Ameerikast koduni

Unenäos lugesin või meenutasin Kafka "Ameerika" algust. Peategelane pidi seal laeva väljapääsuni jõudmiseks trepist nii üles kui ka alla minema. Sellega tahtis autor näidata olukorra absurdsust. Peategelane oli tegelikult imeinimene, sest ta mäletas teed laevast välja, aga see teda ei aidanud, sest olud olid sellised. Kujutasin hästi ette, milline laev võiks olla, kuid ma polnud kindel, et ma oskaksin selle niimoodi üles kirjutada, et teistel sama ettekujutus tekiks. Edasi kõndisime mööda Tartu madalamate majadega linnaosa tänavaid. Üks vanamees rääkis raha laenamisest ja kes selle eest millist protsenti võtab. See oli nende vanameeste alaline jututeema. Nad olid ka pannud majade külge selliseid piksevardaid, mis ei ulatunud maapinnani, et äikse ajal nende otsast kinni võtja lööki saaks. Neid mehi oli kokku kolm tükki, üks neist teistest noorem. Praegu rääkisid nad veel, et Oskar Luts oli väga kõva laulumees ja muud Oskar Lutsu kohta. Luts oli ka nende põlvkonnale väga tähtis. Hakkasime Paidest koju minema. Jõudsime kohta, kus buss ootas. Kui oleks pidanud minema bussijaama, siis ma oleks sellest mööda kõndinud, sest ma polnud märganud kohta, kust saaks bussijaama keerata. Ütlesin Pärnitsale, et süia ei jõudnudki. Bussis läksin bussijuhist mööda, istusin maha ja hakkasin piletiraha lugema. Avastasin, et seda on mul pileti ostmiseks liiga vähe. Kaalusin, kas öelda bussijuhile, et toon seda homme kodust juurde. Aga seda oli ohtlik teha, sest siis ma oleksin võinud juhtida tema tähelepanu sellele, et sõidan ilma piletita ja lisaks veel trahvi saada. Siis tuli mulle mõte, et võiksin Pärnitsa käest küsida, kas tema saab mulle raha laenata. Enne kui ma seda teha jõudsin, tuli minu juurde üks naine, kes pakkus müügiks piisavalt odavaid pileteid. Tahtsin juba osta, aga siis tuli välja, et ta ei mõtle bussipileteid, vaid ajalehepileteid. Koju jõudes puhastasin arvuti klaviatuuri ja hakasin seejärel arvutiga malet mängima. Puhastamine oli nähtavasti arvutit kahjustanud, sest ta ütles mulle, et käib etturiga neli ruutu edasi, visates paberit nii kaugele. Kahjulikuks võis osutuda ka see, et tõlkisin ingliskeelses programmis mõned sõnad eesti keelde. Aga tuled näitasid määrustepäraseid käike, mis tähendas, et sisemiselt on arvuti käikudearvestus korras. Seetõttu neljanda käigu järel katkestasin mängu. Klaus tahtis mulle näidata midagi teiste mängude kohta. Ma ei olnud kindel, kas on õige teisi mänge malega võrdseks pidada, kuigi ma mängisin neid ise ka. Lugesin ajakirjast Reile ette, et suurmeister Bronstein tuleb sel aastal Venemaale, tal on Tšernobõlist esivanemaid pärit. Ütlesin, et ma olen seda kuskilt varem ka kuulnud, võibolla Rei ise rääkis. Rei ütles, et tõenäoliselt. Mõtlesin, et Rei loeb Tartus kõige rohkem maleuudiseid. Oli hommik ja kell oli palju, aga ma magasin alles. Kuulsin läbi une, et meile tulid külla Taimo ja Maie. Neile öeldi, et mina alles magan. Taimo vastas, et jah, mina olen kõva magaja.