaalias. Mainiti, et tal tuli juhtida lahingut kanderaamilt.

Sorokin on oma raamatus maininud revolutsioonide tüüpiliste põhjustena edutut sõda ja nälga. Prantsusmaal olid mõlemad tingimused täidetud. Saadi sõjas sakslastelt lüia ja piiramisrõngas Pariisi tabas ka nälg. „Eesti Postimees“ kartis, et kui Pariis ei alistu, jääb see elanikest päris tühjaks. Prantsuse parlament tegutses sel ajal teises linnas.

Unisus ja lapsehoidmine

Mõtlesin, et arvutile võiks anda käsu, et ta teeks ükskõik mis asju. Sellega oleks tehisintellekt loodud. Proovisin arvutiekraanil asju kustutada. Osad kustusid, aga teiste kohta ütles arvuti, et nende kustutamine ei ole mul lubatud.

*
Oli hommik, aga olin ikka veel unine. Läksin vannituppa. Seal kraan jooksis. Vannitoa uksele tuli ka isa, kes oli mõelnud samal ajal vannituppa minna. Küsisin talt, kas tema jättis kraani jooksma. Otsustasin, et ma siiski ei jää veel vannituppa, vaid lähen magan edasi. Läksin oma tuppa. Seal üks väike tüdruk mängis minu mobiiltelefoniga. Võtsin selle talt ära. Kehtis nõudmine, et lapsi ei tohtinud ilma täiskasvanuta tuppa jätta. Aga seda täita polnud võimalik, sest lapsi oli kahes toas, kuna oma lapsed olid hoida toonud kaks peret korraga. Ühel lastega perel olid arvutist ära kustunud failid andmetega lähemate sugulaste kohta, aga muud failid olid alles jäänud. Väike tüdruk proovis teha kukerpalli. See ei tulnud tal esimesel korral kõige paremini välja, seetõttu tahtis ta uuesti proovida. Ütlesin talle, et ta ei teeks kukerpalli, see ei ole tore asi. Ma ise küll lapsena tegin.

pühapäev, jaanuar 13, 2019

Tiibade vahetamine

O-O-L-R-V-R-K-V
1. c4 b6 2. b4 c5 3. b5 e5 4. Rc3 Rde6 5. Rd5 Od5 6. cd Rc7 7. Lc4 Rg6 8. Re3 d6 9. Rf5 Ld7 10. a4 Re7 11. Lg4 Rf5 12. Of5 Le7 13. Od7 Vd8 14. Oc6 Re8 15. Oe8 Ve8 16. e4 h5 17. Lf5 h4 18. Ve3 Vh6 19. 0-0 Oc7 20. f4 Vf6 21. Lg5 Vg6 22. Le7 Ve7 23. f5 Vh6 24. Vef3 f6 25. Vh3 Kf7 26. d3 Ve8 27. g3 Od8 28. g4 g5 29. Oc3 Vh7 30. a5 ba 31. Va1 Kf8 32. Vf3 Vb7 33. Oa5 Oa5 34. Va5 Veb8 35. Vf1 Vb5 36. Va7 Vb3 37. Vd1 Vc3 38. Vd7 Vb6 39. Va1 Vb8 40. Vd6 Vd3 41. Vf6+ Kg7 42. Vg6+ Kf8 43. Vg5 Ve3 44. Vh5 Kg8 45. Vh4 Ve4 46. h3 Vd4 47. f6 Vd5 48. g5 e4 49. Vg4 e3 50. h4 Ve5 51. Ve1 e2 52. Kf2 Vbe8 53. g6 V8e6 54. f7+ Kg7 55. Vf4 Kf8 56. g7+ Kg7 57. f8L+ 1:0. Valge mõtles 45 ja must 43 minutit.

Hea algus

Mängisin pikal maleturniiril. Sellel oli viis vooru, millest praeguseks olid lõppenud kolm. Olin kõik need mängud võitnud. Mõtlesin, et isegi kui ma kaks järgmist mängu kaotan, tulen ikkagi esimesse poolde. Või vahel jääb üle poole punktidega ka teise poolde. Treener kutsus ühte oma õpilast mitu korda korrale, aga see ei võtnud kuulda. Lõpuks treener ütles talle, et kuna ta sõna ei kuula, visatakse ta trennirühmast välja. Asusin teele ühe maja suunas. Ma polnud selle asukohas kindel, aga vist jõudsin õigesse kohta.