Mina: "Palun anda üks ajaloofilosoofiline küsimus."
Tehisintellekt: "Kas ajalugu on paratamatu ja ettemääratud või saame me oma valikutega selle kulgu mõjutada?"
Mina: "Sellele küsimusele olen ma juba üliõpilasena vastanud. Õppejõud Kasekamp andis kümneleheküljelise essee teema, et kas natside võimuletulek oli Saksa ajaloo paratamatu tulemus. Viitasin "Akadeemia" artiklile, kus oli öeldud, et kui oleks teada Universumi algolek, siis oleks teada ka selle lõppolek. Edasises jutus leidsin siiski, et natside võimuletulek muutus paratamatuks sellega, et Saksamaa alistus Esimeses maailmasõjas enne kui ta oli sõjaliselt kokku varisenud. Hiljem olen lugenud, et natside populaarsust seostatakse rohkem majanduskriisiga, mis sai alguse Ameerikast.
Praegu ma arvan, et sõltumata sellest, kas kõik on välja arvutatav või mitte, on väljaarvutamisvõimalus ainult teoreetiline, see käib üle inimvõimete piiride. Aga inimese käitumine ei ole kõige paratamatuse uskumise korral sama kui tahtevabaduse uskumise korral.
Tehisintellekti küsimuses on kasutatud sõna 'ajalugu' definitsiooni, nagu ajalugu ulatuks ka tulevikku. Osa inimesi arvab, et ajalugu on ainult minevik. Sel juhul saaks küsimuse ikkagi püstitada, et kas kaugem minevik sai lähema mineviku ette määrata või kas ajalugu sai oleviku ette määrata. Ulmekirjanduses on olemas ka variant, kuidas oleviku inimesed lähevad ajamasinaga minevikku ja muudavad ka minevikku, aga tundub väga kahtlane, et see võimalik oleks. Luulekogus "Maailmakord" töötlesin Ernst Enno luuletust umbes sõnadega "Mis oli, see on läinud, / mis tuleb, alles ees", minu variandis kõlas see umbes "Mis oli, ette määras / ka selle, mis veel ees". Ajaloofilosoofias nii progressiteooria kui ka lainete teooria usuvad, et minevik mõjutab tulevikku, aga osaline mõjutamine ei oleks veel täielik ettemääratus."
0 vastukaja:
Postita kommentaar