Mängud nuppude ja klaasiga

Nägin unes, et mõtlesin, et kui hakkan kellegagi kelladega etteandmist mängima, siis enne esimest käiku mõtlen pikemalt, kuidas kohe lipust lahti saada ja mida vastane selle takistamiseks ette võib võtta. Koduses ettevalmistuses ei tahtnud ma selle mänguga tegeleda. Panin nuppe peale, et hakata Lindemanniga mängima mängu, kus oleks malelauast suurem väljade arv. Nupud ei tahtnud lauale ära mahtuda, aga Lindemann protesteeris, kui ilmutasin märke, et ma kõiki ei panegi peale. Mõtlesin, et selles mängus on kõige tähtsam surmata kohe vastase kuninganna. Selleks tuli kasutada oma kuningannat. Tegelikult oli kummalgi mängijal terve kolonn kuningannasid. Mõtlesin, et selles mängus kulub etturil keskjooneni jõudmiseks 5 sammu, aga kehtestan siiski sellises mõttes malega sarnased reeglid, et etturi käik ei tohi olla pikk üle kahe sammu. Kui ütlesin, et selles mängus saab nupp käia rohkemates suundades kui males, sest väljad ei ole ruudukujulised, sai Lindemann jälle pahaseks. Ta ütles: "Ära hakka titat mängima! Mäng käib võidu peale!" Vaidlesin vastu, et Ehlvest on öelnud, et inimene on selle poolest arvutist tugevam, et oskab mängida ka viigile. Lause lõpetasin vist juba ärkvel olles ja sosinal.

Teises unenäos olid juudid Egiptusest vangistusest põgenenud. Nad pidid oma vanale maale pääsemiseks veel võitma lahingu, mis läks neil ka korda. Kunagise ühtse riigi asemel rajasid nad nüüd mere äärde kaks pisikest riiki - lõuna poole Jeruusalemma kuningriigi ja põhjapoole teisele poole võsa Juuda riigi. Mõlema riigi territoorium oli väike maalapp, mis oli silmale korraga haaratav. Kükitasin seal vee piiril ja mängisin roheliste ümarate klaasitükkidega. Sinna tuli ka Kerstin, kes oli veel väga väike. Ütlesin talle, et need klaasitükid on kalliskivid. Ta pani mõned klaasitükid vette ja ütles, et mina need pärast veest välja võtaks. Minu arvates ei tohtinud klaasi hetkekski vette unustada, et keegi sellele peale ei astuks. Märkasin, et kaldal olevale suurele kivile on pandud väiksed kivid silmadeks, ninaks ja suuks. Ütlesin Kerstinile, et Klaus on siia näo joonistanud. Kerstiniga võrreldes oli Klaus ka juba suur. Läksin kodu poole, milleks oli üks kahekorruseline puumaja. Kuna ma olin laps, siis ma ei tundnud veel täpselt teed. Minnes mõtlesin, millises sõnastuses sellest klaasiga mängimise unenäost kirjutada.

Mõtlesin, et kuigi ma õppisin magistrantuuris kahe ettenähtud aasta asemel viis, lõpetasin ma doktorantuuri nelja aasta asemel kahega, seega õppisin vaid üks aasta üle aja. Doktorantuuri oli mul kiiresti läbida võimaldanud see, et kirjutasin doktoritöö magistritööga samal teemal. Minu käes oli ka praegu üks ülikooli raamatukogust laenatud punaste kaantega fašismi teemaline raamat. Ma polnud kindel, kas vormistasin laenutuse korralikult ja kas tegemist ei olnud ühepäevase tähtpäevaga laenutusega. Seega pidin võibolla juba viivist maksma. Mõtlesin minna raamatukokku kontrollima. Aga ma teadsin, et mul on raske raamatukogus õiget ruumi üles leida. Selle leidmisega oli mul suuri raskusi olnud juba siis, kui ma seda raamatut laenama läksin. Mulle tuli mõte, et lihtsam on vaadata interneti kataloogist, ega tagastamise tähtaeg ei ole veel möödas. Läksin siiski kuskile kohale. Ühest ruumist kostis röökimist, sest seal peksis keegi kedagi. Arstid seisid teel ees ja ei lasknud kedagi sinna ruumi, nagu nad tahaksid, et peksja saaks segamatult peksta. Siis nad kutsusid siiski ühe inimese kaasa ja läksid sinna ruumi. Ariel ütles mulle, et ma tema poole koju läheksin, et ta saaks mind peksta. Läksin sinna saali, kust olin raamatu laenanud. Nägin seal, et keskmise pikkusega laenata lubatud raamatuid on erinevuste korral tähistatud sama värvi ringiga, millel on ainult väike suuruse erinevus. Üks suurus tähistas 10 päeva pikkust laenutust, teine kahe nädala pikkust. Kodus oleks olnud võimatu aru saada, kumb suurus on peale märgitud. Aga lugemissaalis oli see võimalik, sest siin sai märke omavahel võrrelda.

Mõtlesin ühte majja sisenedes, et varem ma kahtlustasin rohkem, aga kui omandasin teadmisi, siis kadusid kahtlused ära. Nüüd mõtlesin, et kui mul praegu veel sellised kahtlused oleksid, siis ma peaksin neist kohe iseseisva mõtlemisega jagu saada proovima. Ma võiksin vaadata, et trepp ei ole nii paks, et selle sisse saaks veel mingi ruum mahtuda. See maja asus Gruusias. Gruusia põhirahvus oli vist usbekid, vähemusrahvus oli grusiinid. Grusiinide kohta oli olemas arvamus, et tegelikult on nad kõik samasugused kui Stalin, ainult et kõik ei ole võimule pääsenud. Olin tulnud siia maale raamatukogule raamatuid tooma. Siin oli hiigelsuur raamatukogu. Raamatukoguhoidja ütles mulle, et minu kaks luulekogu on nad juba ise muretsenud. Kolmanda kaasas oleva raamatu oli ta muidu nõus vastu võtma, aga ta arvas, et grusiinid on selle hoiule võtmise vastu.